Mõtteloo professuur
Mõtteloo rahvusprofessuuri rajamise eesmärk on viia Eesti ja eriti eestikeelse teadusliku ja filosoofilise mõtlemise ajaloo kompleksne interdistsiplinaarne uurimine kõrgele akadeemilisele, seejuures ka rahvusvaheliselt aktsepteeritavale tasemele. Terviklikult ning kõiki teadusi ja filosoofiat hõlmavalt ei ole seda ülikoolis veel olnud, kuid ideede ja intellektuaalse mõtte ajaloo uurimise taustal Euroopas ja kogu maailmas on niisugune tarvidus selgesti tuntavaks saanud. Samuti on see äärmiselt oluline ka eesti rahvusliku identiteedi selgitamise ja rahvusriikliku säilitamise seisukohalt. Mõiste enda on teadupärast hästi tuntuks teinud kirjastuse Ilmamaa raamatusari „Eesti mõttelugu”. Õppetooli edaspidise tegevuse sisuks kujuneb Eesti teadusliku mõtlemise eri valdkondade ajaloo uurimise filosoofilis-metodoloogiline koordineerimine, konsulteerimine ja juhendamine ning õppetöö koostöös eri teadusalade õppetoolidega. 2018. aastani täitis seda profesuuri Ülo Matjus.

Pärtel Piirimäe
Alates 2018. aastast on mõtteloo professor on Pärtel Piirimäe. Tema uurimissuunad hõlmavad Euroopa ja Eesti mõttelugu, varauusaja ühiskondliku ja moraalse mõtte ning rahvusvahelise õiguse ja loomuõiguse ajalugu, riikluse ajalugu, historiograafia ajalugu, regionaalsete identiteetide ajalugu.
Eesti mõtteloo professuuri tegevus 2012-2013. a
Professor Ülo Matjus
Erinevalt olemasolevatest rahvusteaduste professuuridest võitis rahvusteaduste rahastuse filosoofia osakond eesmärgiga luua uus rahvusprofessuur – kujundada Eesti filosoofia ajaloo professuur (prof Ülo Matjus) ümber avaramaks Eesti mõtteloo professuuriks resp. õppetooliks. Professuuri ettevalmistamiseks käivitati 2012. a kevadsemestril kontseptsiooni väljatöötamise eesmärgil üleülikooliline interdistsiplinaarne Eesti mõtteloo metodoloogiline seminar, mis on kolm semestrit (2012–2013) viljakalt töötanud.
Eesmärgipäraselt on keskendutud Eesti mõtteloo mõiste piiritlemisele, reaalse mõtteloo sisulis-mahulisele selgitamisele ja mõtestamisele eri teadusalade esindajate elavas arutelus. Kokku on toimunud 22 seminari (vt: http://www.humanitaarteadused.ut.ee/flfi/yldinfo/eesti- mottelugu). Esinejaid on olnud eri teadusaladelt seinast seina: Pärtel Piirimäe, Meelis Friedenthal, Ü. Matjus, Urmas Sutrop, Eva Piirimäe, Liina Lukas, Ken Kalling, Lauri Mälksoo, Eduard Parhomenko, Hando Runnel, Piret Kuusk, Marju Luts-Sootak, Toivo Maimets, Kalevi Kull, Rein Vihalemm, Anti Selart, Peeter Tulviste, Hent Kalmo, Epp Annus. Kirjastuse „Ilmamaa” sarja „Eesti mõttelugu” peatoimetaja H. Runnel kõneles nt „„Eesti mõtteloost” Eesti mõtteloo taustal”, loodava professuuri seisukohalt olulisel teemal „Rahvuslikud huvid ja rahvusteadused” pidas ettekande prof U. Sutrop. Arendatakse koostööd „Ilmamaaga” nii kõnealuse sarja kontseptuaalsel arendamisel ja avardamisel kui ka muude koostöövõimaluste kaardistamisel. Käimas on eeltöö Gustav Teichmülleri – köite koostamiseks „Eesti mõtteloo” sarjas.
Eesti mõtteloo professuuri rahalisel toetusel korraldati 2012. a jaanuaris teaduskultuuride seminar ja detsembris J. v. Uexkülli seminar autoriköite „Omailmad” ilmumise puhul sarjas „Eesti mõttelugu”. Kevadel 2013 osaleti rahvusvahelise konverentsi „Kierkegaardi pärand tänapäevase mõttearenduse kontekstis” korraldamisel (vt http://www.dankultur.ee/Default.aspx?ID=4442). Konverentsil pidas E. Parhomenko ja J. Soovälja kõrval Eesti mõtteloo seisukohalt olulise ettekande „Tähiseid Søren Kierkegaardi teelt Eestisse” Ü. Matjus, kellelt ilmus eri trükisena ka ettekanne „Olemine kõneleb eesti keeli” (Tartu, 2012) ning mahukam järelsõna O. Spengleri „Õhtumaa allakäigu” tõlkele (Tartu, 2012) – „„Õhtumaa allakäigu” tulemisest Eestisse : Tagasivaateid”. Kierkegaardi-konverentsi materjalid ilmuvad trükis. On koostatud rahvusvahelise autorkonnaga „Studia Philosophica Estonica” erinumber Eesti filosoofia ajaloost (toim R. Jakapi).
Oma Euroopa filosoofia uurimisteemasid ja õppetööd on filosoofia ajaloo õppejõud (E. Parhomenko, A. Tool), kuid ka mõned seminaris osalejad mujalt (E. Piirimäe, L. Lukas) hakanud tugevamalt seostama Eesti mõtteloo seisukohalt oluliste teemade käsitlemise, sh ka uurimise ja juhendamisega. Filosoofia õppekavasse on loodava õppetooli uue koodiga sisestatud esimesed profiilsed õppeained (nt I. Kanti, F. Nietzsche ja fenomenoloogia retseptsiooni kohta Eestis, mida on juba ka loetud või hakatakse lugema. Sügissemestril 2013 jätkab sarjas õppeainega „Eesti rahvusluse filosoofilised lätted” E. Piirimäe. Magistrantuuri võeti esimene Eesti mõtteloo seisukohalt olulise teemaga magistrant. 2012-2013 kaitsesid doktoriväitekirju T. Lott ning J. Sooväli. Täheldada võib õppetöö, sh lõputööde ja väitekirjade tugevamat seostamist ka Eesti resp. eesti materjaliga. Metodoloogilise seminari töös osalevad aktiivselt nooremad õppejõud ja teadurid, mispärast võiks seminari iseloomustada ka loodava õppetooli kasvulavana.