Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna uudised

Hamburgi Ülikooli professor peab loengu kahe suurima keskaegse vaimuliku rüütliordu ajaloost

Viljandi kultuuriakadeemia direktori korralisel konkursil kandideerivad Anzori Barkalaja, Ott Karulin ja Kertu Saks. Kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti 8. aprillil kl 16–18 toimuval avalikul debatil, mida saab jälgida veebiülekande vahendusel.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna tudengitel on alates eelmisest õppeaastast praktika kohustuslik, mistõttu on suurenenud praktikapartnerite vajadus.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna magistriõppe lõpuaktus toimub 19. juunil 2025 kell 11.00 Tartu Ülikooli aulas.

4. aprillil korraldab Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi mitmekeelsuse keskus vestlusringi kodukeele toetamisest uue hariduskorralduse taustal. Kõik huvilised on oodatud sündmusega veebis liituma.

Teadusest rääkides on väga olulisel kohal akadeemiline vabadus. Sageli jääb selle kõrval aga tagaplaanile vastutus, mida teadlane uurimistööd tehes ja selle tulemuste ühiskonda lõimimisel kannab.

Tartu Ülikooli usuteaduskonnas on alanud ajalooline töö, nimelt alustati Piibli tõlkimist eesti keelde. Pärast 1968. aastal paguluses ilmunud tõlget on see esimene tervikpiibli tõlge algkeeltest eesti keelde. Tõlge valmib kümne aastaga ning koostöös Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Piibliseltsi ja teiste teoloogiliste kõrgkoolidega.

2025. aasta on kuulutatud eesti raamatu aastaks, kuna tänavu möödub 500 aastat esimese eesti keelt sisaldanud trükise ilmumisest.

26. märtsil kl 11–16 toimub Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis sümpoosion „Maa. Kõik on kõigega seotud“.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna magistriõppe lõpuaktus toimub 19. juunil 2025 kell 13.30 Tartu Ülikooli aulas.

Siit leiad vastused õpetajakoolitusse kandideerijate sagedasematele küsimustele.

Möödunud aastal anti täiskäik reformile, millest on räägitud aastakümneid: septembris alustasid esimeste ja neljandate klasside õpilased kõikjal Eestis kooliaastat eesti keeles.

Uues arengukavas aastani 2035 on kavandi järgi kolm arengusuunda: rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadusülikool, ühiskondlikult mõjukas ülikool ning parima õpi- ja töökeskkonnaga ülikool.

14. märtsil pidas lõunaeesti keele ja kultuuri lektor Sulev Iva Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis esimest korda ülikooli emakeelepäevade ajaloos võru keeles avaliku loengu.

Tänavune filosoofipäev on taas pühendatud Madis Kõivu mõttele ja loomingule. 13. aprillil toimuvat päeva alustab sümpoosion, kus kuuleb neljast eri perspektiivist Kõivule. Õhtul toimub Tartu Uues Teatris „Ööülikooli“ salvestus, kus Arne Merilai jagab oma isiklikku vaadet ja tunnetust Kõivust. Seejärel on teatriaktsioon, mis põhineb Kõivu „Tagasitulek isa juurde“ remarkidel.

TI-hüppe edu sõltub esmajoones sellest, kui hästi suudetakse plaanitavatesse tegevustesse kaasata õpetajad, kuna lõpuks peavad just nemad õpilastele vajaliku hüppelaua pakkuma, ja õpetajate õpetajad, sest nemad peavad õpetajad muudatuseks ette valmistama, kirjutavad Ilona Tragel ja Helen Hint Novaatoris.

Vanaaja uurijad kohtusid talvekoolis

1. aprillil kl 16.15 peab Jakobi 2 õppehoone ruumis 114 rahvusvahelise ajaloo seminarisarjas ettekande Lausanne'i Ülikooli doktorant Hanna Perekhoda, kes räägib teemal „Ukraine's Centrality in the Russian Political Imaginary: Explaining Continuity, Avoiding Essentialism“ (Ukraina kesksus Venemaa poliitilises kujutluspildis: järjepidevuse selgitamine, essentsialismi vältimine).

Emakeelepäeva puhul toob Tartu Ülikool avalikus ruumis esile eesti keele tähtsuse eri elualadel.

Mõttelugu uurivate noorteadlaste taskuhääling „Kõnelev lehekülg“ alustab peagi oma kolmandat hooaega. Avalikele salvestustele Tartus Aparaaditehases on oodatud kõik huvilised. Saatesari on sündinud filosoofia doktorandi Henri Otsingu eestvedamisel koostöös ülikooli ja IDA raadioga.