Skip to main content

Philosophicumi trepigalerii

Philosophicumi trepigalerii eesmärk on erialasid ühendava universitase ideed kandes tutvustada ülikooli töötajate, üliõpilaste ja vilistlaste kunstiloomingut. 

Näitusi eksponeeritakse Jakobi 2 õppehoone (Philosophicumi) peafuajee trepihallis, kokku neljal korrusel. Näitus on avatud kogu hoone lahtiolekuaja, üldjuhul E-R 7.30-20.30 ja L-P 8.00-18.00.

Toimunud näitused

Tartu Ülikooli hebraistide esiknäitus toob vaataja ette pildikeelsed kohtumised

13.09.2021

16. septembril avatakse Philosophicumi trepigaleriis hebraistide
Anu Põldsami ja Urmas Nõmmiku esiknäitus “Pildikeeli”, mis ühendab autorite huvi maailma sügavamate sõlmpunktide vastu.

“Kõnelda võib sõnades. Teame seda, sest meie elus on palju erinevaid keeli. Aga on kohtumisi, millest saab kõnelda vaid pildikeeli,“ kirjeldavad autorid ise oma näitust. „On kohtumisi loodu ja loojaga, valguse ja pimedusega, ajalikkuse ja ajatusega, liikumise ja tardumisega, siinpoolsuse ja teispoolsusega. Oleme proovinud neist kohtumistest rääkida heebrea keeli, luulekeeli, aga kõige paremini tuleb see meil välja pildikeeli. Pilt on universaalses keeles. Pildis on tähendusi mitu. Pildis on hetk. Pildis on liikumine pandud seisma. Pildis on valgus ja pimedus koos. Pilt näitab, kuidas loodu valgust tõlgendab.”

Anu Põldsam (1981) ja Urmas Nõmmik (1975) töötavad mõlemad Tartu Ülikooli usuteaduskonnas, Anu judaistika lektori ja Urmas Vana Testamendi ja semitistika professorina. Tööalaselt ühendab neid hebraistika, kuid fotonäitusel toob neid kokku pildikeel. Ilma selleta pole saanud elada kumbki ning see on sundinud neid õppima vaatama ja
tähele panema. Nüüd on aeg küps, et oma pildikeeles ka teiste vaatajatega suhelda. Tegemist on Anu ja Urmase esimese näitusega.

Näitus "Pildikeeli". Foto Anu Põldsam 2019

 

Lisainfo: 

Anu Põldsam, judaistika lektor, anu.poldsam@ut.ee

Urmas Nõmmik, Vana Testamendi ja semitistika professor, urmas.nommik@ut.ee

Loe Tartu Postimehe uudist.

Näitusel põimuvad eesti ja prantsuse kultuuri- ja looduslugu

20.11.2020

21. novembril avatakse Philosophicumi trepigaleriis prantsuse kunstniku Jean Arnaud’ isikunäitus „Servale“, mille keskmes põimuvad ühte eesti ja prantsuse kultuuri- ja looduslugu. Näituse ajaks on galeriis ka osa Eesti Rahva Muuseumis eksponeeritavast Laatre ristipuust.

Kunstnik vaatleb ja põimib näitusel kokku kaks puud - 1598. aastal istutatud jalaka Ramatuelle’is, kunstniku lapsepõlvekodus, ja Laatre ristipuu lugematu hulga kilomeetrite kaugusel – võimaldades neid vaadelda ühe loona, mille käiku saab külastaja ise galerii treppidel suunda vahetades muuta.

„Vastavalt sellele, kas me läheme üles või tuleme alla – Laatrest Ramatuelle’i või Ramatuelle’ist Laatresse – ei ole me reaalsuse ja väljamõeldise vahepeal ega ka kunstniku elu sündmuste keskel, vaid põimunud juhtumiste, seoste, sündmuste, kohtumiste, uurimiste keskel, mis lõppevad tähenduse loomisega ning moodustavad märkide ja jälgede seeria, mis loovad ise loo ning tähenduse“, märgib kunstnik näituse kohta. „See ei ole kronoloogiline, alles jääb ainult kogum minevikust ja olevikust, lapsepõlvest Ramatuelle’is ja reisist Laatresse, kogum kahest kohtumisest puudega, mis moodustavad kui ühe.“

Näitus "Servale" Philosophicumi trepigaleriis

Näitus on osa 19. – 21. novembrini aset leidvast rahvusvahelisest teaduskonverentsist „Retseptsioonisündmused“, mida korraldab Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledž koostöös Aix-Marseille Ülikooli ja Côte d’Azuri Ülikooliga ja mille käigus leiavad aset ka näitused Kogo galeriis ja Tartu Kunstimajas.

Näitus on loodud koostöös Eesti Rahva Muuseumiga ja jääb avatuks veebruarini. Näitust toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA) ja humanitaarteaduste ja kunstide valdkond koos prof Sara Bédard-Goulet’ga maailma keelte ja kultuuride kolledžist.

Lisainfo:
Sara Bédard-Goulet, Tartu Ülikooli romanistika professor, sara.bedard-goulet@ut.ee
Eva-Kaia Vabamäe, Philosophicumi trepigalerii galerist, eva-kaia.vabamae@ut.ee

Teadlane toob publiku ette värviküllased maastikud

07.09.2020

Neljapäeval, 10. septembril kell 12 avatakse Philosophicumi (Jakobi 2) trepigaleriis teadusfilosoofia dotsent Endla Lõhkivi maalinäitus “Minu maastikud”.

Näituse keskmes on erinevates tehnikates väljendusrikkad maastikumaalid – õli- ja akrüülvärvidega maalitud tööde kõrval on esmakordselt publiku ees ka viis digimaali tehnikas maali.
Maalimist on Endla Lõhkivi Tartu Rahvaülikoolis Robert Suvi maalistuudios nüüdseks harrastanud viis aastat. Näitusel on väljas
21 värviküllast loodusvaadet ja  maastikku. “Alustasin maalimist
nullist, aukartuse ja suurte kõhklustega,” meenutab ta. “Aasta-aastalt on huvi ja oskused kasvanud, kuid maalin eeskätt oma lõbuks.
Praeguseks olen lisaks traditsioonilistele maalitehnikatele katsetanud ka digimaaliga, mis on osutunud väga põnevaks väljakutseks.”

    

Endla Lõhkivi "Kakerdaja raba" 2018

Endla Lõhkivi “Minu maastikud” on Philosophicumi trepigalerii kolmas näitus ning ühtlasi kolmas näitus, mille autor on seotud filosoofia osakonnaga. “On väga hea meel tõdeda, et loometöö on teadlaste hulgas palju rohkem levinud, kui esmapilgul arvatagi võiks,” nendib galerii kuraator Eva-Kaia Vabamäe. “Endla Lõhkivi “Minu maastikud” hõlmab lisaks visuaalsele elamusele ka tema arengut kunstnikuna nii maalilaadis, motiivides kui ka tehnikates, mis teeb selle näituse kahekordselt huvitavaks.”

Endla Lõhkivi (sünd. 1962) on Tartu Ülikooli teadusfilosoofia õppejõud, kelle uurimisteemade hulgas on teaduskultuur, teadusdistsipliinide kujunemine ja interdistsiplinaarsus. 1985. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli keemia erialal. 1990. aastatel õppis ta doktorandina Göteborgi Ülikoolis Rootsis teadusfilosoofiat ja teaduslugu ning Tartu Ülikoolis filosoofiat. 2002. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis doktorikraadi filosoofias. Lisaks teadustööle on ta eesti keelde tõlkinud Rootsi aime-, krimi- ja lastekirjandust.

Lisainfo:
Eva-Kaia Vabamäe, Philosophicumi trepigalerii, eva-kaia.vabamäe@ut.ee; 737 6148

Madis Kõivu maalide näitus otsib koha vaimule (genius loci) kohta loodusteaduslikus maailmaruumis

26.02.2020

28. veebruaril kell 12.00 avatakse Philosophicumi trepigaleriis füüsiku ja filosoofi Madis Kõivu maalide näitus „KOHT“ („Madis Kõivu ruum II“), kus mõtiskletakse tema tööde üle filosoofi vaatenurgast.

Madis Kõiv on maalinud maastikke ja linnavaateid. Saab öelda, et oma maaliloomingus on ta pööranud palju tähelepanu ruumi kujutamisele. Näitusele valitud maalid meenutavad unenäomaastikke, kus välismaailm hajub aistingute kontuurideta laikudeks. Mida jahib teadlane maalilistes abstraktsioonides? Kas koht on koondunud värvi?

Madis Kõiv maalimas. Allikas: Erakogu

„Näitusel on eksponeeritud tööd, kus Madis Kõiv uurib maalikunsti vahenditega ruumi kui sügavust – nii pildi- kui ka värvisügavust. Ruum ilmneb talle aistilise kohana, justkui mälestusliku paigana kadunud kodust. Madis Kõivu maalilaad annab võimaluse mõtiskleda selle üle, kuidas ja miks kaugeneb ta füüsikuna realistlikust maailma kujutamise viisist, unustades maalides loodusteadusliku ruumi ja geomeetrilise tsentraalperspektiivi,“ tutvustab näitust üks selle koostajatest Eduard Parhomenko.

Madis Kõiv (5.12.1929–24.9.2014) on tuntud oma teaduslik-filosoofilise ja kirjandusliku loomingu poolest. Selle kõrval oli ta aga ka suur kunstihuviline ning viljakas ja omanäoline maalija. Kõiv maalis aktiivselt 1960ndatest 1980ndate alguseni. Sellest ajast pärineb üle 300 maali. Kõivu maalide temaatika on mitmekesine: loodus- ja linnavaated, pildid maaelust, vaikelud, mille kujutusviisile on jätnud oma jälje modernse kunsti eri suundumuste motiivikäsitlus. Leidub stiilielemente sürrealismist, metafüüsilisest maalist, ka abstraktsest kunstist. Nii süngemate kui ka värvirõõmsamate piltide koloriit on paljuski pallaslik, kajastades postimpressionistlikku ja fovistlikku värvikesksust. Aimatav on ka abstraktse ekspressionismi mõju. 

Aastatel 1953–1961 töötas Madis Kõiv  Tallinna Polütehnilises Instituudis ning 1961.–1991. aastal füüsika instituudis teoreetilise füüsikuna kvantfüüsika alal. Füüsikutöö kõrvalt avaldas Kõiv alates 1960ndatest proosateoseid ja näidendeid eesti ja võru keeles. Terve elu tegeles Kõiv aktiivselt eripalgelise filosoofiaga. Ta on juhendanud ja oponeerinud Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas kaitstud lõputöid. Ta oli üks peamine analüütilise filosoofia traditsiooni tutvustajaid ja alusepanijaid Eesti ülikooli- ja kultuuriruumis, 1991. aastast üks analüütilise filosoofia seminari eestvedajaid (seminar käib koos seniajani).

Näituse rekontseptsiooni koostasid Riin Kõiv ja Eduard Parhomenko. Koostajad tänavad Mari ja Viia Kõivu ning Jaak Kikast abi eest näituse ettevalmistamisel. Näituse valmimist toetasid humanitaarteaduste ja kunstide valdkond ning filosoofia osakond.

Lisainfo:
Riin Kõiv, näituse koostaja, riin.koiv@ut.ee
Eva-Kaia Vabamäe, Philosophicumi trepigalerii galerist, eva-kaia.vabamae@ut.ee, 737 6148

Professor Margit Sutrop avab oma esimese fotonäituse

11.10.2019

Margit Sutrop avab 15. oktoobril oma esimese fotonäituse „Peegel peeglis“, mille inspiratsioon pärineb Arvo Pärdi muusikast. Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professori tehtud fotod hakkavad kaunistama Philosophicum’i trepigaleriid ning koridore.

„Peegel peeglis“ pildid on tehtud 2017.–2019. aastal Brüsselis, Haapsalus, Käärikul, Peipsi ääres Nina külas, Nõmmel,
Saaremaal, Tallinnas, Tartus, Pangodis, Vastse-Kuuste rabas ja Veronas. „Minu eesmärk polnud mitte jäädvustada kauneid maastikke või põnevaid objekte, vaid näha tavalises erilist ning peegeldada meeleseisundeid,“ selgitab Sutrop, kust pärineb tööde inspiratsioon. Ta loodab, et see näitus julgustab ka teisi
valdkonna töötajaid Jakobi 2 trepigaleriis oma loomingut
näitama.

Näituse nimifoto "Spiegel im Spiegel". Autor: prof Margit Sutrop

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaanina on Sutropi sõnul kõige inspireerivamaks ülesandeks olnud korraldada vabade kunstide professori kutsumist ülikooli. Vabade kunstide professuur on loodud eesmärgiga arendada ülikoolipere loovust ja sidet kultuurimaailmaga. Näituse nimifoto – „Spiegel im Spiegel“ – on inspireeritud vabade kunstide professori Arvo Pärdi muusikapalast, millele Sutrop otsis pildilist vastet Eestimaa looduses: „Kõrvus on kumisenud Arvo Pärdi mõte, mida ta vabade kunstide professorina tudengitele oma noodivihiku servalt ette luges: „Peaaegu mitte midagi ei muutu paremaks sinu loomingus, kui sa ise puhtamaks ei muutu.“ Minu pildid on andnud mulle tuge. Loodan, et nad inspireerivad ka vaatajat.“ Näituse nimifoto on prof Sutrop lubanud kinkida Arvo Pärdi keskusele.

Piltide graafilise disaini ja näituse kujunduse tegi raamatukujundaja ja fotograaf Peeter Paasmäe. Piltide väljavalimisel ning näituse ettevalmistamisel aitasid fotograaf Peeter Laurits, kunstnik Kärt Summatavet, kirjanik Tiia Kõnnussaar, kirjandusteadlane Tiina Kirss, kolleegid Triin Paaver, Eva-Kaia Vabamäe, Klaarika Marton, Õnne Allaje ja paljud töökaaslased, sõbrad ning pereliikmed.

Näitus on üleval kuni 15. veebruarini 2020. Philosophicum’i trepigalerii on uus näitusepind Tartus. Ettepanekutega järgmiste näituste korraldamiseks võib pöörduda TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna arendus- ja kommunikatsioonijuhile Eva-Kaia Vabamäele (Eva-Kaia.Vabamae@ut.ee).

Margit Sutrop (sünd. 1963) on lõpetanud Miina Härma Gümnaasiumi ja Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanduse eriala diplomitööga „Martin Heideggeri kunstikäsitus“. Ta on kaitsnud magistrikraadi filosoofias Tartu Ülikoolis teemal „Fenomenoloogiline kirjandusvaatlus. Kadunud teost otsimas“ ja doktorikraadi Konstanzi Ülikoolis teemal „Fiktsioon ja kujutlus. Kirjanduse antropoloogiline funktsioon“, mis on avaldatud ka raamatuna (Mentis, 2000).

Teadustöö kõrval on ta kirjutanud kirjandus- ja teatrikriitikat; täiendanud end Inglismaal, Norras, Saksamaal ja USAs. 1996–2000 õpetas ta Konstanzi Ülikoolis filosoofiat ja uuris Adam Smithi moraalitunnete teooriat. Olles 2000. aastal valitud Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professoriks, naasis ta Eestisse. Sellest ajast alates on tema suur töö olnud  Tartu Ülikooli eetikakeskuse asutamine ja arendamine rahvusvaheliselt tunnustatud keskuseks. Alates 2013. aastast on ta olnud Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan.

Lisainfo:
Triin Paaver, TÜ eetikakeskuse koordinaator, 737 5427, triin.paaver@ut.ee

#kultuur
P-E.Rummo konverents

Paul-Eerik Rummo juubelikonverents

Jaga
17.01.2022
#kultuur

Loodusluuleõhtu Timo Maraniga

Tartu Ülikooli loodusmuuseum kutsub 19. jaanuaril toimuvale loodusluuleõhtule, kus sel korral astub üles semiootik ja kirjanik Timo Maran.

Jaga
13.01.2022
#kultuur
November. Foto: Jaana Eigi-Watkin

Uus näitus Philosophicumi trepigaleriis

Jaga
11.11.2021