Foto:
Eesti Rahva Muuseum

Soomeugrilaste jõudmine Narva

Viimastel aastasadadel on Narva jõgi olnud piiritähiseks erinevate kultuuriruumide ja riigivõimude vahel. Enne tugevate poliitiliste keskuste tekkimist 12-14. sajandil oli aga jõest idas ja läänes elavate rahvaste läbikäimine üsna tihe ning nende asualadki nihkusid aja jooksul nii ühele kui teisele poole Narva jõge.

Arheoloogia professor Valter Lang kirjutab värskes artiklis Virumaa ja Narva jõe piirkonnast esiajal. Esimesed soomeugrilased saabusid Narva piirkonda umbes 3000 aastat tagasi, kuid need polnud läänemeresoome hõimud vaid algsaamid. Osa algsaamidest rändas hiljem põhjapoole ning neist kujunesid välja tänapäeva saamid. Arheoloogilised leiud näitavad, et läänemeresoomlased jõudsid tänapäeva Läti kaudu Virumaale umbes aastal 500 eKr. Hiljem asusid läänemeresoomlased elama ka Narva jõest ida poole, kus hakkas algsaami keele asemel domineerima läänemeresoome keel. Narva jõest idas kujunes aja jooksul välja kaks eraldi rahvust: vadjalased ja isurid. Kui vadja keel on tihedalt suguluses põhjaeesti keelega, siis isurite oma hoopis karjala keelega.

Loe Valter Langi artiklit täismahus Eesti Päevalehe sarjas Mälupank.

 

Päisefotol on kujutatud rahvariietes vadja neide (1927, Eesti Rahva Muuseumi fotokogu).

 

#teadus #ühiskonnale
Eesti ja Aasia tulevikusuhete raporti esitlemine Parlamendis

Riigikogu väliskomisjonile esitleti Eesti ja Aasia tulevikusuhete raportit

26.09.2022
#ühiskonnale
Kaks naist seisavad kõrvuti. Särkide peal on kirjas Tartu 2024

Selgusid Tartu Maailmaülikooli sündmuste eestvedajad

Teadlasi ja Lõuna-Eesti kogukondi ühendava Tartu Maailmaülikooli projekti partneriteks pääses 13 eripalgeliste ideedega kogukonda.
22.09.2022
#teadus
Järv

Neoliberalism ja normiühiskond kui stressiallikas

19.09.2022