Arheoloogia professuur

Arheoloogia uurib esiajaloolist ja ajaloolist minevikku sellest säilinud ainelise kultuuri põhjal. Eestis kujunes arheoloogia välja 19. sajandi teisel poolel Tartu ülikoolis, algul mõne professori kõrvalharrastusena, alates 1920. aastast aga iseseisva professuurina.

Tänapäeval on arheoloogia osakonna ülesanne anda kõrgharidust arheoloogias ning korraldada kogu Eestit katvat uurimistööd. Siin saavad oma põhilise ettevalmistuse tulevased arheoloogid, algteadmisi võivad omandada ka teiste erialade üliõpilased.

Õppetöö hõlmab muinas- ja keskaega, kesksel kohal on Eesti ja Läänemere maade arheoloogia. Teaduslik uurimistöö hõlmab kogu Eesti muinas-, kesk- ja uusaega (mida ei tehta kusagil mujal väljaspool Eestit) ning rahvusvahelise koostöövõrgustiku kaudu ka lähemaid naabermaid.

Valter Lang on Tartu Ülikooli arheoloogia professor alates 1999. aastast. Tema põhiliseks uurimisvaldkonnaks on Eesti ja Baltimaade pronksi- ja rauaaeg, eriti asustuse, majanduse ja ühiskonna arenguga seotud küsimused, aga ka eestlaste etnilise ajaloo uurimine. Professor Lang on kahekordne riigi teaduspreemia laureaat (1997. ja 2011. aastal), Eesti Teaduste Akadeemia liige ja Soome Teaduste Akadeemia välisliige. Teda on tunnustatud Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

Arheoloogia professuuri tegevusest

Rahvusteaduste loeng "Kuidas, miks ja millal said meist läänemeresoomlased?"

Viimase viie aasta saavutuste hulgas on olulised kaks monograafiat. 2020 ilmus Eesti ajaloo I osa „Eesti esiaeg“, autoriteks Aivar Kriiska (kiviaeg), Valter Lang (pronksiaeg ja vanem rauaaeg), Andres Tvauri (eelviikingi- ja viikingiaeg) ning Ain Mäesalu ja Heiki Valk (hilisrauaaeg). Tegu on mahuka kokkuvõttega aastakümnete pikkusest tööst, mis esitab varasemate üldkäsitlustega võrreldes uudseid seisukohti väga paljudes meie esiajaloo küsimustes. 2018 ilmus aga V. Langi „Läänemeresoome tulemised“, mis analüüsis eesti rahva ja naaberrahvaste etnogeneesi senist uurimist viimase saja viiekümne aasta jooksul ning esitas uued seisukohad algläänemeresoome hõimude jõudmisest Läänemere äärde ning nende edasisest kujunemisest eraldi läänemeresoome rahvasteks. Raamat anti soome keelde tõlgituna välja ka Soomes (SKS, 2020).

"Eesti ajalugu 1. osa. Eesti esiaeg" esikaas

Etnogeneesi edasiseks põhjalikumaks uurimiseks rajati 2017. a sügisel arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidusuuringute kolleegium. Selle konsortsiumi eestvedamisel oleme loomas esialgu veebipõhist väljaannet eesti rahva etnilise ajaloo kohta. Hiljem on selle põhjal kavas avaldada ka rohkelt illustreeritud ning laiemale lugejaskonnale mõeldud raamat.

Lisaks nimetatud monograafiatele on osakonna töötajate poolt avaldatud 266 teadusartiklit (ETIS 1.1, 1.2, 3.1 ja 3.2), paljud neist kirjutatud kaasautorluses teiste institutsioonide (nii kodu- kui ka välismaalt) uurijatega ning avaldatud rahvusvahelise levikuga väljaannetes. Eraldi nimetamist väärivad ühisartiklid geneetikutega Eesti ja naaberalade muistsete populatsioonide vana DNA uurimiseks, samuti Estonian Journal of Archaeology erinumber Kohtla peitleiu väljakaevamiste tulemustest (2018). Olulised on ka mitmed koostööprojektid uurimisasutustega Soomes, Venemaal, Rootsis, Lätis, Leedus, Prantsusmaal, Saksamaal. Meie töötajad (Riina Rammo ja Ragnar Saage) on kahel korral võitnud konkursi Postimehe Fondi Noor-Eesti teadusgrandile, Mari Tõrv sai grandi eesti rahva etnilise ajaloo uurimiseks (EKKD12) ning Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige Ester Oras sai Pro Futura Scientia (Swedish Collegium for Advanced Study) individuaalse uurimisprojekti aastateks 2022-2027. Osaleme ka arvukates teistes teadusgrantides.

Arheoloogia rahvusprofessuur annab koos Tallinna Ülikooli arheoloogidega välja rahvusvahelist ajakirja Estonian Journal of Archaeology ning sarja Muinasaja teadus, koos muinsuskaitseametiga ka ajakirja Archaeological Fieldwork in Estonia/Arheoloogilised välitööd Eestis. Arheoloogiat aitab populariseerida meie ajakiri Tutulus.

Aastakirja Tutulus 2021. aasta numbri esikaas