Tartu Ülikooli teadlased asuvad uurima põllumuldade seeneelustikku

Tartu Ülikooli taimeökoloogid asuvad koostöös Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi ning Põllumajandusuuringute Keskusega uurima Eesti põllumuldades elavaid seeni. Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Tartu Ülikooli rahastatud projekti põhieesmärk on anda terviklik ülevaade eri majandamisviiside mõjust meie põllumuldade seeneelustiku liigirikkusele ja seisundile.

Projektijuhi, TÜ botaanika osakonna teaduri Inga Hiiesalu sõnul on peatselt algav uuring unikaalne, kuna annab esmakordselt üle-eestilise tervikliku pildi põllumuldade seeneelustiku seisundist eri majandamisviiside korral. Kuigi Tartu Ülikooli teadlased on globaalse mullaelustiku uurimises teaduse eesliinil olnud juba aastaid, on selliseid kogu riiki hõlmavaid põhjalikke mullaorganismide uuringuid maailmas tehtud vähe.

„Mullas elavate organismide mitmekesisus on jahmatav. Ühes peotäies mullas võib leiduda miljardeid organisme ning tuhandeid liike. Orgaanilise aine lagundajatena, mükoriisa moodustajate ning ka patogeenidena on seened tähtsad nii looduskeskkonna toimimisele kui ka põllumajandusele. Nii sõltub näiteks kõdu lagunemine, erosioonikindlus, toitainete kättesaadavus taimedele ja ka taimede vastuvõtlikkus haigustekitajatele mullas leiduvate seente tervisest ja mitmekesisusest,” selgitas mikroskoopiliste organismide tähtsust Inga Hiiesalu.

„Mulla kvaliteedi tagamiseks on praktikasse üha enam juurdumas mitmeid uusi lahendusi, olgu selleks siis maheviljelus või keskkonnasäästliku majandamise viisid. Praegu puudub aga objektiivne võimalus hinnata nende rakendamise mõju mullaelustikule. Üks projekti eesmärk on seega luua alus mulla bioloogilise seisundi hindamiseks,“ kommenteeris EMÜ mullateaduse professor Alar Astover.

Kaheaastase projekti käigus on teadlastel ambitsioonikas eesmärk koguda mullaproovid sajalt eri majandamisviisiga põllult üle kogu Eesti, et teha kindlaks, millised seened seal elavad. Selleks kasutatakse uusimaid DNA-põhiseid meetodeid, mille abil määratakse unikaalsete geenijärjestuste alusel mullas elavate seente liigiline koosseis ning seejärel analüüsitakse seoseid rakendatud maaviljeluspraktikatega.

„Uuringu tegemiseks ja heade tulemuste saamiseks on tähtis hea kontakt põllumeestega. Kirjeldatud projekt on ka teaduslikult väga põnev, kuid selle suurim lisaväärtus seisneb rakenduslikus väljundis põllumehele. Seetõttu loodame saavutada hea kontakti praktikutega, et tulevikus oleks võimalik lisaks mulla keemilistele parameetritele ka mullaelustikku oma igapäevastes otsustes arvesse võtta ning temaga targalt ringi käia,“ rääkis Hiiesalu ning lisas, et muldkapital on üks põllumajanduse tähtsamaid varasid ja selle mõistmine peab käima tuleviku põllumajanduse juurde.

Proovialade valimine on hoolimata talveilmast juba alanud. Kui soovid ka oma põldude mullaelustikust rohkem teada saada, võib endast teada anda e-kirjaga allolevale aadressile.

Lisateave: Inga Hiiesalu, TÜ taimeökoloogia teadur, inga.hiiesalu@ut.ee

 

Teate edastas: Made Laas, TÜ pressiesindaja, 5305 8044, made.laas@ut.ee