Eesti keel võõrkeelena professuur
Eesti keele (võõrkeelena) professuuri eesmärk on uurida ja õpetada eesti keelt mitmekeelses ühiskonnas, anda muu emakeelega üliõpilastele väga hea eesti keele oskus, mitmekülgsed teadmised eesti keele ehitusest ja arenemisest, eesti kultuurist ja ajaloost. Professuuri teadustegevuse põhisuunad on võrdlevad ja tüpoloogilised uurimused, väliseesti keel ja kakskeelsuse temaatika, eesti keele võõrkeelena ja teise keelena õpetamise didaktika ja uurimused virtuaalõppe rakendamisest keeleõppes, keelepoliitika.
Professuur on tihedalt seotud riikliku ülesandega valmistada ette väliskõrgkoolidele pädevaid eesti keele ja kultuuri lektoreid, pakkuda välisülikoolidele vajalikku tuge ja akadeemilist kompetentsust eriala arendamiseks. Praegu on eesti keel enam kui kolmekümne välismaise kõrgkooli õppekavas ja õppega on hõivatud üle tuhande üliõpilase.
Professor Birute Klaas-Lang
Birute Klaas-Lang on Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena professor alates 1999. aastast. Oma uurimistöös on ta eelkõige keskendunud keeletüpoloogiale, väliseesti keelele ning eesti keele võõrkeelena omandamise ja õpetamise uurimisele, olles teadustöö kõrval olnud ka õpikute autoriks. Professor Klaas-Lang on praegu ka Helsingi Ülikooli külalisprofessor. Teda on tunnustatud Valgetähe teenetemärgi, Balti Assamblee medali ja Leedu Komandöri ristiga.
Eesti keele võõrkeelena professuuri tegevus 2012.-2013. a
Professor Birute Klaas-Lang
Eesti keele võõrkeelena professuuri tegevused on suunatud nii Eestisse kui ka Eestist välja, arendades eesti keele õppimist ja õpetamist mitte-eestlatest õppijate seas. Iseloomulikuna on professuuri teadustöö põhisuunad eesti keel teise keelena, veebipõhine keeleõpe, keelekontaktid, eesti keel välismaal, samuti ka keelepoliitika ja eesti keele kestlikkuse küsimus. Professuur on tihedalt seotud ka välisülikoolides eesti keele õpetamise ja eesti keele ja kultuuri välislektorite ettevalmistamise ja neile tugi- ja täienduskoolituse pakkumisega. Koostöös keelekeskusega on käivitatud ka iga-aastased välislektorite ettevalmistuskursused. Avalikkusele paistavad professuuri korraldatud sündmustest ehk enim silma mitte-eesti õppekeelega gümnaasiumiõpilaste eesti keele olümpiaad ning erinevad avalikkusele suunatud loengud (TÜ väärikate ülikool, gümnaasiumid, TÜ Pärnu kolledž), samuti paljud täienduskoolitused ja esinemised väliskeelepäevadel.
Viimase aja teadusarendustöös väärib enim esile tõstmist kahe suure andmebaasi koostamine: õppijakeele korpuse ja väliseesti keele suulise korpuse kontseptsiooni valmimine, olemasolevate materjalide digitaliseerimine, õppijate loovtekstide ja suuliste intervjuude kogumine jne. Mõlema andmebaasi arendus on toimunud koostöös Tartu ülikooli IT-osakonna, FLEE suulise kõne töörühma ja keelekeskusega. Samuti on professuur (Kristiina Praakli) osaline rahvusvahelises Euroopa Raamprogrammi ELDIA projektis, mis muu hulgas uurib eesti keele kestlikkust välismaal.
Olulisematest publikatsioonidest tuleb märkida Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakirja ESUKA –JEFUL keeleõppe erinumbrit „Passion for language“, (toim Raili Pool ja Silvi Tenjes) ning eelkõige just kõrgkoolidele mõeldud mahukat keeleõpikut „Keel selgeks! Eesti keele õpik täiskasvanutele“ (Sirje Rammo, Maarika Teral, Birute Klaas-Lang, Mari Allik), mis on CDdega varustatud A1-A2-B1 taseme õpik ja eesti keele grammatika käsiraamatud inglise, vene ja soome keeles. Õppekomplekti veebipõhine tugi on samuti arendamisjärgus.
Professuuris valmivad doktoritööd veebipõhisest keeleõppest (Maarika Teral) ja eesti keele võõrkeelena õppe spetsiifikast (Tiina Kikerpill, Lea Jürgenstein, Maarja Must-Vikman). Suurim rahvusvaheline konverents on olnud 2012. a HTMi ja Eesti Instituudiga korraldatud „Eesti keel ja kultuur maailmas IV“, millel oli üle 100 osavõtja enam kui 20 riigist. 2013. a novembris toimub võõrkeeleõppele pühendatud konverents „Emakeel ja teised keeled VIII“, mille ettevalmistustööd on aktiivselt käimas. Rahvusvaheline koostöö toimub praegu aktiivseimalt Soome ülikoolidega VIRSU võrgustikus, mis tegeleb eesti ja soome keelega võõrkeelena ning Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse (ECML) projektis „Developing migrants’ language competence at the workplace (Language for Work)“. Lisaks sellele on Eestist väljaspool toimunud kursus „Estonian language and culture“ West Virginia ülikoolis (Ameerika Ühendriigid, Morgantown). 2013. a mais toimus ka traditsiooniline doktoriõppe seminar koos Helsingi ülikooli soome keele võõrkeelena üliõpilaste ja õppejõududega.
Rahvusteaduste professuuri toel viidi eesti keele võõrkeelena erialal läbi põhjalik õppekava uuendus ning töötati välja mitmekeelsusealane MA-ühisõppekava Mainzi, Kaunase ja Stockholmi ülikoolidega, mille konsortsiumileping on alla kirjutatud ja esimesed üliõpilased 2013. a juunis vastu võetud. Lisaks loodi uus loengukursus („Eesti keel Euroopas“), korraldati 3 õppeekskursiooni Eestis (kaasates ka Helsingi ülikooli eesti keele üliõpilasi) ja toetati õppepraktikat.