Ljubov Kisseljova monograafia ja slavistika osakonna Eesti-teemaliste projektide esitlus
20. märtsil algusega kell 16 esitletakse TÜ kunstimuuseumis slavistika osakonna Eesti-teemalisi projekte. Üritust korraldab maailma keelte ja kultuuride kolledž koostöös TÜ Kirjastusega ning see on pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale.
Tutvustamisele tuleb neli projekti:
Prof. Ljubov Kisseljova monograafia „Eesti – vene kultuuriruum“ (Tartu, 2017) esitlus.
Prof. Ljubov Kisseljova ja Maria Borovikova tutvustavad andmebaasi „Vene kultuur EV eestikeelsete ajakirjade veergudel, 1918-1940“ loomise põhimõtteid ajakirja „Looming“ näitel.
Vanemteadur Lea Pild esitleb IUTi projekti raames valminud teadusväljaandeid „Wiener Slawistischer Almanach. Sb. 93“ (Wien, 2017. Peter Lang Verlag) ja „Translation Strategies and State Control“ (Tartu, 2017. TÜ Kirjastus).
Emeriitprofessor Irina Külmoja tutvustab projekti „Vanausuliste rahvakultuuri leksikoni koostamine“.
Üritus on avatud kõigile huvilistele.
Projektidest lähemalt:
Raamatu „Eesti – vene kultuuriruum“ autor jätkab Juri Lotmani koolkonna uurimissuunda, arendades teksti, kultuuriruumi, „piiri“ kategooriat, „oma“ ja „võõra“ semiootilist kontseptsiooni, kaasates analüüsi kaasaegsete impeeriumiuuringute, „ideoloogilise geograafia“, mentaalse kartograafia ja rahvusliku diskursuse instrumentaariumi. Analüüsitakse väga erinevaid proosa-, luule- ja draama tekste, mille autorid on eri rahvustest – eestlased, venelased, baltisakslased, lätlased, poolakad, juudid, kes on elanud 19. ja 20. sajandil ning rääkinud erinevaid keeli. Räägitakse lauluisa Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ja tema mõttekaaslase Friedrich Nikolai Russowi, eesti maalikunsti isa Johann Köleri, baltisakslase ja vene kirjaniku parun Jegor von Roseni tegevusest, Jaan Krossi vene ajaloo käsitlusest, erinevate vene kirjanike ja Tartu Ülikooli karismaatiliste professorite J. Baudouin de Courtenay ja Juri Lotmani rollist eesti-vene kultuuriruumi kujundamisel jm.
Teaduskogumik „19.-20. vene kultuuri ideoloogilised kontekstid ja tõlkepoeetika“ on hiljuti ilmunud TÜ vene kirjanduse õppetooli poolt ette valmistatud maineka ajakirja „Wiener Slawistischer Almanach“ erinumbrina (kirjastus Peter Lang, Wien, 2017). Mõistet „ideoloogia“ tõlgendatakse kogumikus laiemas plaanis, kui mis tahes vaadete süsteeme (poliitilisi, kõlbelis-religioosseid, filosoofilisi, esteetilisi jne.), kuid käsitletakse ka kitsamas tähenduses (teatud sotsiaalsele rühmitusele omane ideede kompleks). „Ideoloogia tõlkimise“ all mõistetakse lähteteksti elementide transformatsiooni või transponeerimist sihttekstis. Eesti teemaga seotud artiklites pööratakse erilist tähelepanu „kodustavale“ (I. Even-Zohari tõlketeoreetilise kontseptsiooni raames) tõlkele, mis üldjoontes iseloomustab nõukogude perioodi tõlkepoeetikat. Kogumik valmis koostöös Moskva Kõrgema Majanduskooli filoloogia teaduskonna teadlastega, kes varasemalt kaitsesid TÜ slavistika osakonnas doktoriväitekirja. Artiklite järjestus kogumikus on allutatud ajaloolis-kirjanduslikule põhimõttele: 18.saj ikonostaasi struktuurist 20.saj filmi keele analüüsini.
Eelretsenseeritavas teaduskogumikus „Translation Strategies and State Control“ (Tartu, 2017. TÜ Kirjastus) analüüsitakse totalitaarse režiimi aegset tõlkediskursust, selle formeerumisega ja „ebakõladega“ seotud probleeme. Artiklites on näidatud, kuidas tekkisid ning järg-järgult laienesid „ebakõlad“ ja nihked nõukogudeaegses totalitaarses tõlkediskursuses, mis tingisid lõppkokkuvõttes selle lagunemise ning hävimise. Seda protsessi on käsitletud peamiselt vene kirjandusklassikute eestikeelsete tõlketeoste põhjal. Kogumik valmis koostöös eesti ja välisriikide tõlketeadlaste, kirjandusteadlaste, keeleteadlaste, semiootikute, ajaloolaste ja klassikaliste filoloogidega viiest riigist, kelle töödes tuuakse välja totalitaarse diskursuse eripärasid mitte ainult Eestis, vaid ka nõukogude Venemaal, mis annab soodsa võimaluse tõlkeideoloogia ja tõlkepoeetika erinevate ilmingute tüpoloogiliseks kõrvutamiseks; pööratakse tähelepanu ka balti-saksa kirjanduse eestikeelsetele tõlgetele, iseäranis nõukogude perioodil.
Lisainfo: Ljubov Kisseljova, TÜ slavistika osakonna juhataja, 737 5353, ljubov.kisseljova [ät] ut.ee