Tartus tuleb juttu varauusaegsete üliõpilaste väitekirjadest

Reedel ja laupäeval, 18. ja 19. mail, peetakse Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis Läänemere varauusaegsetele disputatsioonidele pühendatud konverentsi, kus saab muu hulgas teada, kuidas, millest ja milleks üliõpilased oma väitekirju kirjutasid. 
 
Tartu Ülikooli raamatukogu vanemteadur Meelis Friedenthal sõnas, et ehkki disputatsioon ja praegusaja termin väitekiri on sünonüümid, on neil suur sisuline vahe. „Enamik tolleaegseid väitekirju ei olnud kirjutatud akadeemilise kraadi saamiseks, nii nagu see meil praegu on,“ tõdes ta. Nimelt kasutati varauusaegsetes ülikoolides avalikke ja privaatdisputatsioone ühe peamise õppe- ja eksamineerimisvahendina. Need tekstid sisaldasid peale arutluse alla tulevate teeside ka dedikatsioone, pühendusluuletusi ning pöördumisi lugeja ja sõprade poole.
 
Varauusaja (16.–18. sajandi) ülikoolide statuutides nõuti üldiselt, et kõik avalikud disputatsioonid tuleb trükkida ja enne disputatsiooni kõigile osalejatele välja jagada. Tavaliselt jagati neid ülikooli kirikus nädal enne dispuuti. Neid tekste saadeti aga ka oma rahastajatele, sõpradele ja kolleegidele teistes ülikoolides. Seega toimisid disputatsioonid omalaadsete teadusartiklitena, aidates kaasa teadmiste levikule. 
 
Kuna kõik tolleaegsed väitekirjad pidid olema saanud enne kaitsmist dekaani heakskiidu, peegeldavad need väga täpselt oma ajastu intellektuaalset konsensust ja piirkonna õpetamiskliimat. Läänemere piirkond oli varauusajal intellektuaalselt, usuliselt ja poliitiliselt keeruline regioon: siin leidus vanu ülikoole, kus oli palju üliõpilasi ja professoreid, aga ka selliseid ülikoole, mis olid äsja avatud ja üsna väikese üliõpilaskonnaga. Siiski olid kõigil akadeemilistel institutsioonidel omavahel üsna elavad kontaktid. Üliõpilased õppisid sageli mitmes ülikoolis korraga ja õppeasutuste vahel liikusid ka professorid.
 
Tartus peetava konverentsi eesmärk on saada parem ülevaade Läänemere piirkonna akadeemilistest institutsioonidest ning mõista nende poliitilisi, usulisi ja filosoofilisi sarnasusi ja erinevusi. Peamiselt inglise keeles peetava konverentsi korraldavad Tartu Ülikooli raamatukogu teaduskeskus, Tartu Ülikooli muuseum, Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledž, Swedish Collegium for Advanced Study (SCAS), Pro Futura Scientia ning Helleno-Nordica.
 
 
Lisainfo:
Meelis Friedenthal, Tartu Ülikooli raamatukogu vanemteadur, 5558 4778, meelis.friedenthal@ut.ee 
Janika Päll, Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži klassikalise filoloogia professor ja Tartu Ülikooli raamatukogu vanemteadur, janika.pall@ut.ee