Kultuurisemiootika professuur
Kultuurisemiootika lähtub arusaamast, et kultuuri üldisi seaduspärasusi saab kõige paremini mõista konkreetsete kultuuride eripära ja arenguloogikat analüüsides ning teiste kultuuridega võrreldes. Rahvusprofessuuri keskmes on selle printsiibi rakendamine Eesti kultuuri uurimisel.
Professuuri liikmete teadustöö keskendub teksti- ja kultuuriprotsesside analüüsile, mille kaudu mõtestatakse kultuurimälu, kultuurilisi enesekirjeldusi ning mineviku, oleviku ja tuleviku sidususe ja katkestuste mehhanisme. Sellele toetudes arendatakse kultuurilise kestlikkuse tagamiseks vajalikke vahendeid.
Semiootikat on Tartu Ülikoolis õpetatud alates 1804. aastast. Kui esialgu tehti seda arstiteaduskonna sümptomiõpetuse fookusega erikursusel, siis alates 1993. aastast saab õppida iseseisval erialal, mille tuumas paikneb kultuurisemiootika. Tänapäeval on Tartu üks rahvusvaheliselt tunnustatud semiootikakeskusi ja siin ilmuvad professuuri liikmete osalusel ka maailma vanim semiootikaajakiri Sign Systems Studies ning eestikeelne erialaajakiri Acta Semiotica Estica.
Kultuurisemiootika professuuri tegevusest
Professuuri raames alguse saanud transmeedia uurimisrühm on loonud vaba ligipääsuga digitaalse platvormi Haridus Ekraanil. See sisaldab eesti kirjanike teoste ekraniseeringute ning algupäraste mängu-, dokumentaal- ja animafilmide põhjal koostatud õppevara.
Õppevara arendamisega on kaasnenud kogemuse teoreetiline põhjendamine programmilistes ühisartiklites ja doktoritöödes:
- Fadeev, Aleksandr; Milyakina, Alexandra 2025. Learning and Teaching Estonian Literary Classics through Transmedia. Vasso Giannakopoulou, Elin Sütiste (eds.) Transmedia in Translation and Transculturation. John Benjamins Publishing, 210-230.
- Milyakina, Alexandra; Ojamaa, Maarja 2024. Learning (with) animation: semiotic premises of a transdisciplinary pedagogical framework. Punctum. International Journal of Semiotics 10(1): 141-157.
- Ojamaa, Maarja 2023. Literature on Screen as a Semiotic Phenomenon. Katalin Króo, Kata Juracek, Maarja Ojamaa (eds.) Intersemiotics & Cultural Transfer. Budapest, Tartu: Könyvpont Nyomda Kft., 75-85.
- Ojamaa, Maarja; Torop, Peeter; Fadeev, Aleksandr; Milyakina, Alexandra; Maran (Rickberg), Merit 2021. Digitaalne lugemine ja humanitaarharidus. Keel ja Kirjandus 8-9: 737−754.
- Milyakina, Alexandra; Ojamaa, Maarja; Menise (Pilipoveca), Tatjana; Maran (Rickberg), Merit 2020. Literature on Screen: Teaching Adaptations with a Multimodal Course. Media Practice and Education 21(3): 229−239.
- Ojamaa, Maarja; Torop, Peeter 2020. Kultuuripärand ja digitaalne lugemine: raamatu ja platvormi vahel. Methis Studia Humaniora Estonica 21(26), 51−68.
- Torop, Peeter; Ojamaa, Maarja 2020. Kultuur digitaalses vahenduses. Madis Järvekülg, Indrek Ibrus, Marek Tamm, Katrin Tiidenberg (toim.). Eesti digikultuuri manifest. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 56−62.
- Ojamaa, Maarja; Torop, Peeter; Fadeev, Aleksandr; Milyakina, Alexandra; Pilipoveca, Tatjana; Maran (Rickberg), Merit 2019. Culture as education: From transmediality to transdisciplinary pedagogy. Sign Systems Studies 47(1/2): 152−176.
- Ojamaa, Maarja; Milyakina, Alexandra 2019. Teaching cultural literacies with films: Using the online platform Education on Screen in secondary school classrooms. Film Education Journal 2(2): 118−133.
- Merit Marana (Rickberg) doktoritöö „Towards complexity thinking with Juri Lotman: modelling cultural dynamics in educational systems (Kompleksse mõtlemise poole koos Juri Lotmaniga: kultuuridünaamika modelleerimine haridussüsteemides)“ 2023, juhendajad Peeter Torop, Silvi Salupere.
- Aleksandr Fadeevi doktoritöö „Lev Vygotsky’s Approach in the Contemporary Semiotic Research of Learning, Meaning-Making and Inner Speech (Õppimise, tähendusloome ja sisekõne käsitlused kaasaegses semiootikas: Lev Võgotski perspektiiv)“ 2022, juhendaja Peeter Torop.
- Alexandra Milyakina doktoritöö „Digitalization of Literary Education in the Context of Cultural Autocommunication (Kirjandushariduse digitaliseerumine kultuurilise autokommunikatsiooni kontekstis)“ 2020, juhendajad Peeter Torop; Maarja Ojamaa.
- Tatjana Piļipoveca doktoritöö „Fairy Tales in Transmedia Communication: Fanfiction (Muinasjutud transmeedialises kommunikatsioonis: fännikirjandus)“ 2020, juhendaja Peeter Torop.
Transmeedialisuse ja õppevara arendamise juures oleme koostöös teinud nii erinevate kohalike filmitootmisettevõtete, Eesti Filmi Instituudi kui Budapesti Eötvös Llorandi Ülikooli intersemiootika ja kultuuriliste ülekannete uurimise rühmaga. Ungarlastega koos oleme avaldanud ka ühiskogumikke: „The Book Phenomenon in Cultural Space“ (2020, toimetaja Katalin Króo) ja „Intersemiotics & Cultural Transfer“ (2023, toimetajad Katalin Króo, Kata Juracek ja Maarja Ojamaa).
|
Image
|
|
|---|
Transmeedialisusega seotud teemal on rühm teostanud Eesti Teadusagentuuri stardigrandiprojekti „Transmeedialisuse kultuuriväärtus ja digitaalsete hariduslike platvormide arendamine“. Selle tulemustega saab tutvuda kogumikus „Teadusrikas Eesti 2024“.
2026. aastal algas rühmaprojekt “Elavdades „kultuuri“: Eesti kultuuriliste enesekirjelduste digitaalne multimodaalne semiootika (PRG3063).
Digikultuuri kontekstis on muutumas ka tavatõlke mõiste ning tõlke funktsioonid kultuuris mitmekesistuvad. Jõuliselt on esile kerkinud näiteks transmeedialine tõlge. Selle mõtestamiseks on Elin Süstiste koos Küprose Ülikooli kolleegi Vasso Giannakopoulouga koostanud kogumiku „Transmedia in Translation and Transculturation“ (2025).Elin Sütiste, Remo Gramigna, Jonathan Griffini ja Silvi Salupere toimetamisel on ilmunud ka tõlkesemiootika klassikule Roman Jakobsonile pühendatud kogumik „(Re)considering Roman Jakobson“ (2021).
|
|
Kultuurisemiootilise ja interdistsiplinaarse tõlkekäsitluse arendamise raames on jõutud ka esimeste doktoritöödeni:
- Irmak Mertens, „How Layers of Meaning Affect Museum Translation: Semiotic-Translational Perspectives (Tähenduskihtide mõju muuseumitõlkele: tõlkesemiootiline vaatenurk)“ 2025, juhendajad Luc van Doorslaer (KU Leuven, Tartu Ülikool), Reinhilde Meylarts (KU Leuven), Elin Sütiste.
- Raili Lass, „Näidendi interlingvistilise tõlke osakaal ja roll lavastuses kui intersemiootilises tõlkes ja polüsüsteemilises struktuuris“ 2025, juhendajad Elin Sütiste, Maria-Kristiina Lotman.
- Tiina Hoffmann, „La traduction cinématographique en Estonie soviétique: contextes, pratiques et acteurs (Filmitõlge Eesti NSVs: kontekstid, praktikad, inimesed)“ 2021, juhendajad Elin Sütiste ja Antoine Paul Jean Chalvin (Riiklik Idakeelte ja -kultuuride Instituut).
Kultuurisemiootika rahvusprofessuuri kohustuslikuks missiooniks on Tartu kultuurisemiootika traditsioonide uurimine ja arendamine. Olulise osa sellest moodustab Juri Lotmani pärand. Kultuurisemiootika arendamise seisukohast on lisaks isiklikule uurimistööle oluline, et seda teadmiste kompleksi saaks eestlastele emakeeles vahendada. Kultuurisemiootika ja sellega seotud alldistsipliinide ülevaade õpikuna on nüüd kõigile kättesaadav:
Semiootika. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018. Autorid: Kull, Kalevi; Lindström, Kati; Lotman, Mihhail; Magnus, Riin; Maimets, Kaire; Maran, Timo; Moss, Rauno Thomas; Pärli, Ülle; Pärn, Katre; Randviir, Anti; Remm, Tiit; Salupere, Silvi; Sarapik, Virve; Sütiste, Elin; Torop, Peeter; Ventsel, Andreas; Verenitš, Vadim; Väli, Katre.
Õpiku üks toimetajatest Silvi Salupere on aastatega kujunenud n.ö. lotmanoloogiks, kes tunneb nii Lotmani tekstoloogiat kui tema ideid, on teda nii tõlgendanud kui tõlkinud ja jõudnud temast kirjutatud doktoritöö kaitsmiseni: Silvi Salupere, О метаязыке Юрия Лотмана: проблемы, контекст, истоки (Juri Lotmani metakeelest: probleemid, kontekst, allikad). 2018. (juh) Irina Avramec. Tartu ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, filosoofia ja semiootika instituut.
Maarja Ojamaa on esindanud kultuurisemiootikuid rahvusvahelise monograafia kaasautorina, mis põhineb Lotmani ühe populaarsema mõiste semiosfäär edasiarendusel: John Hartley, Indrek Ibrus and Maarja Ojamaa. On the Digital Semiosphere. Culture, Media and Science for the Anthropocene. London, New york, Oxford, New Delhi, Sydney: Bloomsbury Academic, 2021.
Lotmani pärandi rahvusvahelise vääristamise seisukohast on rõõm fakti üle, et trükis on esimene rahvusvahelise autorkonnaga käsiraamat, mis vahendab Lotmani põhimõisteid ja kontseptsioone ning osutab Lotmani aktuaalsusele tänapäeva humanitaarias ning kultuurimõistmises:
The Companion to Juri Lotman. A Semiotic Theory of Culture. Ed. By Marek Tamm and Peeter Torop. London, New york, Oxford, New Delhi, Sydney: Bloomsbury Academic, 2022.
Lisaks teadustegevusele vastutab kultuurisemiootika professuur kultuurisemiootiliste, aga ka kultuuriteoreetiliste ja rakenduslike kursuste loomise eest nii semiootika osakonnale kui humanitaarvaldkonnale. Samuti juhendatakse kultuuriga seotud üliõpilaste uurimistöid. Kultuurisemiootilist kompetentsi kasutakse ära praktilistes projektides. Näiteks on Katre Pärn Avinurme Ajavaka projektijuht ja Alexandra Milyakina on semiootika osakonda tutvustavate videoklippide autor. Samasse valdkonda kuuluvad rohked populariseerivad artiklid ja saatesõnad.
Kultuurisemiootika professuur püüab jätkuvalt hoida tasakaalus teoreetilised uurimused ja praktilised rakendused, ajaloolise uurimistöö ja tänapäevased arendused, eesti kultuuri uurimise eesti keeles ja eesti auditooriumile kultuurilise tagasiside ja harimisena, aga ka eesti kultuurikogemuse vahendamise rahvusvahelises teaduses ja haridus- ning arendustegevuses. Seega püüab kultuurisemiootika professuur täita ülikooli tähtsaimat missiooni – olla korraga rahvuslik ja rahvusvaheline.
