Vabade kunstide professuur

TÜ üksuste kontaktandmed

valdkonna dekanaat

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5341

Faculty email:
hv.dekanaat [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
ajaloo ja arheoloogia instituut

Faculty link:
www.flaj.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5651

Faculty address:
Jakobi 2, 51005 Tartu
eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Faculty link:
keel.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5221

Faculty email:
keeleteadus [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
filosoofia ja semiootika instituut

Faculty link:
www.flfi.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5314

Faculty email:
filosoofia.semiootika [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
kultuuriteaduste instituut

Faculty link:
www.flku.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5223

Faculty email:
kultuuriteadused [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 16, 51003 Tartu
maailma keelte ja kultuuride kolledž

Faculty link:
maailmakeeled.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty email:
keeled [at] ut.ee

Faculty address:
J. Liivi 4, 50409, Tartu
usuteaduskond

Faculty link:
us.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5300

Faculty email:
us [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
Viljandi kultuuriakadeemia

Faculty link:
kultuur.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
435 5232

Faculty email:
kultuur [at] ut.ee

Faculty address:
Posti 1, 71004 Viljandi

valdkonna dekanaat

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5900

Faculty email:
sotsiaalteadused [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 36, 51003 Tartu
haridusteaduste instituut

Faculty link:
www.ht.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6440

Faculty email:
haridus [at] ut.ee

Faculty address:
Salme 1a–29, 50103 Tartu
Johan Skytte poliitikauuringute instituut

Faculty link:
skytte.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5582

Faculty email:
skytte [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 36–301, 51003 Tartu
majandusteaduskond

Faculty link:
majandus.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6310

Faculty email:
majandus [at] ut.ee

Faculty address:
Narva mnt 18, 51009 Tartu
psühholoogia instituut

Faculty link:
psychology.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5902

Faculty email:
psyhholoogia [at] ut.ee

Faculty address:
Näituse 2, 50409 Tartu
õigusteaduskond

Faculty link:
oigus.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5390

Faculty email:
oi [at] ut.ee

Faculty address:
Näituse 20–324, 50409 Tartu
ühiskonnateaduste instituut

Faculty link:
yti.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5188

Faculty email:
yhiskonnateadused [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 36, 51003 Tartu
Narva kolledž

Faculty link:
www.narva.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
740 1900

Faculty email:
college [at] narva.ut.ee

Faculty address:
Raekoja plats 2, 20307 Narva
Pärnu kolledž

Faculty link:
www.pc.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
445 0520

Faculty email:
info [at] pc.ut.ee

Faculty address:
Ringi 35, 80012 Pärnu

valdkonna dekanaat

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5326

Faculty email:
med [at] ut.ee

Faculty address:
Ravila 19, 50411 Tartu
bio- ja siirdemeditsiini instituut

Faculty link:
biomeditsiin.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4210

Faculty email:
bsmi [at] ut.ee

Faculty address:
Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
farmaatsia instituut

Faculty link:
farmaatsia.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5286

Faculty email:
pharmacy [at] ut.ee

Faculty address:
Nooruse 1, 50411 Tartu
hambaarstiteaduse instituut

Faculty link:
hambaarstiteadus.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
731 9856

Faculty address:
Raekoja plats 6, 51003 Tartu
kliinilise meditsiini instituut

Faculty link:
kliinilinemeditsiin.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5323

Faculty email:
kmi [at] ut.ee

Faculty address:
L. Puusepa 8, 50406 Tartu
peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut

Faculty link:
tervis.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4190

Faculty email:
dph [at] ut.ee

Faculty address:
Ravila 19, 50411 Tartu
sporditeaduste ja füsioteraapia instituut

Faculty link:
www.kk.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5360

Faculty email:
kkdek [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 5–205, 51005 Tartu

valdkonna dekanaat

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5820

Faculty email:
ltt [at] ut.ee

Faculty address:
Vanemuise 46–208, 51003 Tartu
arvutiteaduse instituut

Faculty link:
cs.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5445

Faculty email:
ics [at] ut.ee

Faculty address:
Narva mnt 18, 51009 Tartu
Eesti mereinstituut

Faculty link:
mereinstituut.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
671 8902

Faculty address:
Mäealuse 14, 12618 Tallinn
füüsika instituut

Faculty link:
www.fi.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty address:
W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
keemia instituut

Faculty link:
chem.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5261

Faculty email:
chemistry [at] ut.ee

Faculty address:
Ravila 14a, 50411 Tartu
matemaatika ja statistika instituut

Faculty link:
math.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5860

Faculty email:
ltms [at] ut.ee

Faculty address:
Narva mnt 18, 51009 Tartu
molekulaar- ja rakubioloogia instituut

Faculty link:
tymri.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5027

Faculty address:
Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
Tartu observatoorium

Faculty link:
www.kosmos.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4510

Faculty email:
kosmos [at] ut.ee

Faculty address:
Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
tehnoloogiainstituut

Faculty link:
tuit.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4800

Faculty email:
info [at] tuit.ut.ee

Faculty address:
Nooruse 1, 50411 Tartu
ökoloogia ja maateaduste instituut

Faculty link:
www.omi.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5835

Faculty email:
om [at] ut.ee

Faculty address:
Vanemuise 46, 51003 Tartu

Asutused

raamatukogu

Faculty link:
utlib.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5702

Faculty email:
library [at] utlib.ee

Faculty address:
W. Struve 1, 50091 Tartu
teaduskool

Faculty link:
teaduskool.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5581

Faculty email:
teaduskool [at] ut.ee

Faculty address:
Uppsala 10, 51003 Tartu
genoomika instituut

Faculty link:
www.genoomika.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4000

Faculty email:
egv [at] ut.ee

Faculty address:
Riia 23b, 51010 Tartu
muuseum

Faculty link:
muuseum.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5674

Faculty email:
muuseum [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 25, 51003 Tartu
loodusmuuseum ja botaanikaaed

Faculty link:
natmuseum.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6076

Faculty email:
loodusmuuseum [at] ut.ee

Faculty address:
Vanemuise 46, 51003 Tartu

Tugiüksused

ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4809

Faculty email:
eik [at] ut.ee

Faculty address:
Narva mnt 18, 51009, Tartu
grandikeskus

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6215

Faculty address:
Raekoja plats 9, 51004 Tartu
hankeosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6632

Faculty email:
tuuli.ilula [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18a, 51005 Tartu
infotehnoloogia osakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6000, arvutiabi: 737 5500

Faculty email:
ito [at] ut.ee, arvutiabi [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18a, 51005 Tartu
kantselei

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5606

Faculty email:
kantselei [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18a, 51005 Tartu
kinnisvaraosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5137

Faculty address:
Ülikooli 18a, 51005 Tartu
kirjastus

Faculty link:
www.tyk.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
+372 737 5945

Faculty email:
tyk [at] ut.ee

Faculty address:
W. Struve 1, 50091 Tartu
personaliosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5145

Faculty email:
personal [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
rahandusosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5125

Faculty email:
rahandus [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 4, 51005 Tartu
rektoraat
rektoraadi büroo

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5600

Faculty email:
rektor [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18, 51014 Tartu
siseauditi büroo

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty email:
siseaudit [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
Tallinna esindus

Faculty link:
www.ut.ee/et/tallinna-esindus

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6600

Faculty email:
esindus [at] tallinn.ut.ee

Faculty address:
Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
turundus- ja kommunikatsiooniosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5687

Faculty email:
info [at] ut.ee, avalik [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
õppeosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5620

Faculty address:
Ülikooli 18, 50090 Tartu
üliõpilasesindus

Faculty link:
tyye.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty email:
info [at] tyye.ee

Faculty address:
Ülikooli 18b, 51005 Tartu

Muud üksused

MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi

Faculty link:
www.tysk.ee

Faculty phone:
737 5371

Faculty email:
info [at] tysk.ee

Faculty address:
Ujula 4, 51008 Tartu
MTÜ Tartu Üliõpilasküla

Faculty link:
www.campus.ee

Faculty phone:
740 9959

Faculty email:
info [at] campus.ee

Faculty address:
Narva mnt 25, 51013 Tartu
MTÜ Tartu Üliõpilasmaja

Faculty link:
www.tym.ee

Faculty phone:
730 2400

Faculty email:
tym [at] ut.ee

Faculty address:
Kalevi 24, Tartu
SA Tartu Ülikooli Kliinikum

Faculty link:
www.kliinikum.ee

Faculty phone:
731 8111

Faculty email:
kliinikum [at] kliinikum.ee

Faculty address:
L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
Tartu Ülikooli Sihtasutus

Faculty link:
www.sihtasutus.ut.ee

Faculty phone:
737 5852

Faculty email:
tysiht [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18a–106, Tartu
Vaata kõiki muid üksusi

Vabade kunstide professorid

2020: Olga ja Priit Pärn, animafilmitegijad

Kaks vabade kunstide professorit korraga on Tartu Ülikoolis esmakordne – seni on neid igal õppeaastal olnud üks.

Olga ja Priit Pärn annavad kummalgi semestril ühe kursuse, mis kannab pealkirja „Animatsioon: seest ja väljast“ (HVVK.14.147). Õppeaasta jooksul püüavad nad tuua selgust animatsiooniga seotud küsimustesse, tutvustades kirevat animamaailma endi kui praktikute subjektiivsest vaatenurgast. Pärnad on tegelenud animatsiooniga kahepeale kokku 75 aastat ja õpetamiskogemust on neil kokku üle 40 aasta. „Selle aja jooksul on välja töötatud metoodikad ja tehnoloogiad, mis on kogu maailmas totaalselt unikaalsed – või isegi unikaalselt totaalsed,“ kommenteerisid nad.

Näidates, millistest osistest animafilm koosneb, milliseid vahendeid soovitud tulemuse saavutamiseks kasutatakse, mis toimub, kui liikuv pilt ja heli kokku pannakse, ning selgitades, kuidas omandada filmitegemise osaoskused ja oskus saada osadest lõpptulemus – film –, on Pärnade eesmärgiks tekitada kursusel osalejates huvi animafilmi vastu ja soodustada selle huvi suunamist konkreetsesse vormi. Loengud, mis käsitlevad animafilmi loomiseks vajalikke oskusi ja nende õpetamist, annavad kuulajatele võimaluse protsessis aktiivselt osaleda.

Õppeainega kaasnevad filmiprogrammid, mis on otseseoses loenguteemadega – olgu siis ajaloolises, sisulises või tehnoloogilises mõttes. Nagu kõik vabade kunstide professorite loengud on ka filmiprogrammid avatud kõigile huvilistele. Erilisest olukorrast tingituna sel aastal eelregistreerumisega. Ülikoolivälised osalejad, kes soovivad koguda ainepunkte ja saada tunnistuse, võivad kursusel osaleda täiendusõppijana.

Priit Pärn on lõpetanud Tartu Ülikooli taimeökoloogina, kuid pärast kuut aastat erialast tööd Tallinna Botaanikaaias vahetas ta elukutset ning hakkas Tallinnfilmi (hilisema nimega Eesti Joonisfilm) stuudios tegema animafilme. Ta on tegutsenud nii karikaturisti, illustraatori kui ka vabagraafikuna ning alates 1980ndate lõpust õppejõuna. 2006. aastal asutas ta Eesti Kunstiakadeemias animaosakonna, kus oli kuni 2019. aastani professor. Külalisena on Priit Pärn õpetanud peaaegu kõigis Euroopa riikides ning Jaapanis ja Austraalias. Oma filmidega on ta võitnud rahvusvahelistel animafestivalidel rohkem kui 80 auhinda, sealhulgas peaauhinna peaaegu kõigilt maailma tippfestivalidelt. Välismaal on Priit Pärnale antud kuus elutööauhinda ja 2019. aastal tunnustati teda ka Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiaga.

Alates 2006. aastast on Priit Pärn teinud filme koos abikaasa Olga Pärnaga. 2000. aastal lõpetas Olga Pärn cum laude Valgevene Kunstiakadeemia graafikaosakonna sügavtrüki eriala. Ta on läbinud režissöörikoolituse Prantsusmaa animatsioonikoolis ning töötanud stuudio Belarusfilm animatsiooniosakonnas lavastaja ja animaatorina. Tema osalusel valminud filmid on võitnud rahvusvahelistel filmifestivalidel arvukalt auhindu. Olga Pärn on omandanud erilise meisterlikkuse liivaanimatsiooni alal ja juhendanud maalitud animatsiooni töötubasid. Oma eriliseks kireks peab ta illustreerimist.

Olga ja Priit Pärna ühiselt tehtud filmid on võitnud maailma tippfestivalidel 36 auhinda, sealhulgas 11 peaauhinda. 2014. aastal said Pärnad ühisfilmi „Lendurid koduteel“ eest riikliku kultuuripreemia.

2019: Kärt Summatavet, ehtekunstnik ja graafik

Kärt Summatavet on lõpetanud Kunstiakadeemias metallikunsti eriala ja kaitsnud kunstidoktori väitekirja Kristjan Jaagu stipendiaadina Helsingis Aalto Ülikooli disaini osakonnas. Ta on Aalto Ülikooli priimusdoktor, loovuse ja loomemajanduse valdkonna ekspert, õppejõud, teadur, leiutaja ja ettevõtja.

Ta on loonud mitmeid rahvusvaheliselt edukaid tootearenduse projekte ülikoolidele, aga ka töötutele ja lisavajadustega inimestele üle Eesti. Ta on pälvinud mitmeid rahvusvahelisi innovatsiooni-auhindu ning väitekirja leiutise registreerinud kasuliku mudeli ja disainilahendusena. Talle kuulub ka mitu kaubamärki, teiste hulgas EESTI 200, mis on vabatahtliku kodanikuliikumisena loonud Eesti Mälupanga.

Ta on ligi 30 aastat töötanud õppejõuna Eesti Kunstiakadeemias, teinud teadustööd Tartu Ülikoolis ja Aalto Ülikoolis, pidanud hulgaliselt loenguid maailma erinevates ülikoolides. Ta on loonud 39 isiknäitust ning osalenud paljudel näitustel (üle 100) Eestis, Inglismaal, Rootsis, Soomes, USA-s, Hiinas, Venemaal, Sloveenias, Poolas, Saksamaal, Norras, Ungaris, Slovakkias, Lõuna-Koreas, Itaalias, Belgias, Prantsusmaal. Loovust ja kultuuri ühendava kursuste süsteemi luues ta toetunud erinevates valdkondades omandatud kogemustele, viimati Hiinas Guangdongi Tehnikaülikooli tööstusdisaini osakonna külalisprofessorina töötades.

Kärt Summataveti lemmikteema võib lühidalt kokku võtta sõnapaariga „traditsioon-innovatsioon“. Ehk teisisõnu – kunstnikku inspireerivad eesti ja soome-ugri rahvaste mütoloogiline maailmapilt, sümbolid, märgid, ornamendid ja nende tähendused. Teda huvitab tähenduste tõlgendamine ja mõtestamine kaasajal ning kuidas mineviku nutikaid innovaatilisi lahendusi interpreteerida erinevates valdkondades tulevikuprobleemide lahendamiseks. Ta on veendunud, et põhjarahvaste ja põlisrahvaste eluviis ning üldinimlikud väärtushinnangud on tulevikus eeskujuks, kuidas väheste ressursside kasutamise oskused päästavad maailma globaalsete probleemide puntrast. Tema rahvusvahelised kogemused näitavad, et kui kaasaegne virtuaalreaalsusega kasvanud inimene õpib süvitsi tundma omaenda kultuuri juuri, siis ta mõistab paremini ka teisi.

Kultuuri- ja ajaloohuvi on kunstnikku saatnud lapsepõlves, käies suviti arheoloogilistel väljakaevamistel Vello Lõugasega ning osaledes üliõpilasena professor Kaljo Põllu ekspeditsioonidel soome-ugri rahvaste juurde. Ta on ERMi Sõprade Seltsi asutajaliige, Kalevala Seura välisliige, Eesti Disainerite Liidu juhatuse liige ning tegutseb Hõimurahvaste Programmi koordinaatorina. Tal on ka disainiettevõte EHEsummatavet, mille asutas Tallinna Ettevõtlusinkubaatoris unikaalloomingu, seeriatoodangu, eksperimentaalsete moe-ja näituseprojektidega tegelemiseks.

2018: Ilmar Raag, režissöör, stsenarist ja filmikriitik

Ilmar Raagi režissööri ja stsenaristi anne on laialt tuntud ja tunnustatud; tema filmid on sotsiaalse sõnumiga universaalsed lood, kus keskendutakse tegelaste psühholoogilistele suhetele. I. Raag ise on välja toonud, et saab oma inspiratsiooni päriselust: inimestest, vestlustest ja sündmustest, mis ajendavad kirjutama.

Raagi tuntuimate filmide hulgas võib välja tuua 2007. aastal stsenaristi ja režissöörina valminud koolivägivalda käsitleva mängufilmi “Klass”, mis on olnud edukaim eesti film läbi aegade: müüdud 92 maale ja võitnud 25 auhinda 70 festivalilt. 2008. aastal esitas Eesti „Klassi” kandideerima Ameerika filmiakadeemia võõrkeelse Oscari nominendiks. “Klassile” järgnes edukas TV-seriaal “Klass: elu pärast”, mis võitis Genfis rahvusvahelisel festivalil Cinema Tous Ecransi peaauhinna.

Lisaks filmile on I. Raag töötanud televisioonis, toimetanud ja juhtinud ETV-s filmisaateid, töötanud hanketoimetuses ja programmidirektorina, 2002–2005 ETV juhatuse esimehena. I. Raag on lugenud meedia, kommunikatsiooni ja filmialaseid kursusi mitmes kõrgkoolis, sh Tartu Ülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias ja Tallinna Pedagoogikaülikoolis. Ta on töötanud Rahva Hääle ja Eesti Päevalehe Pariisi korrespondendina, olnud Postimehe filmikolumnist ja raadios Kuku saatejuht, kirjutanud arvamusartikleid Eesti meedias, töötanud valitsuse kommunikatsioonibüroo strateegilise kommunikatsiooni nõuniku ametikohal. I. Raag on olnud nõukogu liige Eesti Kultuurkapitalis, Eesti Filmi Sihtasutuses, Avatud Eesti Fondis, samuti olnud Vabariigi Presidendi mõttekoja liige. 2016. a viibis I. Raag Malis ÜRO missioonil staabiohvitserina.

Raag on pälvinud 2006. a Valgetähe IV klassi teenetemärgi, 2012. a Enn Soosaare nimelise eetilise esseistika auhinna ning on 2013. a nimetatud Postimehe aasta arvamusliidriks.

Raag on öelnud, et maailma saab paremaks muuta siis, kui leiad oma asja, mida tehes võid südametunnistusele kindlaks jääda. Seda väärtust toetavad tema nii tema filmilooming kui ka mitmekesine karjäär.

2017: Peeter Laurits, fotokunstnik

Peeter Laurits on vabakutseline fotokunstnik, kelle visuaalne mõtlemine on julgelt uuenduslik ja esteetiliselt tundlik. Oma teostes liigub Laurits nii ürglooduses kui inimese loodud reaalsuses, Euroopa ja Aasia kultuurides, mikro- ja makromaailmaruumis. Ta on läbi käinud pika ja otsinguterohke loomingulise teekonna, kus tema kunstilised väljendusvahendid ja tunnetuslikud huvid on aja jooksul avardunud ja teisenenud.

Peeter Laurits õppis fotograafiat Tallinna 2. tehnikakoolis (1982-83), töötades hiljem reklaamikunstniku ja fotograafina (sh Eesti draamateatris). 1980. aastatel täiendas ta end Tartu ülikoolis, Peterburi ülikoolis ning Eesti humanitaarinstituudis kultuuriloo ja semiootika alal. 1991–1992 jätkas ta fotograafia-õpinguid New Yorgi rahvusvahelises fotograafiakeskuses (International Center of Photography). 1992. aastal kutsus ta koos Herkki-Erich Merilaga ellu postmodernistliku kunstirühmituse DeStudio. 1997. aastal asutas Peeter Laurits Võrumaal Kütioru avatud ateljee ja hakkas arendama Kütioru maakunsti rada. Aastatel 1988-2016 on Peeter Laurits korraldanud 36 isikunäitust, millest paljud on lisaks Eestile jõudnud ka maailma galeriidesse. Teda on tunnustatud Eesti kultuurkapitali aastapreemiaga (2009), stipendiumiga "Ela ja sära" (2005), Valgetähe V klassi teenetemärgiga (2005) ja Kristjan Raua nimelise kunstipreemiaga (2004).

2016: Valdur Mikita, kirjanik ja semiootik

Valdur Mikita otsib Eesti kultuuri ajaloolist aluspõhja ja näeb ühiskonnas etnofuturistlikke tendentse, mis avalduvad kauge mineviku kultuurinähtuste (näiteks korilus) püsimises kõrvuti kõige uuemate infoühiskonna tehnoloogiliste arengutega. Ta oskab hinnata ajaloos kaduvaid kultuurinähtusi ja mõtteviise (näiteks maagiline mõte) ja otsib võimalusi nende alalhoidmiseks ja taaselustamiseks.

Valdur Mikita lõpetas Tartu ülikooli bioloogina ja kaitses 1994. aastal semiootika-alase magistritöö. 2000. aastal kaitses ta semiootika erialal doktoritöö. Valdur Mikita on viimase kolme aasta jooksul pidanud sadakond avalikku loengut eesti kultuurist ja identiteedist. Tal on ilmunud arvukalt populaarseid teoseid, nende hulgas „Lindvistika ehk metsa see lingvistika“ (2015), „Lingvistiline mets“ (2013), „Teoreem“ (2011), „Metsik lingvistika“ (2008).

Vaata Valdur Mikita loenguid.

2015: Kristiina Ehin, luuletaja ja proosakirjanik

Kristiina Ehin on üks tänapäeva tuntumaid ja enim tõlgitud eesti kirjanikke. Tema luuletusi ja jutte on avaldatud 22 keeles, sh šoti, kõmri, makedoonia, udmurdi, prantsuse ja norra keeles. Inglise keeles on Ehinil ilmunud 11 raamatut Ilmar Lehtpere tõlkes.

Et tegemist on ka kodumaal ühe hinnatuima kirjanikuga, näitab see, et tema looming kõlab laulupidudel, Eesti Vabariigi aastapäevakontsertidel, olümpiamängudel ning paljudel teistel esindusüritustel.

Vaata Kristiina Ehini loenguid.

2014: Merle Karusoo, lavastaja

Merle Karusoo on Eestis, aga ka laiemalt Euroopas ja Venemaal tuntuks saanud sotsioloogilise, dokumentaalse või elulooteatri alusepanija ja eestvõitlejana. Elulooteater on teatrisuund, mis algab uurimistööst ning lõpeb tulemuste esitamisega etenduse vormis. Karusood peetakse Voldemar Panso õpetuse ja tegevusliku analüüsi meetodi üheks parimaks asjatundjaks Eestis. Suurema osa oma elust on ta töötanud lavastajana, kuid on olnud ka õppejõud, kirjutanud näidendeid ja uurimustöid.

Paljuski Karusoo algatusel hakati 1980. aastate lõpus koguma eestlaste elulugusid. Olles 1987. aastal asutatud Pirgu arenduskeskuse mälusektori juht, ennetas ta teadusajalukku läinud mälestuste massikogumisi (sh Eesti muinsuskaitse seltsi ja ühenduse „Eesti elulood“ tegevust). Oma varase tegevuse käigus juurutas Karusoo nn empaatilise eluloointervjuu metodoloogia, mis oli eeskujuks hilisemale eluloouurimisele. Ta problematiseeris ühena esimestest ka elulugude kogumise ja kasutamise eetilist dimensiooni.

Karusoo lavalooming jaguneb põhijoones kaheks: dokumentaalse materjali kogumisel ja dramatiseeringutel põhinevad lavastused ja teiste autorite tekstidel põhinevad lavastused. Tema dokumentaalteatri põhivormiks on monoloogid, mille kaudu saavutatakse maksimaalne siiruse mulje. Neid monolooge on ta nimetanud ka (üles)tunnistusteks, mis vajavad loomulikult ka (ära)kuulajat ehk vaatajat, nii et teatrisituatsioon muutub olemuslikult tähtsaks.

Karusoo on pälvinud Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1998), Valgetähe IV klassi teenetemärgi (2001) ning suure hulga erinevaid teatri- ja näitekirjanduse preemiaid.

Vaata Merle Karusoo loenguid.

2013: Arvo Pärt, helilooja

Arvo Pärt on Eesti helilooja, kelle looming on 20. sajandil tugevalt mõjutanud arusaama muusika olemusest. Pärdi teoseid esitatakse üle maailma – need kõlavad kontserdilavadel, filmides, tantsu- ja teatrietendustel. „Arvo Pärdi loomingu mõtestamine filosoofilises, teoloogilises, kultuuriloolises ning reaalteaduslikus kontekstis avardab üliõpilaste silmaringi ja on kogu ülikoolile väga rikastav ning huvitav väljakutse,“ põhjendab Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan professor Margit Sutrop teaduskonna valikut.

Pärt sündis 1935. aastal Paides. Ta õppis kompositsiooni Heino Elleri juures Tallinna konservatooriumis (1957-1963). Oma esimesed heliteosed komponeeris Pärt õpingute ajal, seejärel jätkas ta muusika kirjutamist helirežissööri töö kõrvalt Eesti Raadios (1958-1967). Alates 1967. aastast on Pärt vabakutseline helilooja.

Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalsema esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafooni, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaažitehnika vallas („Nekroloog“, 1960; „Perpetuum mobile“, 1963; 2. sümfoonia, 1966). Pärast koļlaažiteost „Credo“ (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Järgneva kaheksa aasta jooksul, mil valmis vaid 3. sümfoonia (1971), otsis ta „oma häält“. 1976. aastal sündis klaveripala „Für Alina“ ja uus kompositsioonitehnika, mille Pärt nimetas tintinnabul’iks (ld tintinnabulum - kelluke). See on tema loomingu märksõna tänaseni, väljendades püüdu tasakaalule ja olemuslike väärtuste poole.

Arvo Pärt on nimetatud kümne ülikooli audoktoriks, talle on määratud hulk autasusid, aunimetusi ja preemiaid, nende seas väga kõrgelt hinnatud Lėonie Sonningi muusikapreemia (2008), Istanbuli rahvusvahelise muusikafestivali elutööpreemia (2010), Baltimaade kuvandi rikastamise auhind (2010) ja Konrad Adenaueri fondi tunnustus (2011). 2011. aastal nimetati Pärt Paavst Benedictus XVI kultuurinõukogu liikmeks ning valiti Eesti teaduste akadeemia akadeemikuks.

Vaata Arvo Pärdi loenguid.

2012: Sirje Helme, kunstiteadlane

Sirje Helme, Eesti kunstiajaloo värvikamaid ja silmapaistvamaid esindajaid, on tuntud nii oma etappi loovate kirjutistega Eesti uuema kunsti vallas, kunsti eksperdina kui ka ennekõike tänu oma professionaalsele tegevusele Eesti ühe suurema muusemi – Eesti Kunstimuuseumi direktorina. Paljuski tänu Sirje Helmele on Eesti kaasaegne kunst selles fookuses, mis on aastate pikku kindlustanud koha nii Eesti kultuurilise eneseteadvusele kui rahvusvahelise mainele.

1993–2005. a rajas ja juhtis S. Helme Sorose kaasaegse kunsti Eesti keskuse tööd. Seejärel oli ta KUMU direktor, mis 2008. a päädis Euroopa parima kunstimuuseumi tiitliga. Ta on korraldanud Eesti kunstielu ja toonud Eestisse rahvusvahelisse kõrgnivoole kuuluvat kunsti. Sirje Helme sidemed on olnud eelduseks laialdasele koostööle Euroopa kunstiorganisatsioonidega, mille tunnistuseks on mitmed tema poolt kureeritud näitused mitmetes riikides, sh Poolas, Venemaal, Belgias, Ungaris, Brasiilias, Soomes, Lätis. Sirje Helme on mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide - Manifesta, Euroopa Muuseumide Foorum, Läti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Euroopa Kultuurifond jt. liige ja ekspert.

Selle kõigi juures on Sirje Helme teadlane ja intellektuaal, sügav nii oma probleemiasetuses kui ka võimes seda lihtsalt ja loogiliselt ära seletada. Tema järeldused Eesti kunstiajaloo osas on põhjapanevad, mida tsiteeritakse ja millega diskuteeritakse.

Vaata Sirje Helme loenguid.

2011: Vello Salo, literaat, tõlkija, kirjastaja ja kultuuriloolane

Vello Salo elutöö on pühendatud Eesti kultuuri ja vaimsuse edendamisele terve ajalooperioodi vältel, mis hõlmab Eesti Vabariigi okupeerimist, külma sõja aastaid ning Eesti iseseisvumist. Seoses õpingutega Šveitsis, Saksamaal, Hollandis, Roomas ning tööga Vatikanis, Iraagis ja hiljem Kanadas on Vello Salol erakordselt rikkalik rahvusvaheline kogemus ja sügavad teadmised kultuuri- ja ajaloo alal. 1962. aastal asutas ta Roomas kirjastuse Maarjamaa, mis on avaldanud Eesti kirjanduse tähtteoseid. Alates 1993. aastast elas Vello Salo taas Eestis ja teenis siin Pirita Kloostri preestrina.

Vaata Vello Salo loenguid.

2010: Ene-Liis Semper, teatri- ja videokunstnik

Ene-Liis Semper on neljal korral pälvinud aasta parima lavastuskunstniku tiitli, lisaks preemiaid kujutava kunsti vallas. Koos Tiit Ojasooga on mitmel korral pälvitud aasta parima lavastaja/lavastuse preemia.

Ene-Liis Semper on üks rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti kunstnikke. Semper on oma videoloominguga osalenud tervel real näitustel mitmel pool maailmas, sh kaasaegse kunsti festivalil „Manifesta“ (2000, Ljubljana) ja Veneetsia biennaalil (2001).

Ene-Liis Semperi loomingut on pärjatud arvukate auhindadega, sh Eesti Teatriliidu parima kunstniku aastapreemiaga aastatel 2002, 2003, 2006 ja 2007. Koos Tiit Ojasooga nimetati ta 2004. aasta parimaks lavastajaks ning DRAAMA festivalil parima lavastuse autoriks ja parimaks lavastajaks („Julia“, Eesti Draamateater, 2004). Samal aastal pälvis Semper Eesti Vabariigi Valgetähe V klassi teenetemärgi. Rahvusooperis Estonia on ta loonud kujunduse ja kostüümid Tüüri ooperile „Wallenberg“, mille kunstiline meeskond pälvis silmapaistva töö eest Eesti Vabariigi kultuuripreemia (2007). Lisaks on Semper saanud Eesti Vabariigi kultuuripreemiad ka 2002. ja 2010. aasta loominguliste saavutuste eest.

2009: Arvo Valton, kirjanik

Arvo Valton on eesti proosa- ja näitekirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija ja publitsist.

Rahvuslasena on Arvo Valton sõna võtnud eesti keele ja kultuuri küsimustes, ta on lülitunud taasiseseisvumisjärgsesse poliitika- ja vaimuellu tõsiisamaalises vaimus. Valton on osalenud soome-ugri rahvaste hõimuliikumises. Aastal 1993 valiti Valton Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsiooni aseesimeheks, aastal 1996 esimeheks. Alates aastast 1998 on Valton assotsiatsiooni president.

2008: Helena Tulve, helilooja

Helena Tulve on rahvusvahelise mastaabiga helilooja ja Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooni õppejõud.

2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja. Tulve varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal. Tema heliloomingus leiab tihti prantsuse spektraalmuusikat, Gregoriuse koraali, IRCAMi eksperimente ja idamaise muusika jooni. Enam kui traditsioonilised väljendusvahendid nagu meloodia, rütm, harmoonia, huvitab teda toorheli, selle tekkimine, muundumine ja kadumine (mikrointervallika). Kirjutanud ka suurvorme.

Vaata Helena Tulve loenguid.

2007: Andres Ehin, kirjanik, tõlkija ja kultuuriteoreetik

Andres Ehin oli eesti kirjanik ja tõlkija.

2006: Vilen Künnapu, arhitekt

Vilen Künnapu on alates 2000. aastast Tallinna tehnikakõrgkooli professor.

Ta on projekteerinud hulgaliselt hooneid nii Eesti külades kui ka Tallinna ja Tartu kesklinnas. Näiteks Viru keskuse Tallinnas, Tigutorni Tartus ja Kareda vallamaja Peetri alevikus Järvamaal.

Vilen Künnapu on saanud 2001. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgi.

2005: Mati Unt, kirjanik ja lavastaja

Mati Unt oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja.

Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ja sadakond teatrilavastust.

Vaata Mati Undi loenguid.

2004: Tiit Pääsuke, maalikunstnik

Tiit Pääsuke on eesti maalikunstnik.

Alates 1973. aastast on tal olnud üle 20 isikunäituse. Teda on peetud üheks 1970. ja 1980. aastate Eesti maalikunsti juhtfiguuriks.

2003: Tõnu Õnnepalu, kirjanik

Tõnu Õnnepalu on eesti proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija. Ta on kirjutanud romaane, luulekogusid, esseesid ja tõlkinud mitmeid teoseid.

2002: Ain Kaalep, kirjanik ja tõlkija

Ain Kaalep on eesti luuletaja, näitekirjanik, kriitik ja tõlkija.

2001: Leonhard Lapin, kunstnik ja arhitekt

Leonhard Lapin on eesti kunstnik, arhitekt ja luuletaja.

Leonhard Lapin on üks sõjajärgse eesti kunsti olulisemaid autoreid. Ta alustas loomist 1960. aastatel, tõustes kiiresti juhtivaks avangardkunstnikuks, aga ka organisaatoriks ja teoreetikuks. Rahvusvahelist tähelepanu äratas tema graafika, eriti seeria, kus ta käsitles inimese ja masina kokkukasvamist. Lapin on olnud ka viljakas arhitekt ja arhitektuuriloolane, loonud installatsioone ning maale, samuti skulptuure ja linnaruumi sobituvaid taieseid ehk "arhitektoone". Oma esimese arhitektooni tegi Lapin 1976. aastal ja see kandis nime "monument tallinnale". Just Lapin tõi eesti ja ka soome keelde sõna "arhitektoon". Mõiste ise pärineb 20. sajandi esimesel poolel tegutsenud vene avangardistilt Kazimir Malevitšilt, kelle jaoks arhitektoon tähendas tuleviku inimese kodu. Lapin on läbi viinud Eesti esimesed häppeningid ning osalenud perfomance'ite loomisel, samuti lavastanud teatris.

Lapini tehtud on Eesti esimene buda kloostri projekt. Selle tellija oli 1984. aastal Eestimaa Budistlik Vennaskond, kellega Leonhard aktiivselt suhtles. Ta on olnud aktiivne budismihuviline juba ERKI aegadest. Lapini kontseptsioon ruumist ja tühjusest on olnud aastaid tema ideede väljenduseks; ta on kirjutanud tühjuse (sanskriti śūnyatā) teemal raamatu "TÜHJUS VOID".

2000: Jaan Kaplinski, kirjanik ja tõlkija

Jaan Kaplinski on tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke. Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tšehhi jt keeltesse.

1999: Elmo Nüganen, näitleja, teatri- ja filmilavastaja

Elmo Nüganen on eesti näitleja, teatri- ja filmilavastaja.

Elmo Nüganen õppis 1982-83 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. 1988. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIII lennu näitlejana.

1998: Jaan Kross, kirjanik

Jaan Kross oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks.

Ta oli üks olulisemaid eesti kirjanikke, kes tõstis 1970. aastatest alates eesti ajalookirjanduse kõrgele kunstilisele tasemele. Krossi romaane on nimetatud eesti kirjanduse tüvitekstideks (nagu ka Tammsaare ja Ristikivi omi), mille ümber keerdub rahvuslik identiteet ja ideoloogia. Ta on kujutanud ajaloolisi isikuid, tuues neid unustusehõlmast lugeja teadvusse, seejuures kõrvale kaldudes omaaegsest ametlikust ajalookirjutusest. Kross on võtnud osa ajalooromaani uuendamisest ka Euroopa kirjanduses ning pälvinud rahvusvahelist tähelepanu (näiteks tunnistati "Keisri hull" 1989 parimaks tõlketeoseks Prantsusmaal). Nii on tema looming ületanud eesti kirjanduse piirid ning muutunud maailmakirjanduse osaks.

1997: Veljo Tormis, helilooja

Veljo Tormis oli eesti helilooja.

Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits “Raua needmine” ning tsüklid “Eesti kalendrilaulud” ja “Unustatud rahvad” (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest).

Tormis oli eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta kirjutas palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi “Luigelend” (1964), kantaat-balleti “Eesti ballaadid” (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm.

1996: Jüri Arrak, kunstnik

Jüri Arrak on Eesti kaasaegse kunsti suurkuju ja elav legend, üks hinnatumaid ning armastatumaid Eesti kunstnikke. Arrak on mitmekülgne looja, kes teinud nii metall-ehistööd, vaipu, kunstnikutööd joonisfilmile, happening’e, installatsioone, olles peamiselt keskendunud siiski maalile ning graafikale.

Arrak tuli kunstiareenile 1960. aastatel ning temast kujunes kiiresti üks Eesti jõulisemaid kunstnikunatuure. Tema loomingu algusperioodi kuuluvad Salvador Dali ja Pablo Picasso töödest,inspireeritud sürrealistlikud katsetused, milles ilmnesid samas ka kunstniku hilisema stiili põhialged: kontrastsed värvid, figuuri ja ruumi deformeerimine, huumor, sotsiaalne tundlikkus.

1995: Jaak Rähesoo, kirjandusteadlane ja tõlkija

Rähesoo lõpetas 1966. aastal Tartu Riikliku Ülikooli inglise filoloogia erialal, oli 1966–1969 samas aspirant ja 1969–1970 õppejõud. Aastast 1970 on ta tegutsenud vabakutselise tõlkijana Pärnus, aastast 1998 Tartus. 1995. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.

Ta on avaldanud artikleid teatri ja kirjanduse kohta, kirjutanud saatesõnu tõlgetele ning tõlkinud peamiselt inglise ja ameerika kirjandust.

1994: Madis Kõiv, näitekirjanik

Madis Kõiv oli eesti kirjanik, füüsik ja filosoof.

Ta õppis 1948–1953 Tartu Ülikoolis matemaatika-füüsikateaduskonnas füüsikat. Töötas Tallinna Polütehnilises Instituudis õppejõuna, TA Füüsika ja Astronoomia Instituudis ja TA Füüsika Instituudis vanemteadurina. Avaldas artikleid tuumafüüsikast ja väljade kvantteooriast. 1991. aastast üks Analüütilise filosoofia seminari algatajatest ning eestvedajaist. Ta oli 1994. aastal Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. 1999 valiti ta Eesti Muusikaakadeemia audoktoriks teatri alal.

1993: Hando Runnel, kirjanik

Otsinguvorm

Vabade kunstide professuur

Vabade kunstide professorid