Tartu Ülikooli kui rahvusülikooli ülesanne on edendada eesti keele ja kultuuri säilimise ja arengu eesmärgil Eestit ja tema rahvast uurivaid teadusi ning eestikeelset haridust, samuti säilitada ülikooli omandis olevat rahvuslikku kultuuripärandit. 2012. aastal loodi Tartu Ülikooli juurde kümme rahvusteaduste professuuri, mille tegevuse kaudu sellega sihipäraselt tegeleda.
2013.–2014. õppeaastal tutvustasid rahvusteaduste loengusarja raames oma professuuri olemust kõik Tartu Ülikooli rahvusteaduste professorid. Tartus toimusid loengud Philosophicumi (Jakobi 2) ringauditooriumis, Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus. Loengutele järgnes ka aktiivne ühisosa - seminar, aruteluring, viktoriin, filmivaatamine või midagi muud põnevat. Loenguid modereerisid Vivian Bohl (Tartus) ja Kirsti Jõesalu (Tallinnas).
Euroopa keeleteaduses on pikalt arutletud Euroopa keelte ühisjoonte üle, eri käsitlustes on kasutatud mõisteid nagu Euroopa keskmine standard (Standard Average European, SAE), Euroopa keeleliit, euroversaalid jne. Kui ajalooliselt kujunenud ühisjooned ühendavad ennekõike Lääne- ja Kesk-Euroopa keeli, siis tänapäevased muutustendentsid levivad juba laiemalt . Teiselt poolt leidub ka Läänemere piirkonna keelte struktuuridel sarnaseid jooni, mis lubab rääkida Läänemere keelekontaktialast.
Vaatleme eesti keele ehitust ja selles toimuvaid arenguid mõlema kontaktipiirkonna taustal. Seniste uurimistulemuste põhjal on ilmnenud, et oma struktuurilt kuulub eesti keel SAE perifeeriasse, kuid Läänemere kontaktiala keskmesse, ja teeb kaasa Euroopa keeltes toimivates muutustendentsides.
Helle Metslang on Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele professor alates 2007. aastast. Tema teadustöö olulisimateks suundadeks on olnud eesti keele lauseõpetuse uurimine, grammatika kujunemise ja muutumise uurimine ning eesti keele võrdlemine teiste keeltega. Paljud tunnevad teda kindlasti eesti keele grammatikat puudutavate artiklite ja raamatute autorina. Prof Metslang on kahekordne riigi teaduspreemia laureaat.
Arne Merilai on Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professor alates 2011. aastast. Rahvuskirjanduse süvauurimise ja maailmale tutvustamise kõrval on professor Merilai peamiseks uurimisvaldkonnaks kirjandusteoreetiline ühendväli, poeetika ja tema enda loodud pragmapoeetika ehk kujundliku keelekasutuse filosoofia. Lisaks temaatilistele teadusartiklitele on ta ühtlasi eesti ballaadi, pagulaskirjandust ja pragmapoeetikat käsitlevate raamatute autor, mahuka žanriantoloogia ja poeetikaõpiku koostaja. Tema tegevust kirjandus- ja teatrikriitiku ning esseistina täiendab ka originaallooming – luule, romaan ja draama.
Juhan Maiste on Tartu Ülikooli kunstiajaloo professor alates 2007. aastast. Tema varasem teadus- ja pedagoogikaalane tegevus seostub Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi ja tema poolt asutatud muinsuskaitse- ja restaureerimisteaduskonnaga. Professor Maiste teadusliku tegevuse keskmes on klassika ja selle retseptsiooni probleemid renessansist valgustusajastuni ning ülikooli maastik ja mõisaarhitektuur, millele lisanduvad käsitlused kunstikultuuri vallas ja ilukirjanduslik looming. Ta on pälvinud Kristjan Raua ja Balti assamblee teaduspreemia ning teda on tunnustatud ka Valgetähe teenetemärgiga.
Loengut täiendab TÜ folkloristika doktorandi, Eesti Kirjandusmuuseumi teaduri Reet Hiiemäe ettekanne globaalse ulatusega meediamõjulisest folkloorist. Juttu tuleb eksootiliste maadega, eriti Indiaga seostuvatest stereotüüpidest ja uskumustest. Ettekanne esitab Indias välitöödel käinud folkloristi vaate ja käsitleb iidse usundi ja uue meedia keerulisi suhteid Kirde-India pärimuskontekstis.
Ülo Valk on Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule professor alates 1995. aastast. Tema peamised uurimisteemad on eesti rahvausund ja mütoloogia, kirjakultuuri ja suulise traditsiooni suhted, folkloor sotsiaalses kontekstis, žanriteooria ja folkloristika ajalugu. Peale siinse rahvapärimuse on ta välitöödel uurinud ka India rahvausundit. Professor Valk on külalisprofessorina töötanud ka mainekas Berkeley’s California Ülikoolis ning on presidendi ja asepresidendina vedanud folkloristide juhtiva maailmaorganisatsiooni International Society for Folk Narrative Research’i tegevust.
Tiit Rosenberg on Tartu Ülikooli Eesti ajaloo professor alates 1994. aastast. Eelkõige on tema teadustöö olnud keskendunud agraarajaloo, täpsemalt Eesti maamajanduse ja rahvastiku uurimisele, aga ka maaküsimuse ja maareformide kulgemisele Ida- ja Kesk-Euroopas 20. sajandil. Selle kõrval on ta põhjalikult tegelenud ka ajalookirjutuse ajaloo uurimisega Eestis ja Baltimaades. Professor Rosenbergi on tunnustatud Valgetähe teenetemärgiga.
Birute Klaas-Lang on Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena professor alates 1999. aastast. Oma uurimistöös on ta eelkõige keskendunud keeletüpoloogiale, väliseesti keelele ning eesti keele võõrkeelena omandamise ja õpetamise uurimisele, olles teadustöö kõrval olnud ka õpikute autoriks. Professor Klaas-Lang on praegu ka Helsingi Ülikooli külalisprofessor. Teda on tunnustatud Valgetähe teenetemärgi, Balti Assamblee medali ja Leedu Komandöri ristiga.
Loengus vaadeldakse, kuidas need seisukohad haakuvad olemasoleva arheoloogilise ainesega, kas see pigem toetab või räägib neile vastu. Ühtlasi analüüsitakse arheoloogia võimalusi praeguste ja muistsete rahvaste etnogeneesi uurimisel teoreetilisel tasandil. Tõdetakse, et need võimalused on märksa piiratumad kui seni üldiselt arvatud ning arheoloogia pärusmaaks jääb ikkagi materiaalse kultuuri uurimine. Kuna ka viimase kaudu saame tundma õppida meie rahva (kaugemat) minevikku, saamegi arheoloogiast rääkida rahvusteaduse tähenduses.
Valter Lang on Tartu Ülikooli arheoloogia professor alates 1999. aastast ja Kultuuriteooria Tippkeskuse juht 2008. aastast. Tema põhiliseks uurimisvaldkonnaks on Eesti ja Baltimaade pronksi- ja rauaaeg, eriti asustuse, majanduse ja ühiskonna arenguga seotud küsimused. Professor Lang on kahekordne riigi teaduspreemia laureaat – 1997. ja 2011. aastal ja teda on tunnustatud ka Valgetähe teenetemärgiga.
Ülo Matjus on Tartu Ülikooli filosoofia ajaloo professor alates 1992. aastast ning Eesti filosoofia ajaloo professor 2008. aastast. Fenomenoloogilise filosoofia (Edmund Husserl) ja olemisajaloolise mõtlemise (Martin Heidegger) ning kunsti loomuse uurimise kõrval on ta põhjalikumalt teotsenud Eesti mõtteloo vallas, olles kirjastuse „Ilmamaa” sarjas „Eesti mõttelugu” esindatud köitega „Kõrb kasvab”. Professor Matjus on olnud A. von Humboldti Fondi (Bonn) stipendiaat (1984-1985, 1990-1991), tõlkinud eesti keelde ka M. Heideggeri teoseid („Sissejuhatus metafüüsikasse”, „Kunstiteose algupära”).
Parema kasutuskogemuse tagamiseks kasutame küpsiseid. TÜ välisveeb ei töötle ega kogu isikuandmeid. Välisveeb kasutab FB Pixeli ja Google Analyticsi teenust. Loe lähemalt andmekaitsetingimustest.