Skip to main content

Kunstiajaloo professuur

Kunstiajalugu on mälu, visuaalkultuur, mis, nii nagu tema kaksikvend verbaalne tekst, aitab mõista ja tõlgendada nii eilseid kui ka tänaseid probleeme – olgu siis tegemist rahvusliku või sellele eelduseks oleva rahvusvahelise kunstikogemusega.

Ühe osana viimaste aastakümnete jooksul humanitaarias aset leidnud muudatustest, eeldab kunst ja sellega seotud pildiline pööre uut lähenemist nii üksikute kunstiteoste tõlgendamise metoodikatesse kui laiemalt kunstiteaduse kui iseseisva teadusdistsipliini prioriteetidesse. Erialase teadustöö eelduseks on nii ajaloolise kogemuse, erinevate teoreetiliste seisukohtade tundmine kui oskus orienteeruda nii akadeemilises keskkonnas kui kaasaegses infotulvas. Kunstiajaloo sõsaraineteks on Tartu ülikoolis ajalugu, filosoofia, laiemas mõttes kultuuriteadused, mis võimaldavad kunstiajalugu ülikoolis õpetada laias erialalises väljas. Humanitaaria tervikuna pakub võimaluse nii süvenemiseks teadusliku mõtte baasteadmistesse kui leida professionaalse kunstiajaloo pinnalt koht muinsuskaitse, museoloogia, kuraatorluse ja teiste elupraktikaga seotud tegevuste ringis.

Juhan Maiste on Tartu Ülikooli kunstiajaloo professor alates 2007. aastast. Tema varasem teadus- ja pedagoogikaalane tegevus seostub Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi (professor alates 1996. aastast) ja tema poolt asutatud muinsuskaitse- ja restaureerimisteaduskonnaga. Professor Maiste teadusliku tegevuse keskmes on klassika ja selle retseptsiooni probleemid renessansist valgustusajastuni ning ülikooli maastik ja mõisaarhitektuur, millele lisanduvad käsitlused kunstikultuuri vallas ja ilukirjanduslik looming. Ta on pälvinud Kristjan Raua ja Balti assamblee teaduspreemia ning teda on tunnustatud Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

Rahvusteaduste roll kunstiajaloo õpetamisele Tartu Ülikoolis on eriala arengule olemusliku tähtsusega. Kunstiajaloo osakonna prioriteediks on teadusuuringud, mis lähtuvad nii Eesti asukohast Euroopa kultuurilisel väljal kui ka oma algest ja selle sügavamast mõistmisest, pakkudes sellisena koha kolme peamise uurimissuuna viljelemiseks:

  • Keskaja kunsti ja arhitektuuri uuringud.
  • Valgustusajastu ja ülikooli arhitektuuri maastiku käsitlemine, millega liitub  laiema rahvusvahelise projekti idee käsitleda Tartut kui akadeemilise keskuse rolli 19. sajandi ülikoolide võrgus ja linnaehituslikus koosluses.
  • Uuringud kaasaegse kunsti ja selle osaks oleva rahvusmääratluse vallas, mille üheks lõppsihiks on rahvuskultuurilise identiteedi säilitamine ja esiletõstmine, andes eestlaseks olemisele sügavama sisu, rõhutades kujundi kui ühe peamise maailma mõistmise viisi rolli nii teadusmeetodi kui ka elamise võimalusena kõige laiemas tähenduses.   

Kunstiajalugu Tartus võimaldab ühel humanitaaria alusdistsipliinil eksisteerida  ülikoolis ja ülikoolile, õigustades ennast läbi töö ja loomingu. Kunstiajaloo osakonna poolt alates 2009. aastast välja antav  rahvusvahelistes andmebaasides registreeritud ajakiri „Baltic Journal of Art History“ hõlmab autoreid paljudest maailma ülikoolidest. Aastatel 2012 – 2020 viidi õppetooli initsiatiivil läbi ulatuslik Euroopa ülikoolide arhitektuurmaastikele pühendatud uurimisprojekt. Suunda andvana on osaletud koguteose „Eesti kunstiajaloo“ (2005 – 2022) ja mitmete teiste valgustusajastu kultuuriga seotud publikatsioonide koostamisel.   

#teadus #ühiskonnale
Perepärimus

Fred Puss: kas vanaema rääkis tõtt?

Jaga
08.08.2022
#kultuur #teadus
katedraal

Priit Rohtmets Vene Õigeusu Kiriku poliitilisest mõjust

Jaga
05.08.2022
#teadus #ühiskonnale

Christiana Holsapple kaitseb doktoritööd „Narratives of positionality in contemporary Gagauzia: complexity and national normativity“

2. septembril kell 18.30 kaitseb Christiana Holsapple folkloristika erialal doktoritööd „Narratives of positionality in contemporary Gagauzia: complexity and national normativity“
Jaga
03.08.2022