Liivlaste sõber ja uurija Oskar Loorits

Folklorist ja Tartu Ülikooli õppejõud Oskar Loorits (1900-1961) pühendas olulise osa oma teadlasetööst liivi keele ja pärimuse uurimisele, talletades seejuures mahuka folkloorikogu, mida teadlased nii Eestis kui Lätis praegugi kasutavad.

Image

Esimese ekspeditsiooni liivlase juurde tegi Oskar Loorits koos Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor Lauri Kettusega juba 1920. aastal. Sellest käigust sai alguse tema suur töö liivlaste keele, kultuuri ja pärimuse uurimisel ning talletamisel. Oskar Looritsa eestvõttel ilmus 1920. aastatel kokku viis liivikeelset lugemikku, mis parandasid oluliselt liivlaste omakeelse lugemisvara hulka. Uurimistöö kõrval kirjutas ta liivlaste elust ja käekäigust ka ajakirjanduses. Ilmunud artiklid olid osalt Läti võimude osas üsna kriitilised ning tipnesid sellega, et teadlasele määrati 1937. aastal Lätti sisenemise keeld.

Eesti Kirjandusmuuseumis on hoiul Looritsa poolt üles tähendatud materjalidest koosnev käsikirjaline liivi folkloori kogu. See sisaldab endas nii liivi rahvaluulet, jutustusi, märkmeid liivlaste kommete kohta kui ka liivi etnograafilist sõnastikku.

Oskar Looritsa ja liivi folkloori kogu kohta saab lugeda lähemalt läänemeresoome keelte foneetika teaduri Tuuli Tuisu sel kevadel ilmunud artiklist ajakirjas Mäetagused.