Doktoriõpingud humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas

Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond on kõige mitmekülgsem ja rahvusvaheliselt tunnustatum humanitaarteaduste uurimiskeskus Eestis. Mitmekülgsust toetavad valdkonna doktoriõppe vastuvõtutingimusedkandidaadil on võimalik doktorantuuri kandideerida sellise uurimisteemaga, mis talle endale kõige rohkem huvi pakub, tingimusel, et vastavas instituudis leidub teemale ka sobiv juhendaja. 

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna doktoriõpe annab ainulaadse teadusliku arusaama inimloomusest, sellest, kuidas me ümbritsevat maailma mõtestame, loome ja omavahel suhtleme. Humanitaarteaduste doktorikraad ei tähenda ainult teoreetilisi teadmisi, vaid annab ka praktilised oskused eluks ühiskonnas, kus on äärmiselt oluline mõista inimest ja tema käitumist kultuurilises kontekstis.

Humanitaarteaduste doktoriõpe pakub võimalust uurida nii iseseisvalt kui ka koos uurimisrühmaga inimese tegevust ja loomingut, mis väljendub keeltes ja kultuurides, kõiges inimvaimu loodus. Humanitaarid väärtustavad akadeemilist vabadust ja võimalust mõelda elu põhiküsimuste ja -väärtuste üle

Riho Altnurme, valdkonna teadusprodekaan

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond on koduks mitmele interdistsiplinaarsele teaduskeskusele, näiteks digihumanitaaria ja infoühiskonna keskus ning Aasia keskus. Valdkonna doktorantidel on mitmeid võimalusi teha koostööd väliskolleegidega. Alati on käimas nii kohalikke kui rahvusvahelisi projekte, millesse meie doktorandid saavad panustada. Valdkonna töötajad ja doktorandid korraldavad rahvusvahelisi konverentse ja suvekoole, regulaarselt toimuvad näiteks suvekool Digitaalsed meetodid humanitaar-ja sotsiaalteadustes ning Tartu semiootika suvekool.

Atesteerimine

Individuaalplaan ja perioodiplaan

Info esimese aasta doktorantidele

Doktorantide juhendamise kord ja head tavad

 

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna doktoriõppe keskus

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna doktoriõppe keskuse alla kuulub üks doktoriõppe programm: humanitaarteadused. Programm ühendab 22 eriala, mida koordineerivad ajaloo ja arheoloogia instituut, eesti ja üldkeeleteaduse instituut, filosoofia ja semiootika instituut, kultuuriteaduste instituut, usuteaduskond ning maailma keelte ja kultuuride instituut.

Keskuse ülesanne on tagada, et valdkonna doktoriõpe toimuks kooskõlas kehtestatud kordadega. Lisaks vastutab keskus sujuva infovahetuse ning doktorantide ja juhendajate nõustamise eest küsimustes, mis puudutavad doktoriõppe korraldust, rahastusmeetmeid ning õppeainete ja koolituste valikut. 

Doktoriõppe keskuse all tegutses aastatel 2016-2023 kaks ASTRA doktorikooli - kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool ning keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikool. Alates 1. jaanuarist 2024 alustas tööd Eesti doktorikooli humanitaarteaduste ja kunstide haru - mis korraldab doktorantidele ja nende juhendajatele erinevaid üritusi, nagu kirjutamislaagrid, üldoskuskoolitused, seminarid ja töötoad. Lisaks pakub doktorikool võimalust lühiajaliseks mobiilsuseks.

Doktoriõpe humanitaaria ja kunstide valdkonnas arendab kriitilise mõtlemise oskust, mida saab rakendada nii mineviku pärandile pühendatud teadustöös kui ka tänapäevase ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamisel.

Raili Marling, anglistika professor

Esimees:
professor Riho Altnurme, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna teadusprodekaan

Liikmed:
doktoriõppe ja projektide peaspetsialist Lii Lang
lektor Janet Laidla (ajaloo ja arheoloogia instituut)
lektor Ann Veismann (eesti ja üldkeeleteaduse instituut)
kaasprofessor Alexander Stewart Davies (filosoofia ja semiootika instituut)
professor Kristin Kuutma (kultuuriteaduste instituut)
professor Raili Marling (maailma keelte ja kultuuride instituut)
professor Urmas Nõmmik (usuteaduskond)
Nele Dresen (religiooniuuringute ja teoloogia doktorant-nooremteadur)
Krista Tomson (semiootika ja kultuuriteooria doktorant-nooremteadur)

Mobiilsustoetus

Artiklite keeletoimetamise toetus

Koolitusvõimalused ja üritused

Doktoriõppe pealeht


Doktorandi staatus ja doktoriõppe rahastus

Doktoriõppesse kandideerija ja doktorandi jaoks on oluline aru saada erineva staatusega kaasnevatest tingimustest ja võimalustest. Järgnev koduleht annab ülevaate doktorandi staatusest ja doktoriõpingute rahastamise võimalustest.

Loe lähemalt

Hea teadustava

Doktoriõpe Tartu Ülikoolis

Sisseastumine doktoriõppesse

Riho Altnurme
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaat
teadusprodekaan
Jakobi 2-127

Usuteaduskond
Kirikuloo õppetool
kirikuloo professor
Ülikooli 18-312
+372 5344 1310
Riho Altnurme
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaat
teadusprodekaan
Jakobi 2-127

Usuteaduskond
Kirikuloo õppetool
kirikuloo professor
Ülikooli 18-312
+372 5344 1310
Lii Lang
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaat
doktoriõppe ja projektide peaspetsialist
Jakobi 2–119
+372 737 5346
Lii Lang
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaat
doktoriõppe ja projektide peaspetsialist
Jakobi 2–119
+372 737 5346
Heddy Haljak
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaat
õppekorralduse peaspetsialist
Jakobi 2-118
+372 737 5344
Heddy Haljak
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaat
õppekorralduse peaspetsialist
Jakobi 2-118
+372 737 5344
Külli Kuusik
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaat
õppekorralduse peaspetsialist
Jakobi 2-118
+372 737 5342
Külli Kuusik
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaat
õppekorralduse peaspetsialist
Jakobi 2-118
+372 737 5342
Andres Tennus

Peeter Kenkmann kaitseb doktoritööd „Autoritaarrežiimi areng Eestis aastatel 1934–1940: põhiseaduse ja kaitseseisukorra roll“

Doktoritöö

Valentina Punzi kaitseb doktoritööd „Making (hi)stories in Amdo: voices, genres, and authorities“

Härghein

Tule Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestivalile, mis toimub 5.–15. juunini