Arheoloogia professuur
Arheoloogia uurib esiajaloolist ja ajaloolist minevikku sellest säilinud ainelise kultuuri põhjal. Eestis kujunes arheoloogia välja 19. sajandi teisel poolel Tartu ülikoolis, algul mõne professori kõrvalharrastusena, alates 1920. a aga iseseisva professuurina.
Tänapäeval on arheoloogia osakonna ülesanne anda kõrgharidust arheoloogias ning korraldada kogu Eestit katvat uurimistööd. Siin saavad oma põhilise ettevalmistuse tulevased arheoloogid, algteadmisi võivad omandada ka teiste erialade üliõpilased.
Õppetöö hõlmab muinas- ja keskaega, kesksel kohal on Eesti ja Läänemere maade arheoloogia. Teaduslik uurimistöö hõlmab kogu Eesti muinas-, kesk- ja uusaega (mida ei tehta kusagil mujal väljaspool Eestit) ning rahvusvahelise koostöövõrgustiku kaudu ka lähemaid naabermaid.
Professor Valter Lang
Valter Lang on Tartu Ülikooli arheoloogia professor alates 1999. aastast ja Kultuuriteooria Tippkeskuse juht 2008. aastast. Tema põhiliseks uurimisvaldkonnaks on Eesti ja Baltimaade pronksi- ja rauaaeg, eriti asustuse, majanduse ja ühiskonna arenguga seotud küsimused. Professor Lang on kahekordne riigi teaduspreemia laureaat – 1997. ja 2011. aastal ja teda on tunnustatud ka Valgetähe teenetemärgiga.
Arheoloogia professuuri tegevus 2012.-2013. a
Professor Valter Lang
Tartu Ülikooli arheoloogia osakond jätkas 2012.-2013. a oma seniseid põhitegevusi, kuid tänu rahvusteaduste professuuri lisarahastusele saadi nii mõndagi teha kvalitatiivselt uuel tasemel. Hea näide sellest on 2013. a riigi teaduspreemia humanitaarteaduste alal pälvinud Andres Tvauri monograafia „The Migration Period, Pre-Viking Age, and Viking Age in Estonia“, mis ilmus sarjas „Estonian Archaeology“. Samuti tuleks esile tõsta Valter Langi toimetatud artiklikogumikku „Keava – The Hand of the Sun“, mis paljude autorite koostööna võtab kokku Keava ümbruse pikaajalise (2001–2006) arheoloogilise uurimise tulemused.
Olulisemateks teaduspublikatsioonideks 2012.-2013. a on Richard Indrekole pühendatud artiklikogumik „Man, His Time, Artefacts, and Places“ (toimetanud Kristiina Johanson ja Mari Tõrv) ning kogumik „Medieval Urban Textiles in Northern Europe“ (koostajad ja toimetajad on Arvi Haak ja Riina Rammo). Need kaks kogumikku on rahvusvahelise autorkonnaga ning ilmunud sarjas „Muinasaja teadus“. Ühiseks jooneks on seegi, et kõik koostajad ja toimetajad on TÜ arheoloogia osakonna doktorandid. Koostöös Tallinna Ülikooli ajaloo instituudi arheoloogidega jätkati ka teadusajakirjade Estonian Journal of Archaeology (ISI) ja Archaeological Fieldwork in Estonia väljaandmist. Esimest korda ilmus populaarteaduslik ajakiri Tutulus, mille panid kokku meie üliõpilased.
Õppetöö alal avanes just nüüd võimalus välja töötada uus valikkursus „Sissejuhatus keskkonnaajalukku“ ning täiendada oluliselt kahte teist kursust, kutsudes esinema külalislektoreid Eesti teistest ülikoolidest ning välismaalt. Seni kitsaskohaks olnud arheoloogiliste välitööde praktika sai nüüd lahenduse: 2012-2013 toimusid osaliselt õppeotstarbelised arheoloogilised väljakaevamised Asvas, kus oma esimesi kogemusi omandas terve hulk üliõpilasi. Väljakaevamisi oli paljudes teisteski kohtades.
Õppetöö teiseks kitsaskohaks on meil pikki aastaid olnud vahendite puudumine õppeekskursioonide korraldamiseks, et kinnistada raamatutest õpitud tarkusi. Nüüd osutus võimalikuks teha 2012. a pikem õppeekskursioon Baltimaade muististele ning 2013. a tutvuda Loode-Venemaa arheoloogiliste vaatamisväärsustega Pihkva ja Novgorodi ümbruses. Mõlemal juhul on just tudengid need, kes organiseerivad kogu sõidu, majutuse ning teevad ettekanded kõikidest külastatavatest kohtadest. Täiesti uudseks algatuseks tuleb aga pidada üliõpilaste ja õppejõudude ühist teaduskonverentsi „Tartu arheoloogia kevadpäevad“ (2012 ja 2013), kus oma teadustööd tutvustavad kõik magistrandid, doktorandid, õppejõud ja teadustöötajad.
Oluline on ka märkida, et rahvusteaduste professuuri rahastus võimaldas lisaks riigieelarvelistele kohtadele võtta doktorantuuri ka veel ühe doktorandi nii 2012. kui ka 2013. a.