Skip to main content

Eesti kirjanduse professuur

Kirjandus sõnastab elu, loob ja säilitab kultuurkeelt, arendab mõtteid, tundeid ning vaateid, tekitab erinevust.

esti filoloogia rüpest pärit kirjanduse ja teatriteaduse osakond on eesti kirjanduse õpetava uurimise peamine keskus maailmas. Kuna emakeelne sõnakunst on meie kultuuri ja iseduse alustalasid, on kirjandusteaduse ülesandeks ilukirjanduse olemuse, ajaloo ja suhete süvauurimine, kujundliku teksti sisu ja poeetika võrdlev-teoreetiline tõlgendamine, kõrgetasemeline õpetamine ning tutvustamine maailmale. Igav on olla iluta, laulis vanarahvas – tõsi, kuid küsimus on üldisem: see käib väikeste kultuurliikide elujõu ja väärtustamise kohta.

Arne Merilai on Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professor alates 2011. aastast. Rahvuskirjanduse süvauurimise ja maailmale tutvustamise kõrval on professor Merilai peamiseks uurimisvaldkonnaks kirjanduse tuum – poeetika. Ta on arendanud kujundliku keelekasutuse filosoofiat, mida nimetab pragmapoeetikaks. Merilai eelistab tegutseda kirjandusteoreetilisel ühendväljal, et lõimida erinevaid lähenemisviise. Rohkete teadusartiklite kõrval, mis on taastrükitud kolmes köites, on ta eesti ballaadi ajalugu, pagulasluulet ja pragmapoeetikat käsitlevate raamatute autor, mahuka žanriantoloogia ja poeetikaõpiku koostaja. Tema tegevust kirjandus- ja teatrikriitiku ning esseistina täiendab kirjanduslik omalooming. Tema stsenaariumi järgi loodi rahvusülikooli juubelipidustuste kulminatsiooniks valgusmäng

Eesti kirjanduse professuuri tegevusest

Professor Merilai inauguratsiooniloeng

Eesti kirjanduse eriala kuulub rahvusülikoolina mõistetud Tartu Ülikooli alusstruktuuri. Eesti kirjanduse õppetool on 1919. a loodud rahvusülikooli vanimaid üksusi. Alguses kandis see nime eesti ja üldise kirjanduse kateeder, professoriks magister Gustav Suits. Iseseisvuste-vahelises Eestis tegutseti ajaloo- ja filoloogiateaduskonna kirjanduse ja rahvaluule osakonnas. Praegu asutakse koos maailmakirjanduse ning teatriteaduse õppetoolidega filosoofiateaduskonna kultuuriteaduste ja kunstide instituudis.

Eesti kirjanduse uurimine ja õpetamine toimub lähedases koostöös maailmakirjanduse, folkloristika, eesti keele, teatriteaduse, etnoloogia ning muude humanitaarerialadega: esindatakse ühtaegu nii keelepõhist filoloogiat, keelefilosoofiat kui ka muid kultuuriteadusi. Tähtis on väärtustada maailmas ainulaadset eesti keelt ja meie kultuuriruumis loodud sõnakunsti: see on meie endi, mitte teiste rahvaste kohustus. Juhindutakse põhimõttest, et ilukirjandus kui kujundliku mõtlemise ning keelekasutuse tulemus on rahva kõrge kultuuritaseme hoidja. Läbi keerulise ajaloo on sõnakunst kujundanud ja säilitanud meie isedust. Eriala arendab üliõpilastes – tulevastes õpetajates, teadlastes, toimetajates, kriitikutes, mälutöötajates – kirjanduslikkuse mõistmist ja akadeemilist eneseväljendust.

2011. aastal valiti õppetooli professoriks Arne Merilai. Tema kõrval töötavad kaasprofessorid Mart Velsker, Leena Kurvet-Käosaar ja Jaak Tomberg, lektorid Andrus Org ja Janek Kraavi, toimetaja Sven-Hannes Vabar, assistent Michelle Theresa Mueller ning õppekorraldaja Aivi Reimand.

Kümne aasta jooksul on korraldatud üksjagu konverentse (Viivi Luige, Uku Masingu, Ene Mihkelsoni, Andres Ehini, Karl Muru, Gustav Suitsu ja Jaan Kaplinski loomingust). Tehtud on rahvusvahelist koostööd Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni biennaalidel, omaeluloolisuse, soouuringute, ulmekirjanduse, ökokriitika, murdekirjanduse, digihumanitaaria, geneetika poeetika või muudel teemadel. Lähedased koostööpartnerid on Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Kirjanike Liit, Tallinna Ülikooli eesti kirjanduse eriala, ETA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Teiste nüüdiskunstide seas oleme analüüsinud nüüdiskirjandust koostöös Rahvusvahelise Nüüdiskunstide Uuringute Ühinguga (ASAP), mille aastakonverentsi korraldasime Tartus 2016. aastal. Omaeluloolisuse ja mälu-uuringute alal (elulookirjutuse rahvuslikud traditsioonid, erinevate žanrite poeetika, traumauuringud, pandeemiakogemuse elulooline vahendamine), teevad meiega tihedat koostööd IABA (International Auto/biography Association) ja IABA Europe, samuti Joensuu, Turu, Läti ja Vilniuse Ülikooli ning Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Õppetool toimetab kirjandusteaduslikku sarja Studia litteraria Estonica (peatoimetaja A. Merilai), kus on ilmunud 21 köidet. Koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiiviga antakse välja ajakirja Methis: Studia Humaniora Estonica (peatoimetaja Marin Laak), mis jõuab 2022. aastal oma 30. numbrini. Koostöös maailmakirjanduse õppetooliga arendatakse ingliskeelset e-leksikoni Estonian Writers Online Dictionary (EWOD), mis koondab võõrkeelset teavet eesti kirjanduse kohta.

Üliõpilased on tarmukad korraldama Liinakuru kevad- ja sügiskoole ja osalema aruteludel kirjandusringis Ellips.

Eesti kirjanduse kaasprofessor Mart Velsker
Image
Eesti kirjanduse kaasprofessor Jaak Tomberg
Image
Kultuuriteooria kaasprofessor Leena Kurvet-Käosaar
Professor Arne Merilai avalik loeng "Ühendväljateooria ahvatlused/Kirjandusloo vajadused" (koos kaasprofessor Mart Velskri ja üliõpilastega)
#teadus
Arheoloogia

Ilmus arheoloogia aastakirja Tutulus uus number

Jaga
14.01.2022
#teadus
Methis

Ilmus ajakirja Methis 27/28, Taju ja performatiivsuse erinumber

Jaga
04.01.2022
Jaga
03.01.2022