Kunstiajaloo professuur

Kunstiajalugu on mälu, visuaalkultuur, mis, nii nagu tema kaksikvend verbaalne tekst, aitab mõista ja tõlgendada nii eilseid kui ka tänaseid probleeme – olgu siis tegemist rahvusliku või sellele eelduseks oleva rahvusvahelise kunstikogemusega.

Ühe osana viimaste aastakümnete jooksul humanitaarias aset leidnud muudatustest, eeldab kunst ja sellega seotud pildiline pööre uut lähenemist nii üksikute kunstiteoste tõlgendamise metoodikatesse kui laiemalt kunstiteaduse kui iseseisva teadusdistsipliini prioriteetidesse. Erialase teadustöö eelduseks on nii ajaloolise kogemuse, erinevate teoreetiliste seisukohtade tundmine kui oskus orienteeruda nii akadeemilises keskkonnas kui kaasaegses infotulvas. Kunstiajaloo sõsaraineteks on Tartu ülikoolis ajalugu, filosoofia, laiemas mõttes kultuuriteadused, mis võimaldavad kunstiajalugu ülikoolis õpetada laias erialalises väljas. Humanitaaria tervikuna pakub võimaluse nii süvenemiseks teadusliku mõtte baasteadmistesse kui leida professionaalse kunstiajaloo pinnalt koht muinsuskaitse, museoloogia, kuraatorluse ja teiste elupraktikaga seotud tegevuste ringis.

Anu Mänd on Tartu Ülikooli kunstiajaloo professor alates 2023. aastast. Tema peamiseks uurimisvaldkonnaks on keskaja ja varauusaja visuaalkultuur Eestis ja Lätis, samuti Läänemere piirkonnas laiemalt. Põhjalikumalt on ta tegelenud altarite, retaablite ja kullassepakunstiga ning käsitlenud siinsete linnade kultuurilisi sidemeid Saksamaa, Madalmaade ja Põhjamaadega. Lisaks kunstiajaloole köidab professor Mändi sotsiaalajalugu: ta on uurinud kaupmehi ja käsitöölisi ning nende gilde ja vennaskondi. Nii õppe- kui ka teadustöös peab ta oluliseks interdistsiplinaarsust ja eri teadusharude koostööd. Anu Mändi on 2006. aastal tunnustatud riigi teaduspreemiaga humanitaarteaduste alal.

Kunstiajaloo professuuri tegevusest

Rahvusteaduste loeng "Milleks eestlastele kunstiajalugu?"

Rahvusteaduste roll kunstiajaloo õpetamisele Tartu Ülikoolis on eriala arengule olemusliku tähtsusega. Kunstiajaloo osakonna prioriteediks on teadusuuringud, mis lähtuvad nii Eesti asukohast Euroopa kultuurilisel väljal kui ka oma algest ja selle sügavamast mõistmisest, pakkudes sellisena koha kolme peamise uurimissuuna viljelemiseks:

Keskaja kunsti ja arhitektuuri uuringud.
Valgustusajastu ja ülikooli arhitektuuri maastiku käsitlemine, millega liitub laiema rahvusvahelise projekti idee käsitleda Tartut kui akadeemilise keskuse rolli 19. sajandi ülikoolide võrgus ja linnaehituslikus koosluses.
Uuringud kaasaegse kunsti ja selle osaks oleva rahvusmääratluse vallas, mille üheks lõppsihiks on rahvuskultuurilise identiteedi säilitamine ja esiletõstmine, andes eestlaseks olemisele sügavama sisu, rõhutades kujundi kui ühe peamise maailma mõistmise viisi rolli nii teadusmeetodi kui ka elamise võimalusena kõige laiemas tähenduses.

Kunstiajalugu Tartus võimaldab ühel humanitaaria alusdistsipliinil eksisteerida ülikoolis ja ülikoolile, õigustades ennast läbi töö ja loomingu. Kunstiajaloo osakonna poolt alates 2009. aastast välja antav rahvusvahelistes andmebaasides registreeritud ajakiri „Baltic Journal of Art History“ hõlmab autoreid paljudest maailma ülikoolidest. Aastatel 2012 – 2020 viidi õppetooli initsiatiivil läbi ulatuslik Euroopa ülikoolide arhitektuurmaastikele pühendatud uurimisprojekt. Suunda andvana on osaletud koguteose „Eesti kunstiajaloo“ (2005 – 2022) ja mitmete teiste valgustusajastu kultuuriga seotud publikatsioonide koostamisel.