Eesti ajaloo professuur
Eesti ajaloo professuur koondab õppejõude ja teadureid, kelle ülesanne on uurida ja õpetada Eesti ja naabermaade ajalugu muinasaja lõpust tänapäevani, et seletada meie suhteid Läänemere piirkonna teiste riikide ja rahvastega, kes on eri aegadel mõjutanud meie saatust, kultuuri ja vaimulaadi.
Ilma Eesti ajaloo sügavama tundmiseta ja vahetu seose loomiseta Eesti ja naabermaade ajaloo vahel pole võimalik täielikult mõista ega hinnata ka üleeuroopalisi ja globaalseid sündmusi ning nähtusi. Eesti ajaloo osakonna huviorbiidis on Eesti ajalugu varauusajast lähiajalooni. Osakonna õppejõud tegelevad eeskätt poliitilise ajaloo (sh. sõjaajaloo), sotsiaal- ja majandusajaloo, kiriku, hariduse ja kultuuriajaloo teemade uurimisega. Osakond tagab ka ajaloodidaktika õpetamise õpetajakoolituse üliõpilastele.
Eesti ajaloo professuuri tegevusest
Professor Tannbergi inauguratsiooniloeng "Kuidas Eesti ajaloost sai Eesti NSV ajalugu"Eesti ajaloo professuuri ja osakonna eelkäijaks on 1919 loodud Eesti ja Põhjamaade (hiljem Eesti ja naabermaade) ajaloo õppetool, millega pandi alus Eesti ajaloo õpetamisele ja uurimisele. Õppetool säilis ka II maailmasõja ajal ja nõukogude okupatsiooni algusaastail, ehkki olude sunnil polnud pidevalt täidetud. 1949 liideti see NSV Liidu ajaloo kateedriga ja järgneva 40 aasta jooksul õpetati ja käsitleti Eesti ajalugu NSV Liidu ajaloo osana. Iseseisev Eesti ajaloo kateeder taastati 1. aprillist 1989 professor Sulev Vahtre juhtimisel. Aastast 2012 kuulub Eesti ajaloo professuur rahvusteaduste professuuride hulka.
***
Rahvusprofessuuri eduka teadustegevuse esmaseks väljundiks teaduspublikatsioonid ja tulemuslik osalus teadusprojektide täitmisel. Aastatel 2011–2021 on osakonna õppejõud avaldanud üle 440 publikatsiooni, mis Etise klassifikaatori järgi jagunevad järgmiselt: 1 – 107, 2 – 31, 3 – 123, 4 – 36, 5 – 6 ja 6 – 138 publikatsiooni.
Publikatsioonidest väärib esmalt esile tõstmist Eesti ajaloo 6-köiteline üldkäsitlus, mille väljaandmine jõudis lõpule 2021. aastal. Selle väljaande viis köidet (II–VI) on ilmunud Enn Küngi, Tiit Rosenbergi, Andres Andreseni, T. Tannbergi ja Ago Pajuri juhtimisel ja kaasautorlusel on aastatel 2003–2013. Lisaks on osakonna õppejõud koostajate, autorite või retsensentidena olnud kaasatud „Tallinna ajaloo“ (II–IV köide, E. Küng, A. Pajur, T. Tannberg, A. Andresen) ja „Eesti Vabadussõja“ (Tallinn, 2020, I–II köide, A. Pajur, T. Tannberg) väljaandmisel.
2021. aastal ilmus T. Tannbergi peatoimetamisel kapitaalne ülevaateteos „Eesti sõjaajalugu. Valitud peatükke Vabadussõjast tänapäevani“. T. Tannbergi ja A. Pajuri sulest on ilmunud ka võõrkeelsele lugejale adresseeritud ülevaade „History of Estonia 1918–2017. A brief overview“ (Tartu, 2015). Üheköitelise „Eesti ajaloo“ (Tallinn, 2017; vene keeles 2020) kaasautoriteks on A. Andresen, A. Pajur ja T. Tannberg.
Monograafilistest käsitlustest on olulisemad T. Rosenbergi „Künnivaod. Uurimusi Eesti 18.–20. sajandi agraarajaloost” (Tartu, 2013), T. Tannbergi „Eesti mees Vene kroonus. Uurimusi Baltikumi ja Venemaa sõjaajaloost impeeriumi perioodil 1721–1917 (2011) ja „Warten auf Napoleon. Die Landmiliz der Jahre 1806–1807 in den baltischen Gouvernements des Zarenreichs“ (Hamburg, 2015), A. Pajuri „Konstantin Päts: Poliitiline biograafia. II osa: riigimees (1917–1956)“ (Tartu, 2018) ja Anu Raudsepa „Eesti piirivalve ajalugu 1918-2020: piiri valvel ja kaitsel“ (Tallinn, 2020, kaasautor A. Mühling).
Rahvusprofessuuri egiidi all on ilmunud ka arvukalt artiklite kogumikke ja erinevate väljaannete teemanumbreid, milledest olulisemad on järgmised:
- „Vabadussõja mitu palet. Sõda ja ühiskond aastatel 1918–1920“ (Tartu, 2020, koost. T. Tannberg)
- „Eesti 20. sajandi ajaloo sõlmed / Critical junctures in twentieth-century Estonian History“ (2018, Ajaloolise Ajakirja teemanumber, koost. A. Pajur, T. Tannberg, Jaak Valge)
- „Behind the Iron Curtain: Soviet Estonia in the Era of the Cold War“ (Frankfurt am Main, 2015, koost. T. Tannberg)
- „Esimene maailmasõda ja Eesti. I–II“ (Tartu, 2014, 2016, koost. T. Tannberg)
- „Eestlased ilmasõjas. Sõdurite kirju, päevikuid ja mälestusi Esimesest maailmasõjast“ (Tartu, 2015, koost. T. Tannberg)
- „Eesti ajaloost 19.–20. sajandil. Uurimusi historiograafiast, allikaõpetusest ja institutsioonidest“ (Tartu, 2012, koost. T. Tannberg)
Ilmunud ka mitmed teerajavad allikapublikatsioonid nagu näiteks „EKP KK Büroo regestid“ (Tartu, 2011, II–II köide, koost. T. Tannberg), „Näljahädad Eesti- ja Liivimaal 19. sajandil“ (koost. T. Rosenberg ja Kersti Lust) ja „Iseseisvusmanifest. Artikleid, dokumente ja mälestusi“ (2014, koost. T. Tannberg, A. Pajur).
Rahvusprofessuuri egiidi all teostatud suuremad uurimisprojektid on olnud järgmised (prof. T. Tannbergi juhtimisel):
- LFLAJ13086 "Eesti sõjaajalugu maailma sõjanduse arengute kontekstis (1.07.2013−30.06.2019)"
- ETF9135 "Parteiline nomenklatuurisüsteem Eesti NSV-s: väljakujunemine, funktsioneerimine ja toimemehhanismid ühiskonnas (1.01.2012−31.12.2015)"
- SF0180050s09 "Eesti Külma sõja ajastul (1.01.2009−31.12.2014)".
Kaastäitjatena on osakonna õppejõud tulemuslikult osalenud erinevate asutuste rahastatud (ETF ja ETAG, Euroopa Komisjoni, Euroopa Nõukogu jmt. asutused) teadusprojektide täitmisel ning esinenud rahvusvahelistel teaduskonverentsidel (E. Küng, A. Raudsepp, Janet Laidla).
Osakonna õppejõud osalevad paljude Eesti ja rahvusvaheliste teadusväljaannete toimetuskolleegiumides ja mäluasutuste nõukogudes.
Rahvusprofessuuri oluliseks tegevussuunaks on ajaloo populariseerimine, mis on eriti esile tõusnud suuremate tähtpäevade kajastamisel (sajand I maailmasõja ja Eesti Vabadussõja puhkemisest, Eesti Vabariigi 100. aastapäev jmt.). Eesti ajaloo rahvusprofessuur korraldas koostöös Rahvusarhiiviga aastatel 1917–1920 Eesti Vabariigi loomisele pühendatud loengusarja „Keerdkäigud“ (lektoriks A. Pajur). Järjepidevalt on osakonna õppejõud esinenud Eesti Rahvusringhäälingu suuremates sarisaadetes „Eesti aja lood“ (A. Raudsepp, A. Pajur), „Ajavaod“ (A. Pajur, T. Tannberg) ja „Eesti lugu“ (A. Pajur, T. Tannberg, Enn Küng, J. Laidla), aidanud mäluasutustel (ERM, TÜ Muuseum, Rahvusarhiiv) koostada teemakohaseid ülevaatenäitusi (A. Pajur, T. Tannberg, J. Laidla) ning avaldanud populaarteaduslikke artikleid meie aimeajakirjades („Horisont“, „Imeline Ajalugu“).
Tulemuslik on olnud järelkasvu ettevalmistamine. Viimase kümne aasta jooksul on osakonna õppejõudude juhendamisel kaitstud 13 doktori väitekirja. E. Küng oli aastatel 2017–2021 Åbo Akademi, Greifswaldi ülikooli, Jyväskylä ülikooli ja Tartu ülikooli ühise doktorikooli „The Age of Sweden: process, experience and legacy“ (koordineerib prof. em. Nils Erik Villstrand) Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi esindaja.
Märkimisväärselt on osakond panustanud üldhariduskoolide ajalooõpikute ja metoodiliste materjalide koostamisel ning õpetajate koolitamisel. Osakonna õppejõudude kaasautorlusel on ilmunud kümmekond üldhariduskooli ajalooõpikut (A. Raudsepp, A. Pajur, T. Tannberg, A. Andresen, E. Küng) ja mitu metoodilist kogumikku (A. Raudsepp). Koostöös Eesti Ajalooõpetajate Seltsiga on läbi viidud üldhariduskoolide õpilaste ajaloo-olümpiaadi üleriiklikku lõppvooru (A. Pajur, A. Raudsepp ja T. Tannberg).
