Õpetajamagistrikavad ja erialad

Õpetajaõpingud humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas ühendavad viite õppekava, mis omakorda jagunevad mitmeks erialaks. Õpetajakutse on võimalik omandada nii pea- kui lisaerialana.

  • Eesti keele ja kirjanduse õpetaja 
  • Eesti keele võõrkeelena õpetaja 

Lisaerialad: 

  • soome keele õpetaja, lõunaeesti keele ja kultuuri õpetaja, usundiõpetuse õpetaja, ladina keele õpetaja, filosoofiaõpetaja, eesti keel võõrkeelena õpetaja (eesti keele ja kirjanduse õpetaja peaerialal), vene keele õpetaja

Lisainfo: Maigi Vija, eesti keele ja kirjanduse õpetaja õppekava programmijuht - maigi.vija@ut.ee

  • Inglise keele õpetaja 
  • Saksa keele õpetaja
  • Vene keele õpetaja
  • Prantsuse keele õpetaja
  • Hispaania keele õpetaja

Lisaerialad:

  • inglise, saksa, vene, prantsuse, hispaania, rootsi, soome ja ladina keele õpetaja
  • eesti keele võõrkeelena õpetaja, eesti keele ja kirjanduse õpetaja
  • ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, filosoofiaõpetaja, usundiõpetuse õpetaja
  • kunstiõpetaja, käsitöö ja kodunduse õpetaja 

Lisainfo: Anu Treikelder, võõrkeeleõpetaja õppekava programmijuht - anu.treikelder@ut.ee

  • Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

Lisaerialad: 

  • filosoofiaõpetaja
  • usundiõpetuse õpetaja

Lisainfo: Anu Raudsepp - anu.raudsepp@ut.ee

  • kunstiõpetaja
  • käsitöö ja kodunduse õpetaja
  • tehnoloogiaõpetuse õpetaja
  • üldhariduskooli muusikaõpetaja
  • tantsuõpetaja

Täiendavad erialad

  • pilliõpetaja
  • kooliteatri juhendaja
  • nutikate tehnoloogiate õpetaja
  • ettevõtlusõpetaja

Lisainfo: Marvi Remmik, kunstide ja tehnoloogia õpetaja õppekava programmijuht - marvi.remmik@ut.ee

  • Religioonipedagoogika (usundiõpetuse õpetaja)

Lisaerialad

  • ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
  • ladina keele õpetaja
  • inglise keele õpetaja
  • saksa keele õpetaja
  • eesti keel võõrkeelena õpetaja
  • kunstiõpetaja

Lisainfo: Ain Riistan, programmijuht - ain.riistan@ut.ee

Kõigile viiele õppekavale on ühine mitmekülgne ülesehitus, mis tagab õpetajatööks vajalikud teadmised ja oskused. Õppekavasid ühendab: 

  • õpetaja kutseõpingute alusmoodul, mille eesmärgiks on anda esmased pädevused õpetajatööks;

  • pedagoogiline praktika, mille käigus on võimalik omandatud teadmisi ja oskusi klassiruumis proovile panna;

  • erialaspetsiifiline aineõppemoodul, mis aitab süvendada teadmisi valitud erialast;

  • erialaspetsiifiline didaktikamoodul, mis koosneb valitud eriala õpetamisega seotud ainetest ning annab oskuse eesmärgistada, kavandada ja läbi viia õppetööd;

  • lisaeriala aineõppe ja -didaktika moodul, mille läbimine võimaldab tulevikus töötada rohkem kui ühe  aine õpetajana. 

Loomulikult ei puudu õppekavadest ka vaba- ning valikained, välisõpingute võimalus ning õpinguid lõpetav magistritöö või -eksam. 

 

Image
õpetajakoolituse ülesehitus skeem
Eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Õppekaval on võimalik õppida
1) eesti keele ja kirjanduse õpetajaks eestikeelses põhikoolis ja gümnaasiumis
2) eesti keele võõrkeelena õpetajaks mitte eesti koolis, keelekursustel vms.

Magistriõpe kestab kaks aastat, toimub sessioonõppes ning lektoriteks on haridusteaduste, eesti keele, eesti keele võõrkeelena ja kirjanduse valdkonna õppejõud. Õppekava programmijuht on Maigi Vija.
Ajalugu
Ajalooõpetajaks on võimalik õppida ajaloo ja arheoloogia instituudi ajaloo magistriõppekaval, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja erialal

Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse didaktika keskus

Selleks, et aidata paremini kaasa ajaloo ja ühiskonnaõpetajate koolitamise alase õppe- ja teadustöö läbiviimisele, loodi instituudis 2008. aastal ajaloo didaktika keskus, mis aastast 2010 kannab nime Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse didaktika keskus. Keskuse juhataja on ajaloo didaktika kaasprofessor Anu Raudsepp.

Võõrkeeleõpetaja
Võõrkeeleõpetaja õppekaval on võimalik õppida ühe, kahe või kolme aine õpetajaks, piirdumata ainult keeleainetega. Õppekava läbimine aitab süvendada nii võõrkeeleoskust kui ka õpetaja ametiks vajalikke teadmisi.
Kunstide ja tehnoloogia õpetaja
Kunstide ja tehnoloogia õpetuse õppekava läbinud üliõpilased omandavad kahe aine õpetaja kutse: vastavalt eelnevale ettevalmistusele ning huvile on võimalik valida nelja eriala ja nelja täiendava eriala vahel.
Õppetöö toimub sessioonidena Viljandis ja Tartus.
Religiooniuuringud ja teoloogia
Usundiõpetuse õpetajaks on võimalik õppida “Religiooniuuringud ja teoloogia” magistriõppekaval religioonipedagoogika erialal. Õppekava läbimine annab pädevuse töötamaks üldhariduskooli religiooniõpetuse õpetajana, kogudusepedagoogina vms.
Posternäitus "Tõde ja õigus" Jakobi 2 õppehoones

Magistriprojekti põhjal valminud näitus võimaldab lugejal mõtiskleda „Tõe ja õiguse“ tegelaste iseloomuomaduste üle

Inimesed töötamas

Aasia ja Lähis-Ida keelte oskus on muutumas põnevast hobist karjäärieeliseks

Õpetajakoolitust alustavate üliõpilaste erialastipendium tõuseb 400 euroni.

Uuel õppeaastal õpetajakoolitust alustavate üliõpilaste erialastipendium tõuseb 400 euroni