Õpetajamagistrikavad ja erialad
Õpetajaõpingud humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas ühendavad viite õppekava, mis omakorda jagunevad mitmeks erialaks. Õpetajakutse on võimalik omandada nii pea- kui lisaerialana.
- Eesti keele ja kirjanduse õpetaja
- Eesti keele võõrkeelena õpetaja
Lisaerialad:
-
soome keele õpetaja, lõunaeesti keele ja kultuuri õpetaja, usundiõpetuse õpetaja, ladina keele õpetaja, filosoofiaõpetaja, eesti keel võõrkeelena õpetaja (eesti keele ja kirjanduse õpetaja peaerialal), vene keele õpetaja
Lisainfo: Maigi Vija, eesti keele ja kirjanduse õpetaja õppekava programmijuht - maigi.vija@ut.ee
- Inglise keele õpetaja
- Saksa keele õpetaja
- Vene keele õpetaja
- Prantsuse keele õpetaja
- Hispaania keele õpetaja
Lisaerialad:
- inglise, saksa, vene, prantsuse, hispaania, rootsi, soome ja ladina keele õpetaja
- eesti keele võõrkeelena õpetaja, eesti keele ja kirjanduse õpetaja
- ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, filosoofiaõpetaja, usundiõpetuse õpetaja
- kunstiõpetaja, käsitöö ja kodunduse õpetaja
Lisainfo: Anu Treikelder, võõrkeeleõpetaja õppekava programmijuht - anu.treikelder@ut.ee
- Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
Lisaerialad:
- filosoofiaõpetaja
- usundiõpetuse õpetaja
Lisainfo: Anu Raudsepp - anu.raudsepp@ut.ee
- kunstiõpetaja
- käsitöö ja kodunduse õpetaja
- tehnoloogiaõpetuse õpetaja
- üldhariduskooli muusikaõpetaja
- tantsuõpetaja
Täiendavad erialad
- pilliõpetaja
- kooliteatri juhendaja
- nutikate tehnoloogiate õpetaja
- ettevõtlusõpetaja
Lisainfo: Marvi Remmik, kunstide ja tehnoloogia õpetaja õppekava programmijuht - marvi.remmik@ut.ee
- Religioonipedagoogika (usundiõpetuse õpetaja)
Lisaerialad
- ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
- ladina keele õpetaja
- inglise keele õpetaja
- saksa keele õpetaja
- eesti keel võõrkeelena õpetaja
- kunstiõpetaja
Lisainfo: Ain Riistan, programmijuht - ain.riistan@ut.ee
Kõigile viiele õppekavale on ühine mitmekülgne ülesehitus, mis tagab õpetajatööks vajalikud teadmised ja oskused. Õppekavasid ühendab:
-
õpetaja kutseõpingute alusmoodul, mille eesmärgiks on anda esmased pädevused õpetajatööks;
-
pedagoogiline praktika, mille käigus on võimalik omandatud teadmisi ja oskusi klassiruumis proovile panna;
-
erialaspetsiifiline aineõppemoodul, mis aitab süvendada teadmisi valitud erialast;
-
erialaspetsiifiline didaktikamoodul, mis koosneb valitud eriala õpetamisega seotud ainetest ning annab oskuse eesmärgistada, kavandada ja läbi viia õppetööd;
-
lisaeriala aineõppe ja -didaktika moodul, mille läbimine võimaldab tulevikus töötada rohkem kui ühe aine õpetajana.
Loomulikult ei puudu õppekavadest ka vaba- ning valikained, välisõpingute võimalus ning õpinguid lõpetav magistritöö või -eksam.
1) eesti keele ja kirjanduse õpetajaks eestikeelses põhikoolis ja gümnaasiumis
2) eesti keele võõrkeelena õpetajaks mitte eesti koolis, keelekursustel vms.
Magistriõpe kestab kaks aastat, toimub sessioonõppes ning lektoriteks on haridusteaduste, eesti keele, eesti keele võõrkeelena ja kirjanduse valdkonna õppejõud. Õppekava programmijuht on Maigi Vija.
Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse didaktika keskus
Selleks, et aidata paremini kaasa ajaloo ja ühiskonnaõpetajate koolitamise alase õppe- ja teadustöö läbiviimisele, loodi instituudis 2008. aastal ajaloo didaktika keskus, mis aastast 2010 kannab nime Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse didaktika keskus. Keskuse juhataja on ajaloo didaktika kaasprofessor Anu Raudsepp.
Õppetöö toimub sessioonidena Viljandis ja Tartus.
