Skip to main content

Lea Kõiv kaitseb doktoritööd „Kirikukorraldus ja vaimulik elu rootsiaegses Tallinnas“

Image

11. jaanuaril kell 16.15 kaitseb Lea Kõiv ajaloo erialal doktoritööd „Kirikukorraldus ja vaimulik elu rootsiaegses Tallinnas“.

 

Juhendaja:
kaasprofessor Enn Küng, Tartu Ülikool

Oponent:
professor Jüri Kivimäe, Toronto Ülikool (Kanada)

 

Kaitsmine toimub virtuaalselt Teams keskkonnas


Väitekirja aluseks on kuus artiklit Tallinna kirikuajaloost 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandil, rõhuasetusega 17. sajandil. „Tallinn“ tähendab väitekirja kontekstis rae jurisdiktsioonile allunud all-linna, Toompead kui vahetult Rootsi riigi administratsioonile allunud ala puudutatakse riivamisi. Tallinna kiriklikus ajaloos oli kõnealune aeg luterliku kiriku ülesehitamise ja kindlustamise ajastu. Poliitiline seotus Saksa-Rooma keisririigiga oli pärast Tallinna minekut Rootsi võimu alla 1561. aastal katkenud, kuid linn püsis endiselt saksakeelse kultuuri mõjuväljas. Sellest tulenevalt vaadeldakse väitekirjas Tallinna kiriku- ja usuajalugu tihedas seoses Saksa varauusaegse luterluse ja Rootsi provintsipoliitikaga. Ainese käsitlemisel lähtutakse kirikust ja religioonist kui varauusaegse linnaühiskonna enesestmõistetavast ja lahutamatust koostisosast. Väitekirjas uuritakse, kuidas mõjutas Tallinna kirikuelu linna kuulumine Rootsi koosseisu; millest sõltus Rootsi kirikupoliitika Tallinna suhtes; millised olid Rootsi võimu tingimustes Tallinna valikud ja võimalused linna kirikliku autonoomia säilitamisel; kuidas ja millises kontekstis kujunes Tallinnas välja luterlik kirikukorraldus; millised olid Tallinna kirikliku põhikorra alused ja eeskujud; millised asjaolud määrasid Tallinnas ilmaliku võimu ja vaimulikkonna vahelisi suhteid; millist vastukaja said Tallinnas 17. sajandi religioossed otsingud ja luterluse probleemid ning kuidas mõjutasid need linna kiriklikku miljööd ja avalikku elu. 17. sajandi Tallinna usulist õhkkonda, ühtlasi ajastu mentaliteete üldisemalt, püütakse muu hulgas tabada linna kahe kirikuõpetaja – eesti koguduse abipastori Georg Mülleri ja eri konfessioonide lähendamist taotleva luterliku teoloogia koolkonna esindaja Andreas Sandhageni – isikuloo kaudu. Kuna väitekirja teema paigutub viimasel poolsajandil Euroopa varauusaja uurimist enim mõjutanud kontseptsiooni, Saksa ajalooteaduses kujundatud konfessionaliseerimise teesi konteksti, siis uuritakse lähemalt ka määratluste „konfessionaalne ajastu“ ja „konfessionaliseerimine“ sisu.

 

#teadus
Arheoloogia

Ilmus arheoloogia aastakirja Tutulus uus number

Jaga
14.01.2022
#teadus
Methis

Ilmus ajakirja Methis 27/28, Taju ja performatiivsuse erinumber

Jaga
04.01.2022
#teadus

Eesti keel võõrkeelena professuur

Eesti keele (võõrkeelena) professuuri eesmärk on uurida ja õpetada eesti keelt mitmekeelses ja -kultuurilises ühiskonnas, anda muu emakeelega üliõpilastele väga h

Jaga
13.12.2021