Eesti ja võrdleva rahvaluule professuur

Folkloristika ehk rahvaluuleteadus uurib pärimuskultuuri, selle kujunemist, muutuvaid tähendusi ja funktsioone nii minevikus kui tänapäeval.

Professuur kuulub Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna koosseisu, mille töötajate põhilisteks uurimisteemadeks on eesti folkloor ja rahvausund, selle kogumise ja uurimise ajalugu, samuti folkloristika teooria ja metodoloogia. Tartu Ülikooli folkloristid on tihedalt seotud mitmete erialaorganisatsioonide tööga (Akadeemiline Rahvaluule Selts, Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts, Rahvusvaheline Rahvajutu Uurijate Selts (ISFNR)). Tartu Ülikool on ainus koht Eestis, kus on võimalik spetsialiseeruda folkloristikale ja kaitsta sel erialal doktorikraadi.

Ülo Valk on Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule professor alates 1995. aastast. Tema peamised uurimisteemad on eesti rahvausund ja mütoloogia, kirjakultuuri ja suulise traditsiooni suhted, folkloor sotsiaalses kontekstis, žanriteooria ja folkloristika ajalugu. Peale siinse rahvapärimuse on ta välitöödel uurinud ka India rahvausundit. Professor Valk on külalisprofessorina töötanud mainekas California Ülikool Berkeleys ning on presidendi ja asepresidendina vedanud folkloristide juhtiva maailmaorganisatsiooni International Society for Folk Narrative Research tegevust. Ta on Brilli kirjastuse ajakirja Numen: International Review for the History of Religions peatoimetaja.

Eesti ja võrdleva rahvaluule professuuri tegevusest

Loeng: "Kui muistendist saab uudis - usundilise pärimuse ja Eesti ajakirjanduse suhetest läbi aja"

Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool rajati aastal 1919, mil professoriks kutsuti Walter Anderson, kes pani aluse järjepidevale folkloristikaõppele Tartu Ülikoolis. 1927. aastal asutati Tartus Eesti Rahvaluule Arhiiv, millest on tänapäevaks saanud üks maailma suurimaid rahvaluulekogusid. Juba arhiivi algusaegadest peale on Tartu Ülikooli rahvaluuleteadlased ja üliõpilased olnud sealgi sagedased uurijad, samuti kogude täiendajad.

Tänapäeval ei mõtestata folkloori hääbuva minevikupärandina, vaid seda nähakse kui traditsioonil põhinevat loovat praktikat, mis on tihedalt seotud ühiskondliku kontekstiga ja mida uuritakse nii indiviidi kui ka kollektiivi tasandil. Ajalooliselt on nii Eestis kui mujal maailmas rahvaluulel olnud oluline osa professionaalse rahvuskultuuri ja rahvusliku identiteedi kujunemisel. Identiteedist saab aga rääkida vaid oma ja võõra suhete kontekstis, niisiis kultuuridevahelises suhtlemises. Nõnda polegi üllatav, et siinsel folkloristikal kui rahvusteadusel on tugev rahvusvaheline mõõde. TÜ rahvaluule osakonnas on end peamiselt DoRa ja DoRa Pluss stipendiumite toel täiendanud kümned välisdoktorandid. 2017. aastal avati lisaks eestikeelsele folkloristika-õppele ingliskeelne magistriõppe kava „Folkloristika ja pärandirakendused“ (programmijuht Elo-Hanna Seljamaa), mille lõpetajate hulgas on üliõpilasi Euroopast, Aasiast ja Põhja-Ameerikast. Väitekirjade sari "Dissertationes folkloristicae Universitatis Tartuensis" on jõudnud kolmekümne kuuenda köiteni.

Juba lõppenud ja käsilolevatest teadusprojektidest on olulisemad "Traditsioon, loovus ja ühiskond: vähemused ja alternatiivsed diskursused“, „Folkloristlik vaade kuulumisele ja mitte-kuulumisele Eestis“ , "Mõistetamatuse mõtestamine rahvausundis: folkloristlikud vaated määramatusele“. Lisaks rahvusvaheline projekt "Kaasavad paigad ja teekonnad: jagatud lood ja tähendusloome“, milles osalevad peale rahvaluule osakonna töötajate ja doktorantide ka uurijad Lätist, Leedust, Norrast ja Ühendkuningriigist. Nende ja teiste rahvaluule osakonna teadusprojektide põhiteemad hõlmavad inimese ja sotsiaalse keskkonna sidet, pärimuskultuuri ajaloolisi muutusi, rahvapärase loovuse ja folkloorižanride suhet ning rahvausundilist mõtlemist ja selle väljendusvorme.

Koostöös Leedu ja Läti kolleegidega oleme jätkanud iga-aastaste noorte folkloristide konverentside traditsiooni ja korraldanud sessioone rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide teadusfoorumitel. Nende hulka kuuluvad ISFNR, etnoloogide ja folkloristide maailmaorganisatsioon SIEF (Société Internationale d’Ethnologie et de Folklore), Euroopa Religiooni-Uurijate Assotsiatsioon (European Association for the Study of Religions) ja Ameerika Folkloori Selts (American Folklore Society). Lisaks arvukatele teaduspublikatsioonidele ilmus 2017. aastal mahukas kõrgkooliõpik „Folkloristlikud välitööd“ (koostaja Merili Metsvahi).

Koostöös Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna, Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Eesti Rahva Muuseumiga jätkati ajakirja Journal of Ethnology and Folkloristics väljaandmist. Tihedat koostööd tehakse etnoloogia ja folkloristika üliõpilasi ühendava Tartu Nefa Rühmaga, mille konverentsid, väljaanded ja muud ettevõtmised annavad tudengitele võimaluse praktiseerida erialaseid oskusi ning luua sidemeid kolleegidega Põhjamaades.