Eesti ja võrdleva rahvaluule professuur
Folkloristika ehk rahvaluuleteadus uurib pärimusliku loomingu väljendusvorme, tähendusi ja funktsioone nii minevikus kui ka tänapäeval. Professuur kuulub Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna koosseisu, mille töötajate põhilisteks uurimisteemadeks on eesti folkloor ja rahvausund, selle kogumise ja uurimise ajalugu, samuti folkloristika teooria ja metodoloogia. Neid valdkondi ühendab institutsionaalne uurimisteema „Traditsioon, loovus ja ühiskond: vähemused ja alternatiivsed diskursused“ (vastutav täitja prof Ülo Valk) – üks kultuuriteooria tippkeskuse (CECT) projektidest. Tartu Ülikooli on ainus koht Eestis, kus on võimalik spetsialiseeruda folkloristikale ja kaitsta sel erialal doktorikraadi.
Professor Ülo Valk
Ülo Valk on Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule professor alates 1995. aastast. Tema peamised uurimisteemad on eesti rahvausund ja mütoloogia, kirjakultuuri ja suulise traditsiooni suhted, folkloor sotsiaalses kontekstis, žanriteooria ja folkloristika ajalugu. Peale siinse rahvapärimuse on ta välitöödel uurinud ka India rahvausundit. Professor Valk on külalisprofessorina töötanud ka mainekas Berkeley’s California Ülikoolis ning on presidendi ja asepresidendina vedanud folkloristide juhtiva maailmaorganisatsiooni International Society for Folk Narrative Research’i tegevust.
Eesti ja võrdleva rahvaluule professuuri tegevus 2012.-2013. a
Professor Ülo Valk
Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool rajati 1919. a, mil professoriks kutsuti Walter Anderson, kes pani aluse järjepidevale folkloristikaõppele Tartu Ülikoolis. 1927. a asutati Tartus Eesti Rahvaluule Arhiiv, millest tänapäevaks on saanud üks maailma suurimaid rahvaluulekogusid. Juba arhiivi algusaegadest peale on Tartu Ülikooli rahvaluuleteadlased ja üliõpilased olnud sealgi sagedased uurijad, samuti kogude täiendajad.
Tänapäeval ei mõtestata folkloori hääbuva minevikupärandina, vaid seda nähakse kui traditsioonil põhinevat loovat praktikat, mis on tihedalt seotud ühiskondliku kontekstiga ja mida uuritakse nii indiviidi kui ka kollektiivi tasandil. Ajalooliselt on nii Eestis kui mujal maailmas rahvaluulel olnud oluline osa professionaalse rahvuskultuuri ja rahvusliku identiteedi kujunemisel. Identiteedist saab aga rääkida vaid oma ja võõra suhete kontekstis, niisiis kultuuridevahelises suhtlemises. Nõnda polegi üllatav, et siinsel folkloristikal kui rahvusteadusel on tugev rahvusvaheline mõõde. Viimastel aastatel on TÜ rahvaluule osakonnas end peamiselt DoRa stipendiumite toel täiendanud paarkümmend välisdoktoranti Euroopast, Aasiast ja Põhja-Ameerikast.
2012.-2013. a on korraldatud rahvusvahelisi teadusfoorumeid, näiteks Põhjamaade-Balti-Keldi muistendiuurijate sümpoosion „Üleloomulikud paigad“ (koostöös TÜ skandinavistika osakonnaga, 2012), kolmas rahvusvaheline noorte folkloristide konverents (2013), konverents „Läänemeresoome keeled, kultuurid ja kohavaim“ (koostöös TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudiga, 2013), etnoloogide ja folkloristide maailmaorganisatsiooni SIEF-i (Société Internationale d’Ethnologie et de Folklore) 11. rahvusvaheline kongress (koostöös Tallinna Ülikooli ja TÜ etnoloogia osakonnaga, 2013). Välitöid on korraldatud Kihnus, Setumaal, Tallinnas, Venemaal läänemeresoome väikerahvaste juures ja kaugemalgi – näiteks Hispaanias ja Indias. Publikatsioonidest võiks nimetada artiklikogumikku „Vernacular Religion in Everyday Life: Expressions of Belief“ (Equinox, 2012) ja TÜ kauaaegse õppejõu Udo Kolgi teadustööd kokkuvõtvat raamatut „Folkloori olemust otsidest“ (Ilmamaa, 2013). Väitekirjade sari „Dissertationes folkloristicae Universitatis Tartuensis“ on jõudnud kahekümnenda köiteni.
Koostöös Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna, Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Eesti Rahva Muuseumiga jätkati ajakirja Journal of Ethnology and Folkloristics väljaandmist. Tihedat koostööd tehakse etnoloogia ja folkloristika üliõpilasi ühendava Tartu Nefa Rühmaga, mille konverentsid, väljaanded ja muud ettevõtmised annavad tudengitele võimaluse praktiseerida erialaseid oskusi ning luua sidemeid kolleegidega Põhjamaades.