Kõrvaleriala on eesmärgistatud ja terviklik õppeainete kogum (60 EAP), mida üliõpilane võib valida peaeriala kõrvale õppekavas määratud tingimustel. Kõrvaleriala annab täiendavaid oskusi ja teadmisi sellel erialal tööle asumiseks ja õpingute jätkamiseks järgmisel õppeastmel.
Õppekava ülesehituse ja kõrvaleriala valimise kohta loe lähemalt siit
Kõrvalerialad humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppekavades:
Valides ajaloo kõrvaleriala saad väga hea ülevaate Eesti ja maailma ajaloo olulisematest keerdkäikudest ning valida valikmooduli ainetest endale meelepärased teemad, millesse süveneda. Kõrvaleriala Ajalugu koosneb suuna- ja erialamoodulist Ajalugu kõrvalerialana (kumbki 24 EAP) ja 12 EAP mahus valikainetest Eesti ajaloo, uusimast aja või üldajaloo moodulitest.
Vaata mooduleid ajaloo BA õppekavas. Küsimuste korral võta ühendust ajaloo ja arheoloogia instituudi õppekorralduse spetsialisti Ene Leiusega (737 5656, ene.leius@ut.ee).
Vaata mooduleid antiikkeelte ja -kultuuride BA õppekavas. Küsimuste korral võta ühendust maailma keelte ja kultuuride instituudi õppekorralduse spetsialisti Elica Mateo Krikkiga (737 5319, elica.mateo@ut.ee).
Arheoloogia kõrvaleriala moodulid koondavad aineid arheoloogia teooria, meetodite ja Eesti arheoloogia kohta. Kohustuslikes moodulites saad ülevaate arheoloogiast kiviajast uusajani ning valikmoodulist valida põnevaid teemasid, millega lähemalt tutvust teha. Kõrvaleriala Arheoloogia koosneb suunamoodulist Arheoloogia (24 EAP), erialamoodulist Arheoloogia (24 EAP) ja arheoloogia valikmoodulist (12 EAP).
Vaata mooduleid ajaloo BA õppekavas. Küsimuste korral võta ühendust ajaloo ja arheoloogia instituudi õppekorralduse spetsialisti Aasa Saavastega (737 5650, aasa.saavaste@ut.ee).
Vaata mooduleid ajaloo BA õppekavas. Küsimuste korral võta ühendust ajaloo ja arheoloogia instituudi õppekorralduse spetsialisti Aasa Saavastega (737 5650, aasa.saavaste@ut.ee).
Arvutilingvistika on interdistsiplinaarne valdkond, mis sisaldab endas peale keeleteaduse ja informaatika ka statistika, andmeteaduse ja masinõppe elemente. Arvutilingvistika kõrvalerialana annab sulle ülevaate sellest väga kiiresti arenevast valdkonnast ning algtaseme oskused keele automaattöötluseks ja statistiliseks analüüsiks – need on oskused, millest on tänapäeva maailmas kasu paljudel erialadel.
Vaata mooduleid eesti ja soome-ugri keeleteaduse BA õppekavas. Küsimuste korral võta ühendust eesti ja üldkeeleteaduse instituudi õppekorralduse spetsialisti Andrea Nagyga (737 5423, andrea.nagy@ut.ee).
Kas soovid täiendada oma IT-oskusi ning seostada neid humanitaarteaduste uurimisküsimuste ja andmetega? Kui jah, siis otsi eesti ja soome-ugri keeleteaduse bakalaureuseõppe alt digihumanitaaria kõrvaleriala. Saad põhjaliku metoodilise ettevalmistuse, et töötada infoküllases maailmas, kus on vaja ka ise veidi programmeerida, andmeid töödelda, andmebaase planeerida, koostada või vähemalt kõigest sellest paremini aru saada. Arendad meeskonnatöö-, suhtlus- ja infokirjaoskust, oskad teavet koguda, süstematiseerida ja analüüsida ning oma töös IT-oskusi ja humanitaarteadusi lõimida.
Vaata mooduleid eesti ja soome-ugri keeleteaduse BA õppekavas. Küsimuste korral võta ühendust eesti ja üldkeeleteaduse instituudi õppekorralduse spetsialisti Andrea Nagyga (737 5423, andrea.nagy@ut.ee).
Vaata mooduleid ajaloo BA õppekavas. Küsimuste korral võta ühendust ajaloo ja arheoloogia instituudi õppekorralduse spetsialisti Aasa Saavastega (737 5650, aasa.saavaste@ut.ee).
Eesti keele kõrvaleriala õpetab sind eesti keelt süvitsi analüüsima: saad teada, milline on eesti keele ülesehitus, kuidas eesti keel varieerub ning kuidas eesti keel on kujunenud selliseks, nagu see praegu on. Lisaks sellele tutvud eesti keele uurimiseks vajalike digitaalsete tööriistadega ning keeletoimetamise põhitõdedega.
Vaata mooduleid eesti ja soome-ugri keeleteaduse BA õppekavas. Küsimuste korral võta ühendust eesti ja üldkeeleteaduse instituudi õppekorralduse spetsialisti Andrea Nagyga (737 5423, andrea.nagy@ut.ee).
Eesti keele võõrkeelena kõrvaleriala on mõeldud üliõpilastele, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kes on gümnaasiumis õppinud eesti keelt teise keelena. Eriala sobib ka välisüliõpilastele, kelle eesti keele oskus on vähemalt kesktasemel. Kõrvaleriala sobib neile, kes huvituvad eesti keelest, Eesti ajaloost ja kultuurist ning keele ja ühiskonna suhetest. Erialal õppides arendatakse eesti keele oskust C1-tasemel ja õpitakse süsteemselt tundma eesti keele struktuuri. Põhjalikud teadmised eesti keelest tulevad kasuks kõigile.
Vaata mooduleid eesti ja soome-ugri keeleteaduse BA õppekavas. Küsimuste korral võta ühendust eesti ja üldkeeleteaduse instituudi õppekorralduse spetsialisti Andrea Nagyga (737 5423, andrea.nagy@ut.ee).
Eesti kirjanduse õppimine annab oskuse erinevaid kirjandustekste tõlgendada, analüüsida ja mõista, kuidas kirjanikud kasutavad keelt ja millised on keelelise tegevuse esteetilised tähendused. Teadmised kirjandusest annavad teadmisi maailmast meie ümber ja õpetavad märkama inimest kaasaegses keskkonnas.
Vaata mooduleid kirjanduse ja kultuuriteaduste BA õppekavas. Küsimuste korral võta ühendust kultuuriteaduste instituudi õppekorralduse spetsialisti Aivi Reimandiga (737 5219, aivi.reimand@ut.ee).
Etnoloogia eriala aitab mõista, miks inimesed midagi teevad või räägivad ning mis tähendusi nad oma tegevusele omandavad. Eriala läbimine aitab mõista kultuuriprotsesside tekke- ja muutumismehhanisme, neid märgata, kirjeldada, analüüsida ja võrrelda.
Vaata mooduleid kirjanduse ja kultuuriteaduste BA õppekavas. Küsimuste korral võta ühendust kultuuriteaduste instituudi õppekorralduse spetsialisti Astrid Traageliga (737 5654, astrid.traagel@ut.ee).
Euroopa ja Eesti mõtteloo kõrvaleriala on mõeldud üliõpilasele, kes soovib põhjalikumalt tutvuda ajalooliste ideede, mõistete ja mõttesüsteemidega, mis on kujundanud meie tänaseid arusaamu ühiskonnast ja kultuurist. Kõrvaleriala sobib neile, kes on huvitatud ajaloost, filosoofiast, kultuuriloost, religiooniloost ja tänapäeva teadusdistsipliinide kujunemisest. Erilist tähelepanu pööratakse Eesti mõtteloo tüvitekstidele („Eesti mõtteloo“ sari), mida analüüsitakse Euroopa mõtteloo kontekstis.
Vaata mooduleid filosoofia BA õppekavas. Küsimuste korral võta ühendust filosoofia ja semiootika instituudi koordinaatori Ruth Jürjoga (737 5314, ruth.jurjo@ut.ee).
Filosoofiaõpingud on ainulaadne segu täpsusest ja loovusest, mille käigus õpid selgelt argumenteerima, nägema asju uudsest vaatepunktist ja tuvastama mõttekäikudes loogikavigu ning varjatud eeldusi. Need on väärtuslikud oskused, ükskõik kas õpid peaerialana kirjandust, keeli, ajalugu, või midagi muud.
Vaata mooduleid filosoofia BA õppekavas. Küsimuste korral võta ühendust filosoofia ja semiootika instituudi koordinaatori Ruth Jürjoga (737 5314, ruth.jurjo@ut.ee).
Folkloristika-õpingud pakuvad võimaluse tutvuda ulatuslike rahvaluulekogudega ja tänapäevaseid välitöid tehes ise neid kogusid täiendada. Õpingute käigus tehakse sissevaateid kultuuriliselt seotud väikerühmade mõtteilma, vaadeldes seda poeetiliste esituste, usundiliste arusaamade, argipäevaste toimingute jms perspektiivist. Folkloori inimesekesksus pakub aruteluainest iga õppija enda kultuurilise paigutumise ja vastutuse kohta.
Vaata mooduleid kirjanduse ja kultuuriteaduste BA õppekavas. Küsimuste korral võta ühendust kultuuriteaduste instituudi referendi Liila Laanemaniga (737 5304, liilia.laaneman@ut.ee).
Vaata mooduleid romanistika BA õppekavas. Küsimuste korral võta ühendust maailma keelte ja kultuuride instituudi õppekorralduse spetsialisti Elica Mateo Krikkiga (737 5319, elica.mateo@ut.ee).
Vaata mooduleid inglise keele ja kirjanduse BA õppekavas. Küsimuste korral võta ühendust maailma keelte ja kultuuride instituudi õppekorralduse spetsialisti Marilii Adamsoniga (737 5218, marilii.adamson@ut.ee).
Kunstiajaloo kõrvaleriala läbimine aitab Sul edaspidi orienteeruda maailma ja Eesti kunstiajaloos. Lisaks sisaldavad moodulid aineid kunstiteooriast, kureerimisest ja museoloogiast. Kõrvaleriala Kunstiajalugu koosneb suunamoodulist Kunstiajalugu kõrvalerialana (24 EAP), erialamoodulist Kunstiajalugu kõrvalerialana I või Kunstiajalugu kõrvalerialana II (24 EAP) ja kunstiajaloo valikainete moodulist (12 EAP). Erialamooduli valik oleneb sellest, mis aastal kõrvaleriala aineid läbima asud.
Vaata mooduleid ajaloo BA õppekavas. Küsimuste korral võta ühendust ajaloo ja arheoloogia instituudi õppekorralduse spetsialisti Aasa Saavastega (737 5650, aasa.saavaste@ut.ee).
Kõrvaleriala maailma keeled ja kultuurid annab võimaluse täiendada oma teise ja/või kolmanda võõrkeele oskust või alustada täiesti uue keele õppimist. Lisaks keeleoskusele saad teadmisi kultuuridest, kirjandusest, ajaloost ja ühiskonnast.
Küsimuste korral võta ühendust maailma keelte ja kultuuride instituudi tasemeõppe koordinaatori Age Allasega (737 6255, age.allas@ut.ee)
Usuteaduskonna kõrvaleriala “Maailma usundid” loob baasteadmised religioonide ajaloost. Selleks aga, et avada tänapäeva ühiskonnas esinevate probleemide ja poliitilise virvarri sügavamaid tagamaid ning aidata hoomata pidevalt muutuvat maailma, annab kõrvaleriala ka kõikehaarava ülevaate maailma usundite kaasaja religioossetest suundumustest. Eriti rikastavalt võiks “Maailma usundid” mõjuda politoloogia, filosoofia ja ajaloo tudengitele. Seega, kui Sind huvitab, mis on shintō, mida usuvad alaviidid või hoopis ateistid ning milleks meile üldse religiooniuuringud, läbi oma kõrvaleriala meie juures. Kes teab, võib-olla süveneb huvi religioonide vastu niivõrd, et magistriõpingutel leiad end juba usuteaduskonnas religiooniuuringuid õppimas!
Vaata mooduleid religiooniuuringute ja teoloogia BA õppekavas. Küsimuste korral võta ühendust usuteaduskonna õppekorralduse spetsialisti Angela Aavaga (737 5300, angela.aav@ut.ee).
Vaata mooduleid romanistika BA õppekavas. Küsimuste korral võta ühendust maailma keelte ja kultuuride instituudi õppekorralduse spetsialisti Marju Adamsiga (737 5354, marju.adams@ut.ee).
Vaata mooduleid saksa keele ja kirjanduse BA õppekavas. Küsimuste korral võta ühendust maailma keelte ja kultuuride instituudi õppekorralduse spetsialisti Milvi Kaberiga (737 5228, milvi.kaber@ut.ee).
Semiootika ja kultuuriteooria kõrvalerialalt saad teadmised kommunikatsioonist ja tähendusloomest kultuuris, ühiskonnas ja eluslooduses. Õpingute keskmes on suhtlus- ja tähendusprotsesside mõistmine, semiootilise analüüsi oskused ja nende rakendamine. Arenev kriitikameel ja seoste nägemise võime toetavad su peaeriala ning avavad uksed edasiõppimiseks.
Vaata mooduleid semiootika ja kultuuriteooria BA õppekavas. Küsimuste korral võta ühendust semiootika osakonna vastutava sekretäri Ulvi Urmiga (737 5933, ulvi.urm@ut.ee).
Vaata mooduleid skandinaavia keelded ja kultuurid BA õppekavas. Küsimuste korral võta ühendust maailma keelte ja kultuuride instituudi õppekorralduse spetsialisti Viivika Voodlaga (737 5212, viivika.voodla@ut.ee).
Vaata mooduleid eesti ja soome-ugri keeleteaduse BA õppekavas. Küsimuste korral võta ühendust eesti ja üldkeeleteaduse instituudi õppekorralduse spetsialisti Andrea Nagyga (737 5423, andrea.nagy@ut.ee).
Soome-ugri keelte kõrvaleriala annab sulle võimaluse tutvuda eesti keele lähemate ja kaugemate sugulaskeeltega ja nende kõnelejate kultuuriga. Samuti annab see taustteadmisi eesti keele päritolu kohta.
Vaata mooduleid eesti ja soome-ugri keeleteaduse BA õppekavas. Küsimuste korral võta ühendust eesti ja üldkeeleteaduse instituudi õppekorralduse spetsialisti Andrea Nagyga (737 5423, andrea.nagy@ut.ee).
Teatriteaduses tegeletakse tänapäevase teatri mõtestamise ja analüüsimisega. Eriala läbinu oskab süvendatult märgata ja kirjeldada laval toimuvat, seda analüüsida ning sellest kriitiliselt kirjutada.
Vaata mooduleid kirjanduse ja kultuuriteaduste BA õppekavas. Küsimuste korral võta ühendust kultuuriteaduste instituudi õppekorralduse spetsialisti Aivi Reimandiga (737 5219, aivi.reimand@ut.ee).
Teoloogia kõrvaleriala on mõeldud üliõpilastele, keda köidavad klassikalised keeled ning kes soovivad algkeeles lugeda ja mõtestada Piibli tekste, mis on ühtlasi sügavalt kujundanud ka Euroopa kultuurilugu. Lisaks avab kõrvaleriala kristliku eetika ja dogmaatika põhisisu. Sel moel muutuvad külmad kauged mõisted hoopis ukseks uute sügavamate teadmiste juurde, ikka selleks, et mõista, kuidas on kujunenud meie tänapäevased mõttemaailmad. Need teadmised tulevad ühtmoodi kasuks kõigile – kirjandus- või keeleteadlastele, filosoofidele, ajaloolastele ja, miks mitte, ka arheoloogidele!
Vaata mooduleid religiooniuuringute ja teoloogia BA õppekavas. Küsimuste korral võta ühendust usuteaduskonna õppekorralduse spetsialisti Angela Aavaga (737 5300, angela.aav@ut.ee).
Vaata mooduleid eesti ja soome-ugri keeleteaduse BA õppekavas. Küsimuste korral võta ühendust eesti ja üldkeeleteaduse instituudi õppekorralduse spetsialisti Andrea Nagyga (737 5423, andrea.nagy@ut.ee).
Kõrvaleriala “Usundid õpetajale” on eelkõige mõeldud tulevasele üldhariduskooli õpetajale, et anda talle vajalik religiooniteaduslik ettevalmistus usundiõpetuse õpetamiseks. Valik on ka igati perspektiivikas, kuna usundiõpetuse populaarsus Eesti ühiskonnas on kasvutrendis. Maailmareligioonide ajalugu ja põhiomadused, kristlike tekstide ja eetika iseärasused – neil teemadel orienteerumine ei meenuta pärast kõrvaleriala läbimist enam pimedas metsas ekslemist. Milleks aga üldse sekulaarsele eestlasele usundiõpetus? Vali “Usundid õpetajale” ning mõista seeläbi ka sekulaarsuse ja religiooni rolli Eestis!
Vaata mooduleid religiooniuuringute ja teoloogia BA õppekavas. Küsimuste korral võta ühendust usuteaduskonna õppekorralduse spetsialisti Angela Aavaga (737 5300, angela.aav@ut.ee).
Vaata mooduleid ajaloo BA õppekavas. Küsimuste korral võta ühendust ajaloo ja arheoloogia instituudi õppekorralduse spetsialisti Aasa Saavastega (737 5650, aasa.saavaste@ut.ee).
Vaata mooduleid vene ja slaavi filoloogia BA õppekavas. Küsimuste korral võta ühendust maailma keelte ja kultuuride instituudi õppekorralduse spetsialisti Viivika Voodlaga (737 5212, viivika.voodla@ut.ee)
Vaata mooduleid ajaloo BA õppekavas. Küsimuste korral võta ühendust ajaloo ja arheoloogia instituudi õppekorralduse spetsialisti Ene Leiusega (737 5656, ene.leius@ut.ee).
Üldkeeleteaduse kõrvaleriala on mõeldud kõigile keeleteadusest huvitatud üliõpilastele: nii neile, kelle põhieriala on mingi keel, kui ka neid, kes õpivad põhierialana hoopis midagi muud. Õpingutes keskendutakse keelele ja selle uurimisele eri aspektidest, vaadeldes keele rolli inimese elus ja maailma keelelist mitmekesisust. Tähtsal kohal on ka keeleteaduse meetodid, mistõttu loob üldkeeleteaduse kõrvaleriala head eeldused edaspidiseks keeleuurimiseks.
Vaata mooduleid eesti ja soome-ugri keeleteaduse BA õppekavas. Küsimuste korral võta ühendust eesti ja üldkeeleteaduse instituudi õppekorralduse spetsialisti Andrea Nagyga (737 5423, andrea.nagy@ut.ee).