Eesti kirjanduse professuur
Kirjandus sõnastab ja mõtestab elu, loob ja hoiab kultuurkeelt, arendab hinge ning mõistust, tekitab erinevust.
Igav on olla iluta, laulis vanarahvas. Eesti filoloogia rüpest pärit kirjanduse ja teatriteaduse osakond on eesti kirjanduse õpetava uurimise peamine keskus maailmas. Kuivõrd emakeelne sõnakunst on meie kultuuri ja iseduse aluseid, on kirjandusteadlaste ülesandeks ilukirjanduse olemuse, ajaloo ja suhete süvauurimine, kujundliku teksti poeetika ja sisu võrdlev-teoreetiline tõlgendamine, kõrgetasemeline õpetamine ning tutvustamine maailmale. Seega kasvab küsimus üldiseks: kuidas tagada väikeste kultuurliikide säilimine, maailma elurikkus.
Eesti kirjanduse professuuri tegevusest
Eesti kirjanduse eriala kuulub rahvusülikoolina mõistetud Tartu Ülikooli alusstruktuuri. Eesti kirjanduse õppetool on 1919. a loodud rahvusülikooli vanimaid üksusi. Alguses kandis see nime eesti ja üldise kirjanduse kateeder, professoriks magister Gustav Suits. Iseseisvuste-vahelises Eestis tegutseti ajaloo- ja filoloogiateaduskonna kirjanduse ja rahvaluule osakonnas. Praegu asutakse koos maailmakirjanduse ning teatriteaduse õppetoolidega filosoofiateaduskonna kultuuriteaduste instituudis.
Eesti kirjanduse uurimine ja õpetamine toimub lähedases koostöös maailmakirjanduse, folkloristika, eesti keele, teatriteaduse, etnoloogia ning muude humanitaarerialadega: esindatakse ühtaegu nii keelepõhist filoloogiat, keelefilosoofiat kui ka muid kultuuriteadusi. Tähtis on väärtustada maailmas ainulaadset eesti keelt ja meie kultuuriruumis loodud sõnakunsti: see on meie endi, mitte teiste rahvaste kohustus. Juhindutakse põhimõttest, et ilukirjandus kui kujundliku mõtlemise ning keelekasutuse tulemus on rahva kõrge kultuuritaseme hoidja. Läbi keerulise ajaloo on sõnakunst kujundanud ja säilitanud meie isedust. Eriala arendab üliõpilastes – tulevastes õpetajates, teadlastes, toimetajates, kriitikutes, mälutöötajates – kirjanduslikkuse mõistmist ja akadeemilist eneseväljendust.
2011. aastal valiti õppetooli professoriks Arne Merilai. Tema kõrval töötavad kaasprofessorid Mart Velsker, Leena Kurvet-Käosaar ja Jaak Tomberg, lektorid Andrus Org ja Janek Kraavi, toimetaja Sven-Hannes Vabar ning õppekorraldaja Aivi Reimand.
Tosinkonna aasta jooksul on korraldatud üksjagu konverentse (Viivi Luige, Uku Masingu, Ene Mihkelsoni, Andres Ehini, Karl Muru, Gustav Suitsu, Jaan Kaplinski, Paul-Eerik Rummo, Jaak Põldmäe, Artur Alliksaare ning Hando Runneli loomingust, Eesti Kirjameest Seltsist jm). Loomulik suhtluspartner on International Comparative Literature Association. Rahvusvahelist koostööd on tehtud nii Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni biennaalidel, omaeluloolisuse, soouuringute, ulmekirjanduse, ökokriitika, murdekirjanduse, digihumanitaaria, geneetika poeetika või muudel teemadel. Lähedased asutused on Eesti Kirjandusmuuseum ja selle kultuurilooline arhiiv, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Kirjanike Liit, Tallinna Ülikooli eesti kirjanduse eriala, ETA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Teiste nüüdiskunstide seas oleme analüüsinud uuemat kirjandust koostöös Rahvusvahelise Nüüdiskunstide Uuringute Ühinguga (ASAP), mille aastakonverents korraldati Tartus 2016. aastal, millele kavandatakse jätku. Omaeluloolisuse ja mälu-uuringute alal (elulookirjutuse rahvuslikud traditsioonid, erinevate žanrite poeetika, mälu- ja traumauuringud, pandeemiakogemuse elulooline vahendamine), teevad meiega tihedat koostööd IABA (International Auto/biography Association) ja IABA Europe, samuti Joensuu, Turu, Läti ja Vilniuse Ülikooli ning Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Õppetool toimetab kirjandusteaduslikku sarja Studia litteraria Estonica (peatoimetaja A. Merilai), kus on ilmunud juba 24 köidet. Koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiiviga antakse välja ajakirja Methis: Studia Humaniora Estonica (peatoimetaja Marin Laak), mis jõudis 2022. aastal oma 30. numbrini. Maailmakirjanduse erialaga ühiselt arendatakse ingliskeelset võrguleksikoni Estonian Writers Online Dictionary (EWOD) (peatoimetajad A. Merilai ja emeriitprofessor Jüri Talvet). EWOD koondab võõrkeelset teavet eesti kirjanduse kohta meilt ja mujalt: hetkel sisaldab andmekogu ligi 600 ingliskeelset autoriprofiili ligi 800 kirjaniku kohta.
Üliõpilased on tarmukad korraldama kevad- ja sügiskoole, osalema konverentsidel, luulekavades ning aruteludel kirjandusringis Ellips.
Kultuuriteaduste instituut kuulub Tartu Ülikooli humanitaarteaduste valdkonda ja selle moodustavad kolm osakonda: kirjanduse ja teatriteaduse osakond, eesti ja võrdleva rahvaluule osakond ning etnoloogia osakond. Alates aastast 2011 on kultuuriteaduste instituudi koosseisus ka orientalistikakeskus ja alates aastast 2021 arktiliste kultuuride keskus. Samuti tegutseb instituudi juures vabade kunstide professuur ja vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetool.
Loeng pakub näitliku ülevaate poeetilise teksti keelefilosoofilisest struktuurist. Ilukirjandus on kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse tulemus. Tõlgendusele avatud ja mitmetähenduslik, erineb sõnakunstiteos asisest kirjutisest. Sõnadega mängimist seletab hästi pragmapoeetiline kahe konteksti teooria, mille võtab kokku rööpne valem "Üks lausung, kaks sisu". Kunsti määrav mõte ei seisne ainult tema osutavas sisus, vaid lähtub pigem sõnumi vormisidusast väljendusest: ka stilistiline eneseosutus on tähenduslik ja sisuline. Inauguratsiooniloengu teoreetilisele osale järgneb värsiõpetuse "praktikum" akadeemilise inglikoori saatel. Arne Merilai lõpetas 1984. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal, filoloogiakandidaadi kraadi omandas 1990. aastal. Aastatel 1986-1988 töötas ta TRÜ eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri nooremteadurina ning 1988-1992 Eesti TA Keele ja Kirjanduse Instituudi nooremteadurina. Aastatel 1992-2001 oli Arne Merilai Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli dotsent, 2001-2005 TÜ teatriteaduse ja kirjandusteooria õppetooli dotsent, 2006-2010 TÜ kultuuriteaduste ja kunstide instituudi kirjandusteooria dotsent. 2001.-2002. aastal täiendas ta end J. William Fulbrighti stipendiaadina California ülikoolis Berkeleys. Professor Merilai peamised uurimisvaldkonnad on kirjandusteooria, poeetika ja tema enda loodud pragmapoeetika; eesti luule, rahvuslik ja võrdlev kirjandus- ja kultuurilugu ning kirjanduse didaktika. Ta on mitme monograafia autor ning koguteoste toimetaja. Arne Merilai on Eesti Kirjanike Liidu liige; kirjandus- või teatriesseede kõrval on ta avaldanud kaks luuletuskogu, ühe romaani ja näidendi. Üritusest võtavad osa TÜ maalikunsti eriala üliõpilased ning TÜ naiskoor Triin Koch'i juhatusel
Ilukirjandus on vormi ja sisu, väljenduse ning sõnumi tervik. Nii jaguneb ka kirjandusteadus poeetika ja teooria või teisalt andmerikka kirjandusloo pooleks. Tänapäeva kirjanduskäsitlust iseloomustab tõlgendusviiside paljusus. Sõnakunstile võib läheneda teose enese, autori, lugeja, maailma ja ajaloo, keele ning teiste tekstide vaatepunktist või nende põimingust. Seega tuleb üha enam ilmsiks kirjandusteoreetilise ühendvälja tegelikkus, mille lõimimine, sõnastamine ja õpetamine tundub viimase aja kõige huvitavam väljakutse. Kirjandusteadusliku ühendväljateooria lähtekohaks on pragmapoeetika ja sünnipaigaks Eesti, inspireerijaks filoloogia, filosoofia ja teoreetiline füüsika. * Kirjanduse ajaloost rääkimine on tavaliselt lugude jutustamine. Tegemist ei ole samasuguste lugudega nagu rahvajutt või romaan, aga sarnasusi leidub. Kultuur on vajanud kirjanduslugusid enda mõtestamiseks ja sidusa terviku loomiseks. Aga kas kirjanduslugu ise vajab midagi? Kas eesti kirjanduslugu tuleks jutustada ühte või teist moodi? Kas peaksime otsima kirjanduslugudele erinevaid peategelasi ja enneolematut ülesehitust? Millised teadmised peavad olema kirjandusloost? Kas me peame muutma kaasaegset kirjandust aina ajalooks? Kas vanemad lood ootavad taasavastamist? Selletaolistele küsimustele püütakse loengus vastust leida.
Ettekanded etteantud teemal (Juhan Liivi "Eile nägin ma Eestimaad") teevad ka üliõpilased ja doktorandid Tõnis Parksepp, Sirel Heinloo, Brita Melts, Inga Sapunjan, Tanar Kirs, Evelin Arust, Agnes Neier, Kadri Naanu, Maia Tammjärv, Tõnis Vilu, Joosep Susi, Johanna Ross.
Eesti kirjanduse professuuriga seotud töötajad
Eesti kirjanduse kaasprofessor Mart Velsker
Mart Velsker on sündinud 1966. aastal, lõpetanud Tartu Ülikooli eesti kirjanduse erialal ja kaitsnud doktorikraadi 2014. aastal tööga „Lõunaeesti kirjandusloo kirjutamise võimalusi“. Tartu Ülikooli õppejõuna töötab ta alates 1994. aastast. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks on eesti luule, lõunaeesti kirjandus ning ilukirjanduse keelekasutus. Ta on avaldanud ka palju kirjanduskriitikat ja esseistikat. 2022. aastal ilmus tema olulisemaid luulealaseid töid koondav raamat „Luulejutud“ (2022).
Eesti kirjanduse kaasprofessor Jaak Tomberg
Jaak Tombergi teoreetilisteks analüüsivaldkondadeks on utoopiakirjandus, teaduslik fantastika, realism ja kirjandusfilosoofia.
Kultuuriteooria kaasprofessor Leena Käosaar
Leena Käosaare uurimistöö keskmes on eesti omaelulookirjutuse traditsioon taasiseseisvusperioodil, stalinismiajastu repressioonide vahendamine erinevate omaelulookirjutuse žanrite lõikes, mälu-, narratiivi- ja traumateooriad.
Eesti kirjanduse ja nüüdiskultuuri lektor Janek Kraavi
Janek Kraavi uurimisvaldkondadeks on 19. saj kultuuri- ja kirjanduselu ning uuem eesti kirjandus, ta on tegelenud kaasaegse kultuuri- ja kirjandusteooria ning postmodernistliku kultuuri uurimisega.
Eesti kirjanduse lektor Andrus Org
Andrus Org tegeleb põhiliselt eesti keele ja kirjanduse eriala õpetajakoolituse ja täienduskoolitusega.
Õppekorralduse spetsialist Aivi Reimand
Aivi Reimand on kirjanduse ja teatriteaduse osakonna õppekorralduse spetsialist ja raamatukoguhoidja. Lõpetanud 2007. aastal Tartu Ülikooli kirjanduse ja rahvaluule õppekava teatriteaduse erialal.
Kontakt:
+372 737 5219
