Eesti keele ajaloo ja murrete professuur
Eesti keele ajaloo ja murrete kõrgtasemel õpetamine ja uurimine on olnud emakeelse Tartu ülikooli rahvuslik ülesanne alates selle asutamisest 1919. a. Juba samal aastal loodud eesti keele professuuri keskseks ülesandeks saigi eesti keele ajaloolise kujunemise ja murdelise rikkuse akadeemiline käsitlemine. Eesti keele uurimise suurkuju Andrus Saareste, kes oli Tartu Ülikooli eesti keele professor 1920.–1930. aastatel, pani aluse eesti keele ajaloo ja murrete moodsale uurimistraditsioonile. 1999. a rajati omaette eesti keele ajaloo ja murrete õppetool, mille professoriks sai Karl Pajusalu. Selle kogu maailmas ainsa omataolise professuuri loomine tähendas senisest mitmekesisemat eesti keele kujunemise, dünaamika ja varieerumise uurimist ning õpetamist. Õppetooliga seotult tegutsevad Tartu Ülikooli foneetikalabor ja lõunaeesti keele- ja kultuuriuuringute keskus.
Professor Karl Pajusalu
Akadeemik Karl Pajusalu on Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professori alates 2000. aastast. Ta on peamiselt uurinud eesti keele ja sugulaskeelte ajaloolist kujunemist, murdelist varieerumist ja dünaamikat. Keelemaailmas on ta tuntud mitme uue keeleuurimissuuna esmarakendajana Eestis. Karl Pajusalu on riigi teaduspreemia ja mitme teise teadusauhinna laureaat.
Eesti keele ajaloo ja murrete professuuri tegevus 2012.-2013. a
Professor Karl Pajusalu
Eesti keele ajaloo ja murrete rahvusprofessuuris uuritakse ja õpetatakse eesti keele kujunemist, muutumist ja varieerumist. Õppetooli tähtsamaid uurimisalasid on eesti keele häälikulise ja grammatilise struktuuri kujunemine; eesti kõnekeele ja murrete hääldus, eriti prosoodia akustiline uurimine; eesti murrete sõnavara; eesti keele murdeline mitmekesisus ja murrete muutumine; Eesti osana suuremast läänemeresoome keelealast ja kontaktid läänemeresoome naaberkeeltega, eriti liivi keelega; kontaktid indoeuroopa naaberkeeltega ja nende ilmnemine murretes ja kõnekeeles.
Uuringute tarvis koostatakse ja täiendatakse keeleandmete kogusid, nagu TÜ eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv, eesti murrete elektrooniline korpus ja eesti kõnekeele foneetiline korpus. Teadus¬publikatsioonide kõrval on teadusuuringute tulemusi kasutatud kõrgkooli- ja gümnaasiumiõpikute ning laiemale keelehuviliste ringile mõeldud väljaannete koostamisel. Nii on näiteks viimastel aastatel valminud kõrgkooliõpik-käsiraamat „Eesti murded ja kohanimed”, gümnaasiumidele mõeldud eesti keele erikujude õpik, koostöös Mulgi Kultuuri Instituudi ja Eesti Keele Instituudiga „Mulgi sõnastik” ja koostöös Liivi Kultuuri Keskusega liivi-eesti-läti sõnaraamat.
Professuuri teadlased ja õppejõud on 2012.-2013. a avaldanud arvukalt rahvusvahelisi publikatsioone, näiteks Karl Pajusalu tervikkäsitluse läänemeresoome lõunarühma keelte fonoloo¬gilisest kujunemisest ning koostöös Tiit-Rein Viitso ja Budapesti ELTE ülikooli kolleegidega Eesti ja Ungari keelealade kujunemise võrdlus, Pärtel Lippus jt väldete akustilistest tunnustest eesti kõnekeeles, Elena Markus jt pikkade ja lühikeste geminaatide eristusest eesti, liivi, isuri ja inarisaami keeles, Eva Liina Asu-Garcia jt Kihnu murde prosoodilistest erijoontest ning eestirootsi keelekontaktidest. Külli Prillop avaldas esimese tervikliku optimaalsusteoreetilise käsitluse kõigist eesti vältevahelduse tüüpidest, Mari Mets analüüsi lõunaeesti murrete muutumisest reaalajas jm. Kristel Uiboaed kaitseb 2013. a doktoriväitekirja süntaktilistest seostest eesti murretes, rakendades oma töös esimest korda statistilisi nn kobaranalüüsi meetodeid. Koostöös Eesti Keele Instituudiga valmib 2013. a lõunaeesti keelesaarte murdetekstide akadeemiline väljaanne.
2012.-2013. a osaleti 7. raamprogrammi projektis ELDIA (European Language Diversity for All), 2012. a taotleti edukalt uut institutsionaalse uurimistoetuse projekti prosoodia ja keelekontaktide uurimiseks (juht prof Karl Pajusalu) ning personaalse uurimistoetuse projekti eesti murrete süntaksi uurimiseks (juht vanemteadur Liina Lindström).
2012. aastal korraldati rahvusvaheline konverents Nordic Prosody XI ning anti välja konverentsi ettekannete põhjal mahukas artiklikogumik kirjastuses Peter Lang (toim Eva Liina Asu ja Pärtel Lippus).
Rahvusprofessuurina on veelgi laienenud õppetooli uurimisala ja õpetatavate kursuste hulk. Ainult Tartu ülikoolis õpetatakse eesti keele ajalugu, muutumist ja varieerumist käsitlevaid kursusi kõigil õppetasemetel ning uuritakse eesti keele erinevaid kujusid nii diakrooniliselt kui ka sünkrooniliselt kõigil keeletasanditel, eesti murrete häälduse eksperimentaalfoneetilisest analüüsist kuni süntaksi ja sõnavara korpuspõhiste uuringuteni.