Etnoloogia professuur
Etnoloogia professuuri raames uuritakse eesti ja soome-ugri rahvakultuuri, aga võrdlevalt ka teisi rahvaid. Kultuuri mõistetakse etnoloogias laialt, see mõiste haarab endasse kõik inimeste loodu. Varem olid etnoloogid keskendunud eesti talurahva traditsioonilise kultuuri uurimisele ning selle võimsa ajaloolise hoovuse tulemuseks on näiteks Eesti Rahva Muuseumi esemelised ja käsikirjalised kogud.
Etnoloogial on oluline roll eesti rahva kujunemise kajastaja ning suunajana. Tänapäeva etnoloogia tegeleb inimeste kultuurilise kogemuse uurimisega eeskätt igapäevasel tasandil. Etnoloogia on osa Eesti rahvusmõtte arengust, ent samas ka mitmekultuurilise ühiskonna mõtestaja.
Professor Art Leete
Art Leete on Tartu Ülikooli etnoloogia professor alates 2004. aastast. Tema olulisemad uurimisteemad on põhjarahvaste moderniseerumine, religioossed muutused põhjarahvaste ja komide seas, komi jahindus ja põhjarahvaste kuvandi käsitlused. Ta on käinud 1991. aastast alates etnograafilistel välitöödel hantide, manside, metsa- ja tundraneenetsite ning komide seas. Lisaks tööle ülikoolis juhtis ta ka Eesti Rahva Muuseumi uue maja soome-ugri püsinäituse loomist. Professor Leetet on tunnustatud ka Valgetähe teenetemärgiga.
Etnoloogia professuuri tegevus 2012-2013. a
Professor Art Leete
Tartu Ülikooli etnoloogid on avaldanud viimastel aastatel mõnikümmend uurimust nii Eesti kui ka välismaa teadusväljaannetes. Eriala rahvusvahelistes ajakirjades avaldades keskendume tänapäevase tippteaduse teoreetilistele arengusuundadele, ent olulisel kohal on ka kirjutamine soome-ugri teadusväljaannetele ning eestikeelsetesse ajakirjadesse ja kogumikesse. Kultuuriteemaliste sõnavõttudega on esinetud nii trükimeedias kui ka raadios-televisioonis.
Oleme seotud Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ettevalmistusega, kuuludes uute püsinäituste ettevalmistamiseks loodud toimkonda. Muuseumi uute näituste strateegiline eesmärk on eri rahvaste tutvustamine külastajatele ning kultuurilise mõistmise ning sallivuse kasvatamine ühiskonnas. Samuti oleme pühendunud Eesti ühiskonna kultuurilise järjepidevuse põhjendamisele eeskätt tavaliste inimeste kultuuriliste valikute ja võimaluste selgitamise kaudu. Etnoloogia seisukohalt on oluline, et avar ning salliv arusaamine kultuurist leviks inimeste seas ühiskondliku alusväärtusena.
Etnoloogia professuur on viimasel kahel aastal läbi viinud etnograafilised välitööd Eestis, aga ka Marimaal, Komimaal, Baškiiria udmurtide seas, neenetsite tundras ning Lääne-Siberis hantide ja metsaneenetsite seas, Sahha Vabariigis ning Mehhikos. Me oleme uurinud Eesti kultuuripärandit (keskendudes neil aastatel suitsusaunadele), maaturismi, muuseume ja nõukogude aja mäletamist. Soome-ugri aladel ja mujal maailmas oleme tegelenud tänapäevaste religioossete muutuste, rahvusliku popkultuuri ning traditsiooniliste tegevusaladega kliimamuutuste kontekstis. Välitööd on toimunud nii Eesti kui ka rahvusvaheliste projektide raames.
Meie eesmärk on ka koolitada tipptasemel spetsialiste, kes oleksid valmis mõtestama kultuuri arengut ning tegutsema kultuurisfääris laiapõhjaliselt, kohalike kultuurielu spetsialistidest ja muuseumitöötajatest kuni rahvusvahelise haardega teadlaste ja kultuuritegelasteni välja. Selleks tegutseme koostöös Eesti ühiskonna erinevate elualade esindajatega, arendame loovat dialoogi oma vilistlaste ning noortega, kes võivad huvituda Eesti ja soome-ugri kultuurist. Meie koostöövõrgustik haarab ka soome-ugri partnereid, kelle julgustamine oma kultuuri arendamisel on üks meie tegevuse olulisi rakenduslikke väljundeid.
Kokkuvõttes on etnoloogide teaduslik-patriootiliseks püüdluseks rahvusliku mõtte arendamine, lähtudes Eesti ja soome-ugri kultuuride mitmekesiselt pinnalt.