Kunstiajaloo professuur
Kunstiajalugu on mälu, visuaalkultuur, mis nii nagu tema kaksikvend verbaalne tekst, aitab mõista ja tõlgendada nii eilseid kui ka tänaseid probleeme – olgu siis tegemist rahvusliku või sellele eelduseks oleva rahvusvahelise kunstikogemusega. Täna ei kõnele me kunstiajaloo prioriteetidena mitte ainult teostest kui artefaktidest, vaid üha avaramatest süsteemidest – viisist tulla toime nii infotulvas kui ka isiklikumal ja filosoofilisemal tasemel. Kunstiajalugu Tartus võimaldab ühel humanitaaria alusdistsipliinil eksisteerida ülikoolis ja ülikoolile, õigustades ennast läbi töö ja loomingu. Siin pakutakse maailmatasemel õpet, kandes edasi traditsioone ja avardudes koos globaalse kultuurilise mitmekesisuse ja selle aareterohke rikkusega.
Professor Juhan Maiste
Juhan Maiste on Tartu Ülikooli kunstiajaloo professor alates 2007. aastast. Tema varasem teadus- ja pedagoogikaalane tegevus seostub Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi (professor alates 1996. aastast) ja tema poolt asutatud muinsuskaitse- ja restaureerimisteaduskonnaga. Professor Maiste teadusliku tegevuse keskmes on klassika ja selle retseptsiooni probleemid renessansist valgustusajastuni ning ülikooli maastik ja mõisaarhitektuur, millele lisanduvad käsitlused kunstikultuuri vallas ja ilukirjanduslik looming. Ta on pälvinud Kristjan Raua ja Balti assamblee teaduspreemia ning teda on tunnustatud ka Valgetähe teenetemärgiga.
Kunstiajaloo professuuri tegevus 2012-2013. a
Professor Juhan Maiste
Rahvusteaduste roll kunstiajaloo õpetamisele Tartu Ülikoolis on eriala arengule olemusliku tähtsusega. Peale 70 aastast vaheaega taastati rahvusteaduste nime all kunstiajaloo õpetamine peaainena bakalaureuse tasemel. Selleks töötati välja uus õppekava, mille eesmärgiks on leida koht kunstiajaloole kui mõtteviisile ja visuaalkultuurile ning akadeemilisele distsipliinile laiemal ülikoolimaastikul Baltimaadest Skandinaaviani.
Osakonna prioriteediks on teadusuuringud, mis lähtuvad nii Eesti asukohast Euroopa kultuurilisel väljal kui ka oma algest ja selle sügavamast mõistmisest, pakkudes sellisena koha kolme peamise uurimissuuna viljelemiseks:
- Keskaja kunsti ja arhitektuuri uuringud.
- Valgustusajastu ja ülikooli arhitektuuri maastiku käsitlemine, millega liitub laiema rahvusvahelise projekti idee käsitleda Tartut kui akadeemilise keskuse rolli 19. sajandi ülikoolide võrgus ja linnaehituslikus koosluses.
- Uuringud kaasaegse kunsti ja selle osaks oleva rahvusmääratluse vallas, mille üheks lõppsihiks on rahvuskultuurilise identiteedi säilitamine ja esiletõstmine, andes eestlaseks olemisele sügavama sisu, rõhutades kujundi kui ühe peamise maailma mõistmise viisi rolli nii teadusmeetodi kui ka elamise võimalusena kõige laiemas tähenduses.
Lisaks uurimistööle on hoogu juurde saanud ka konverentside korraldamine ja publikatsioonide väljaandmine. 2012.-2013. a on õppetooli koondunud autoritelt ilmunud 6 teadusmonograafiat. Juba neljandat aastat ilmub õppetooli eelretsenseeritav ajakiri „Baltic Journal of Art History“, millel on rahvusvaheline nii toimetuskolleegium kui ka autorkond. 2012. a sügisel korraldati rahvusprofessuuris kolmepäevane arhitektuuri- ja linnateemaline sügiskool: „See linn ja teine“, mis laiendas kunstiajaloo piire filosoofia, sotsioloogia, semiootika ja muinsuskaitse valda, tuues kokku rohkem kui 300 üliõpilast viiest suuremast ülikoolist. 2013. a sügiskooli teema „Kunst ja kirik“ on pühendatud sakraalse rollile nii kunsti loomisel kui ka mõistmisel.
Rahvusteaduste toel on õppekavasse lisandunud ka mitmeid uusi kursusi: näiteks kunstifilosoofia ja teooria, neli Eesti kunstiajaloo põhikursust („Keskajast 21. sajandini“, „Õigeusu kunst“ jt). Magistri- ja doktoriõppes tähendab see võimalust keskenduda erialaspetsiifilistele probleemidele, milleks on tänu uute õppejõudude lisandumisele senisest laiemad võimalused.