Kultuurisemiootika professuur
Kultuurisemiootika rahvusprofessuur põhineb kultuurisemiootika ühel alusprintsiibil, millele vastavalt on parim kultuuriteadus konkreetse kultuuri eripära arvestamisest ning teiste kultuuridega võrdlemisest välja kasvanud teadus.
Kultuurisemiootika uurimisvaldkonnaks on erinevate märgisüsteemide kui kultuurikeelte (kirjandus, film, teater jne) suhestumine kultuurikommunikatsioonis, tähendusloome ja kultuuritekstide analüüs ning kultuuriidentiteeti ja kultuurimälu kujundav autokommunikatsioon. Kultuurisemiootika rahvusprofessuuri väljakutseks on kultuuridünaamika arvestamine nii digikultuuri kui transmeedialiste protsesside kontekstis. Sellega kaasneb traditsioonilise kultuurikommunikatsiooni ümbermõtestamise ning kultuuriidentiteedi kestlikkuse tagamise uute vahendite arendamise vajadus. Ühtlasi on professuuri ülesandeks arendada kultuurisemiootika enda distsiplinaarset metodoloogiat ja teoreetilisi rakendusi.
Kultuurisemiootika professuuri tegevusest
Professuuri raames loodi transmeedia uurimisrühm, mis lõi terve rea õpikeskkondi koolidele tuntud eesti kirjanike teoste ekraniseeringute põhjal.
Õpikeskkondade arendamisega kaasnes kogemuse teoreetiline põhjendamine nii kollektiivsetes programmilistes artiklites kui doktoritöödes, milledest mitmed on veel töös:
- Maarja Ojamaa, Peeter Torop, Aleksandr Fadeev, Alexandra Milyakina, Merit Rickberg (2021). Digitaalne lugemine ja humanitaarharidus. Keel ja Kirjandus, 8-9, 737−754;
- Milyakina, A.; Ojamaa, M.; Pilipovec, T.; Rickberg, M. (2020). Literature on Screen: Teaching Adaptations with a Multimodal Course. Media Practice and Education, 21 (3), 229−239;
- Ojamaa, M.; Torop, P. (2020). Kultuuripärand ja digitaalne lugemine: raamatu ja platvormi vahel. Methis Studia humaniora Estonica, 21 (26), 51−68;
- Ojamaa, M.; Torop, P. (2020). Spazi transmediali. Alice Giannitrapani, Gianfranco Marrone. Forme della serialità: oggi e ieri (35−52). Palermo: Museo Pasqualino. (Nuovi quaderni del circolo semiologico siciliano; 5);
- Torop, P.; Ojamaa, M. (2020). Kultuur digitaalses vahenduses. M. Järvekülg, I. Ibrus, M. Tamm, K. Tiidenberg (Toim.). Eesti digikultuuri manifest (56−62). Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus;
- Ojamaa, M.; Torop, P.; Fadeev, A.; Milyakina, A.; Pilipoveca, T.; Rickberg, M. (2019). Culture as education: From transmediality to transdisciplinary pedagogy. Sign Systems Studies, 47 (1/2), 152−176;
- Ojamaa, M.; Milyakina, A. (2019). Teaching cultural literacies with films: Using the online platform Education on Screen in secondary school classrooms. Film Education Journal, 2 (2), 118−133. DOI: 10.18546/FEJ.02.2.03;
- Alexandra Milyakina, doktoritöö „Digitalization of Literary Education in the Context of Cultural Autocommunication (Kirjandushariduse digitaliseerumine kultuurilise autokommunikatsiooni kontekstis)“ 2020, (juhendajad Peeter Torop; Maarja Ojamaa);
- Tatjana Piļipoveca doktoritöö „Fairy Tales in Transmedia Communication: Fanfiction (Muinasjutud transmeedialises kommunikatsioonis: fännikirjandus)“ 2020, (juhendaja Peeter Torop).
Transmeedialisuse raames on arendatud ka rahvusvahelist koostööd, mille üheks näiteks on Ungari – Eesti ühiskogumik „The Book Phenomenon in Cultural Space“. (Toim. K. Kroó). Budapest-Tartu: Eötvös Loránd University, University of Tartu, 2020. Eötvös Loránd Ülikooliga toimus ka transmeedialine ühisseminar: Online workshop-conference 25.06.2021, Transmedia Research Group (Tartu), „Intersemiotics Cultural Transfer“ Research Group (Budapest).
Väikeseks tunnustuseks transmeedialisele uurimistööle on teadur Maarja Ojamaale eraldatud stardigrant "Transmeedialisuse kultuuriväärtus ja digitaalsete hariduslike platvormide arendamine (1.01.2021−31.12.2024)".
Õpikeskkondade loomisega kaasnes praktiline vajadus koolitamise järele ning alates 2017. aastast on koolitatud nii eesti kui vene koolide õpetajaid ja õpilasi, lisaks välismaalasi Eestis kui ka väljaspool Eestit. Koolitustegevus on pälvinud ka tunnustust.
Koostöös Eesti Filmi Instituudiga arendatakse ka eesti filmiklassika populariseerimist digitaalsetes hariduslikes keskkondades. Töös on „Kevade“, „Hukkunud alpinisti hotell“, „Viimne reliikvia“, plaanis ka animatsiooniklassika.
Digikultuuris muutub ka tavatõlke mõiste ning tõlke funktsioonid kultuuris on mitmekesistumas. Lisaks Tartu kultuurisemiootikute isiklikele publikatsioonidele kõneleb selle suuna olulisusest ka fakt, et just Tartus toimus teine rahvusvaheline tõlkesemiootika konverents pealkirjaga „Transmeedialine pööre“ (peakorraldaja kaasprofessor Elin Sütiste). Ettevalmistuseks suureks konverentsiks oli kakskeelne seminar „Inter- ja transmeedialise tõlke analüüs: meetodid ja mõisted“ (22.03.2019).
Nii tõlke- kui kultuurisemiootika kontekstis on oluline E. Sütiste koostatud tõlkesemiootika klassikule Roman Jakobsonile pühendatud rahvusvaheline kogumik:
(Re)considering Roman Jakobson. Ed. by Elin Sütiste, Remo Gramigna, Jonathan Griffin and Silvi Salupere. Tartu Semiotics Library 23, University of Tartu Press, 2021.
Interdistsiplinaarse tõlkekäsitluse arendamise raames on jõutud ka esimese doktoritööni: Tiina Hoffmann. La traduction cinématographique en Estonie soviétique: contextes, pratiques et acteurs (Filmitõlge Eesti NSVs: kontekstid, praktikad, inimesed). 2021, (juh) Elin Sütiste; Antoine Paul Jean Chalvin, Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, filosoofia ja semiootika instituut.
Kultuurisemiootika rahvusprofessuuri kohustuslikuks missiooniks on Tartu kultuurisemiootika traditsioonide uurimine ja arendamine. Olulise osa sellest moodustab Juri Lotmani pärand. Kultuurisemiootika arendamise seisukohast on lisaks isiklikule uurimistööle oluline, et seda teadmiste kompleksi saaks eestlastele emakeeles vahendada. Kultuurisemiootika ja sellega seotud alldistsipliinide ülevaade õpikuna on nüüd kõigile kättesaadav:
Semiootika. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018. Autorid: Kull, Kalevi; Lindström, Kati; Lotman, Mihhail; Magnus, Riin; Maimets, Kaire; Maran, Timo; Moss, Rauno Thomas; Pärli, Ülle; Pärn, Katre; Randviir, Anti; Remm, Tiit; Salupere, Silvi; Sarapik, Virve; Sütiste, Elin; Torop, Peeter; Ventsel, Andreas; Verenitš, Vadim; Väli, Katre.
Õpiku üks toimetajatest Silvi Salupere on aastatega kujunenud n.ö. lotmanoloogiks, kes tunneb nii Lotmani tekstoloogiat kui tema ideid, on teda nii tõlgendanud kui tõlkinud ja jõudnud temast kirjutatud doktoritöö kaitsmiseni: Silvi Salupere, О метаязыке Юрия Лотмана: проблемы, контекст, истоки (Juri Lotmani metakeelest: probleemid, kontekst, allikad). 2018. (juh) Irina Avramec. Tartu ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, filosoofia ja semiootika instituut.
Maarja Ojamaa on esindanud kultuurisemiootikuid rahvusvahelise monograafia kaasautorina, mis põhineb Lotmani ühe populaarsema mõiste semiosfäär edasiarendusel: John Hartley, Indrek Ibrus and Maarja Ojamaa. On the Digital Semiosphere. Culture, Media and Science for the Anthropocene. London, New york, Oxford, New Delhi, Sydney: Bloomsbury Academic, 2021.
Lotmani pärandi rahvusvahelise vääristamise seisukohast on rõõm fakti üle, et trükis on esimene rahvusvahelise autorkonnaga käsiraamat, mis vahendab Lotmani põhimõisteid ja kontseptsioone ning osutab Lotmani aktuaalsusele tänapäeva humanitaarias ning kultuurimõistmises:
The Companion to Juri Lotman. A Semiotic Theory of Culture. Ed. By Marek Tamm and Peeter Torop. London, New york, Oxford, New Delhi, Sydney: Bloomsbury Academic, 2022.
Lisaks teadustegevusele vastutab kultuurisemiootika professuur kultuurisemiootiliste, aga ka kultuuriteoreetiliste ja rakenduslike kursuste loomise eest nii semiootika osakonnale kui humanitaarvaldkonnale. Samuti juhendatakse kultuuriga seotud üliõpilaste uurimistöid. Kultuurisemiootilist kompetentsi kasutakse ära praktilistes projektides. Näiteks on Katre Pärn Avinurme Ajavaka projektijuht ja Alexandra Milyakina on semiootika osakonda tutvustavate videoklippide autor. Samasse valdkonda kuuluvad rohked populariseerivad artiklid ja saatesõnad.
Kultuurisemiootika professuur püüab jätkuvalt hoida tasakaalus teoreetilised uurimused ja praktilised rakendused, ajaloolise uurimistöö ja tänapäevased arendused, eesti kultuuri uurimise eesti keeles ja eesti auditooriumile kultuurilise tagasiside ja harimisena, aga ka eesti kultuurikogemuse vahendamise rahvusvahelises teaduses ja haridus- ning arendustegevuses. Seega püüab kultuurisemiootika professuur täita ülikooli tähtsaimat missiooni – olla korraga rahvuslik ja rahvusvaheline.