Eesti kirjanduse professuur
Kirjandus sõnastab ja mõtestab ühiskonna elu, loob ning säilitab mitmetasandilist kultuurkeelt, soosib seostavat mõtet, inimlikku tunnet ning erinevaid vaateid. Varasema eesti filoloogia rüpest Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudiga liidetud kirjanduse ja teatriteaduse osakond on eesti kirjanduse õpetava uurimise peamine keskus maailmas. Kuivõrd emakeelne sõnakunst on meie kultuuri ja iseduse kandvaid nurgakive, on kirjandusteaduse ülesandeks ilukirjanduse olemuse, ajaloo ja suhete süvauurimine, kujundliku teksti vormi ja sisu võrdlev-teoreetiline tõlgendamine, kõrgetasemeline õpetamine ning tutvustamine maailmale. Igav on olla iluta, laulis vanarahvas – tõsi, kuid küsimus on sügavamal: kultuuriliste väikeliikide elujõus, eneseväljenduses ja väärtustamises.
Professor Arne Merilai
Arne Merilai on Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professor alates 2011. aastast. Rahvuskirjanduse süvauurimise ja maailmale tutvustamise kõrval on professor Merilai peamiseks uurimisvaldkonnaks kirjandusteoreetiline ühendväli, poeetika ja tema enda loodud pragmapoeetika ehk kujundliku keelekasutuse filosoofia. Lisaks temaatilistele teadusartiklitele on ta ühtlasi eesti ballaadi, pagulaskirjandust ja pragmapoeetikat käsitlevate raamatute autor, mahuka žanriantoloogia ja poeetikaõpiku koostaja. Tema tegevust kirjandus- ja teatrikriitiku ning esseistina täiendab ka originaallooming – luule, romaan ja draama.
Eesti kirjanduse professuuri tegevus 2012-2013. a
Professor Arne Merilai
Eesti kirjanduse õppetool on 1919. a loodud rahvusülikooli vanimaid üksusi. Alguses kandis see nime eesti ja üldise kirjanduse kateeder, professoriks magister Gustav Suits (1919–1944). Iseseisvuste-vahelises Eestis tegutseti ajaloo- ja filoloogiateaduskonna kirjanduse ja rahvaluule osakonnas. Praegu asutakse koos maailmakirjanduse ning teatriteaduse õppetoolidega filosoofiateaduskonna kultuuriteaduste ja kunstide instituudis. Seega kuulub eesti kirjanduse eriala rahvusülikoolina mõistetud Tartu ülikooli tuumstruktuuri. 2011. aastal valiti õppetooli professoriks Arne Merilai. Erialal töötavad kirjandusteooria dotsent Leena Kurvet-Käosaar, lektorid Mart Velsker, Andrus Org, Janek Kraavi ja Marja Unt, teadur Kadri Tüür ning referent Ele Süvalep.
Kahel viimasel aastal avaldati enam kui poolsada teaduspublikatsiooni, peeti mitukümmend ettekannet kohalikel ja võõrfoorumitel. Ühes kirjandusmuuseumiga peeti kolm konverentsi: kaks rahvusvahelist L. Kurvet-Käosaare juhtimisel – „Revisiting Relationality, Gender and Life Writing“ (2012) ja „Private Lives, Intimate Readings” (2013) – ning „Poeetika kool: Karl Muru 85 ja Jaak Põldmäe 70” (2012). Koostöös mitme naaberasutusega on lähiajal kavas rahvusvaheline konverents kohalikest kirjandustest lõunaeesti kirjanduse näitel, üleilmne ökokriitika konverents semiootikute eestvõttel, omaelukirjutuse töötuba, nagu ka Ene Mihkelsoni (70) loomingule pühendatud suurkonverents.
Kirjandusosakond annab Tartu Ülikooli Kirjastuses eelretsenseerituna välja kahte ajakirja ning üht raamatusarja: võõrkeelne Interlitteraria (peatoimetaja maailmakirjanduse professor Jüri Talvet, tegevtoimetaja Katre Talviste); eeskätt teadusliku järelkasvu avaldamiskohana mõeldud Methis (koostöös Eesti Kirjandusmuuseumiga; peatoimetaja Marin Laak); ning sari „Studia litteraria Estonica” (peatoimetaja A. Merilai). 2012. a avaldati mahukas, bibliograafiaga tõlgenduskogumik „Täiskui: Andres Ehin“. Sellele eelnesid Ene Mihkelsoni (2005), Viivi Luige (2007) ja Uku Masingu (2010) tõlgenduskogumikud; koostamisel on ka Thomas Salumetsa, Cornelius Hasselblatti ja J. Talveti artiklivalimikud. Üheskoos kolleegidega väljastpoolt ülikooli alustatakse peagi 20. sajandi eesti kirjanduskriitika kümneköitelise kommenteeritud antoloogia ja võõrlugejale suunatud „Estonian Writers Online Dictionary” koostamist ning „Eesti kirjanike leksikoni” uuendamist. Esmavajadus on kõrgkooliõpiku „Kirjandusteaduse alused” järele.
Õppetöö elavdamiseks on rakendatud nii kohalikke kui ka välismaiseid külalislektoreid: Eve Annuk, Jaak Tomberg, Neeme Lopp, professor Monika Reif-Hülser Konstanzi Ülikoolist. 2013. a sügissemestril alustatakse üleülikoolilise loovkirjutuse kursusega, lektoriks kirjanik ja magister Kristiina Ehin; võrdlevat esteetikat ja kirjandusfilosoofiat tuleb lugema professor Robert Hughes Ohio ülikoolist. Üliõpilastele meeldib väga iga-aastane kevadkool, mis võtab pingelise õppeaasta sisukalt, samas meeleolukalt kokku: vt magistrantide (Evelin Arust, Märten Rattasepp) loodud blogi http://liinakuru.wordpress.com.