Baltisakslased on justkui kaotsiläinud kohalikud

Baltisaksa kultuur on Eesti kultuuripärandi loomulik ja lahutamatu osa. Selle mõju ulatub tänapäeva ning hõlmab ajalugu, keelt, kirjandust, kunsti, arhitektuuri ja toidukultuuri, aga ka mõtteviisi ning ühiskonna- ja elukorralduslikke küsimusi.

Germanistika professor Reet Bender rääkis ETV teadussaates baltisakslaste kultuurilisest jalajäljest Tartus. Baltisakslased ehk Balti alade sakslased hakkasid end siin sisse seadma 13. sajandil meie muistse vabadusvõitluse paiku ja jäid siia kuni Umsiedlung'i ehk ümberasumiseni 1939. aastal. Neid võib pidada justkui kaotsiläinud kohalikeks, sest ehkki suur osa baltisakslastest läks Saksamaale tagasi, jäi nende kultuuriline mõju meiega. Näiteks oleme neilt üle võtnud mitmete igapäevaelus levinud esemete kasutamise, aga suure tõenäosusega ka musta huumorimeele.

Reet Bender rääkis ka kaardirakendustest, mille loomisel ta osales ning mis tutvustavad baltisaksa tudengite ja linnarahva tegemisi. Need on ühteaegu nii harivad kui ka meelt lahutavad - muuhulgas saab kaardirakendustest teada, kuidas enne Facebooki laike koguti, miks hobused pidevalt pudupoe aknast sisse kihutasid ja millise naiskirjaniku pärast turistid jätkuvalt Saksamaalt Tartusse sõidavad. 

Vaata lähemalt ETV teadussaatest "Uudishimu tippkeskus". Saate kokkuvõte on leitav teadusuudiste portaalist Novaator.