Vabade kunstide professuur

Tartu ülikooli liikmeskonna vaimsuse ja loovuse mitmekülgseks arendamiseks on humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas loodud vabade kunstide professori ametikoht, kuhu kutsutakse igal aastal üks silmapaistev Eesti loovisik, kelle tegevus on seotud Tartu ülikooli traditsiooniliste tegevusvaldkondadega. 

Vabade kunstide professor kutsutakse ametisse üheks akadeemiliseks aastaks. Üht ja sama isikut on lubatud ametisse kutsuda vaid ühe korra.

Vabade kunstide professori peetavad loengud on avalikud kõigile huvilistele.

 

Professuuri 30. juubeliaasta tegevused

2022/2023 õppeaastal on vabade kunstide professor moe-, filmi- ja teatrikunstnik Reet Aus

Image

Reet Aus on järjekorras kolmekümnes vabade kunstide professor.

Reet Aus on omandanud doktorikraadi Eesti Kunstiakadeemias, tema teadustöö keskendub ümbertöötamisele moevaldkonnas.

Jätkusuutlikkus, moemaailma eetiliste küsimuste lahendamine ja taasväärtustava moekeskkonna arendamine iseloomustavad ka tema teisi tegemisi. Tema eestvedamisel loodud UPMADE®-i sertifikaat hõlmab kogu tekstiiltoote elutsükli analüüsi ning loob võimalusi materjali täielikuks ärakasutamiseks. Muu hulgas on Reet Aus ettevõtte Aus Design asutaja, platvormi Trash to Trend looja ning Eesti Kunstiakadeemia jätkusuutliku disaini ja materjali labori eestvedaja. Ta on töötanud teatrikunstnikuna nii Eestis kui ka välismaal, samuti disaininud kostüüme mitme Eesti filmi jaoks.

 

Sügissemestril toimub Reet Ausi juhendamisel loengukursus "Kuidas luues maailma päästa" (HVKU.00.006), mille eesmärk on avardada osalejate silmaringi ja õpetada läbi praktiliste näidete mõistma globaalse majanduse ilu ja valu. Samuti tõsta keskkonnateadlikkust ja suunata tegema jätkusuutlikke valikuid.

Sügissemestri loengud: 

07.09 Globaliseerumise mõju meie elukeskkonnale vaadatuna läbi moe- ja tekstiilitööstuse.

14.09 Filmiõhtu: Moest väljas.

21.09 Paneel tudengitest arutlemas loengu ja filmi teemadel. Kuidas vähendada jäätmeid?

05.10 Ringdisain - kuidas lahendada jäätmeprobleem läbi loomingu.

12.10 Filmiõhtu: The True Cost.

26.10 Paneel tudengitest arutlemas loengu ja filmi teemadel. Millised on siin lahendused?

02.11 Kuidas muuta maailma - keskkonnaaktivism.

09.11 Filmiõhtu: Yes Men.

16.11 Paneel tudengitest arutlemas loengu ja filmi teemadel. Kuidas osaleda muutustes?

30.11 Jätkusuutlik linnaruum ja alternatiivsed elukeskkonnad (nt. ökokogukonnad).

07.12 Filmiõhtu: Sand Wars.

14.12 Paneel tudengitest arutlemas loengu ja filmi teemadel. Milline on ideaalne elukeskkond?



Vaata lisaks:

Eelnevad vabade kunstide professorid

Image

2021/2022. õppeaastal oli vabade kunstide professor
luuletaja, esseist ja tõlkija Hasso Krull 

Hasso Krull on laialdaselt tuntud ja eri valdkondades aktiivne intellektuaal, kelle looming sisaldab rohkesti motiive Eesti ja kaugemategi rahvaste pärimusest ja mütoloogiast. Temalt on ilmunud üle 15 originaalluulekogu, hulganisti esseekogumikke ja lastekirjandust. Krulli teoseid on tõlgitud paljudesse võõrkeeltesse, näiteks soome, inglise, saksa, prantsuse, rootsi ja hollandi keelde, ning teda on tunnustatud mainekate kultuuriauhindadega. Selle kõrval on ta tuntud ka ilukirjanduse ja filosoofilise kirjanduse tõlkijana ning aktiivse kirjanduskriitikuna, samuti on ta kirjutanud ooperilibretosid ja teinud koostööd mitme heliloojaga. Hasso Krull on pikka aega õpetanud Eesti Humanitaarinstituudi kultuuriteooria õppetoolis ning nüüdseks pühendunud tööle vabakutselisena. 

Loengukursus "Tuleviku jumalad: ontoloogiline sõda ja häälestumise kunst" keskendus tulevikuühiskonna mõtestamisele. "Kunagi elasid jumalad Olümpose mäel. Tänapäeval elavad nad turuplatsil, täpsemalt supermarketis. Kus aga elavad tuleviku jumalad?" küsis Hasso Krull oma kursusel. "Sada aastat tagasi suutsid meie vanavanavanemad vaevu kujutleda, kuidas meie elame praegu. Ometi on meil praegu veel vähem aimu, kuidas elavad meie järeltulijad saja aasta pärast. Seepärast tuleb meil õppida häälestumise kunsti. Küsime: kuidas me saame veel olemas olla? Ja kuidas saab keegi olla veel pärast meid?"

Kevadsemestril toimus Hasso Krulli juhendamisel seminar „Lausumise vägi“ (HVKU.05.040), mille eesmärk oli tutvustada ja praktiseerida tekstide heuristilist analüüsi. Võimaldades improvisatoorset tõlgendamistööd aitasid seminarid ühtlasi avastada keelelise loovuse lätteid.

Sügissemestri loengud:

08.09 Avamäng: Kes sa oled? Lühike ülevaade Hasso Krullist, tema tegemistest ja sagimistest.

15.09 Sissejuhatus: Kus me oleme? Tänapäeva olemisviis ja ontoloogiline sõda.

22.09 Keel: Mis on keel? Mida saab keelega teha? Retoorilised figuurid ja nende kakofoonia.

29.09 Armastus: Kas armastus on olemas? Psühhoanalüüsi pärapõrgu ja tunnustuse muusika.

06.10 Kingitus: Miks päike paistab tasuta? Muistne kingiökonoomia ja vastastikune abi.

13.10 Jutustus: Mis on suured jutustused? Modernsus ja narratoloogiline paanika.

20.10 Müüt: Kas müüti saab defineerida? Loomislugude erinevus ja komplementaarsus.

27.10 Ontoloogia: Kuidas oma olemist olla? Neli identifikatsioonimoodust.

03.11 Perspektivism: Mis värvi on sooema täid? Sisemused, kestad, väljavaated, sissevaated.

10.11 Natsionalism: Kas rahvus päästab maailma? Ajaloo viirastus ja kogukonna hing.

17.11 Loom: Mis loomad me oleme? Hunt on hundile inimene.

24.11 Taim: Kuidas puudega räägitakse? Metamorfoosid ja psühhedeelne lind.

08.12 Askees: Kas harjutamine teeb meistriks? Lumehelbeke, tasa-tasa, ärme raiskame aega.

15.12 Väljajuhatus: Häälestumise kunst (ehk "lootus on meile antud ainult tänu lootusetusele").
 

Vaata lisaks:
9. juunil 2021 andsid vabade kunstide professuuri Hasso Krullile üle professorid Olga ja Priit Pärn. Ühiselt uuriti, kas nali on Eesti kultuuris, meie igapäevases tegelikkuses, hääbuv nähtus. Jüri Üdi luulereaga "nalja tehti, nüüd peab piisama" viskasid Olga ja Priit Pärn ning Hasso Krull õhku küsimuse õigusest ja vabadusest tänapäeva ühiskonnas nalja teha. Kes naerab viimasena?

Professorite vestlusõhtu teemal „Loovus ja kultuuri kulg“, 15. okt 2021. Vestlusringis on vabade kunstide professor Hasso Krull ja külalisprofessor Jaan Valsiner, modereerib prof Kalevi Kull.

Kuula lisaks:
KUKU raadio saade "Kuue samba taga", 27.12.2021. Vabade kunstide professor Hasso Krull räägib loengusarjast "Tuleviku jumalad: ontoloogiline sõda ja häälestumise kunst".

Loe lisaks:
Persoonilugu Hasso Krulliga: "Hasso Krull: võimalikkuse ruum on praegu väga avar". Universitas Tartuensis. Juuni 2022, nr 3.

Image

2020/2021 õppeaastal olid vabade kunstide professorid animafilmitegijad Olga ja Priit Pärn

Priit Pärn on lõpetanud Tartu Ülikooli taimeökoloogina, kuid pärast kuut aastat erialast tööd Tallinna Botaanikaaias vahetas ta elukutset ning hakkas Tallinnfilmi

(hilisema nimega Eesti Joonisfilm) stuudios tegema animafilme. Ta on tegutsenud nii karikaturisti, illustraatori kui ka vabagraafikuna ning alates 1980ndate lõpust õppejõuna. 2006. aastal asutas ta Eesti Kunstiakadeemias animaosakonna, kus oli kuni 2019. aastani professor. Külalisena on Priit Pärn õpetanud peaaegu kõigis Euroopa riikides ning Jaapanis ja Austraalias. Oma filmidega on ta võitnud rahvusvahelistel animafestivalidel rohkem kui 80 auhinda, sealhulgas peaauhinna peaaegu kõigilt maailma tippfestivalidelt. Välismaal on Priit Pärnale antud kuus elutööauhinda ja 2019. aastal tunnustati teda ka Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiaga.

Alates 2006. aastast on Priit Pärn teinud filme koos abikaasa Olga Pärnaga. 2000. aastal lõpetas Olga Pärn cum laude Valgevene Kunstiakadeemia graafikaosakonna sügavtrüki eriala. Ta on läbinud režissöörikoolituse Prantsusmaa animatsioonikoolis ning töötanud stuudio Belarusfilm animatsiooniosakonnas lavastaja ja animaatorina. Tema osalusel valminud filmid on võitnud rahvusvahelistel filmifestivalidel arvukalt auhindu. Olga Pärn on omandanud erilise meisterlikkuse liivaanimatsiooni alal ja juhendanud maalitud animatsiooni töötubasid. Oma eriliseks kireks peab ta illustreerimist.

Olga ja Priit Pärna ühiselt tehtud filmid on võitnud maailma tippfestivalidel 36 auhinda, sealhulgas 11 peaauhinda. 2014. aastal said Pärnad ühisfilmi „Lendurid koduteel“ eest riikliku kultuuripreemia. 

Loengukursus "Animatsioon: seest ja väljast"

Vaata lisaks:
Video vabade kunstide professuuri teatepulga üleandmisest Kärt Summatavetilt Priit Pärnale ja Olga Pärnale: "Kui vaba on vaba kunstnik?"

Kuula lisaks:
KUKU raadio saade "Kuue samba taga", 01.03.2021. Mida õpetavad vabade kunstide professorid Priit ja Olga Pärn ning miks on kunst teaduse kõrval alma materis oluline? Küsib Madis Ligi.

Loe lisaks:
Persoonilugu Olga ja Priit Pärnaga: "Kui elu on nagu film, siis ilmselt ei ole see väga originaalne". Universitas Tartuensis. Oktoober 2020, nr 9.
"Pärnograafia tuli vaatajate ette Edasis 50 aastat tagasi ja nüüdsama kahel näitusel". Tartu Postimees. 6. mai 2021.
Olga ja Priit Pärna näitus "Jäämäe tipp" Tartu Ülikooli raamatukogus 24. augustist kuni 31. detsembrini 2021.

Image

2019/2020 õppeaastal oli vabade kunstide professor ehtekunstnik ja graafik Kärt Summatavet 

Kärt Summatavet on  lõpetanud Kunstiakadeemias metallikunsti eriala ja kaitsnud kunstidoktori väitekirja Kristjan Jaagu stipendiaadina Helsingis Aalto Ülikooli disaini osakonnas. Ta on Aalto Ülikooli priimusdoktor, loovuse ja loomemajanduse valdkonna ekspert, õppejõud, teadur, leiutaja ja ettevõtja. 

Ta on ligi 30 aastat töötanud õppejõuna Eesti Kunstiakadeemias, teinud teadustööd Tartu Ülikoolis ja Aalto Ülikoolis, pidanud hulgaliselt loenguid maailma erinevates ülikoolides. Ta on loonud 39 isiknäitust ning osalenud paljudel näitustel (üle 100) Eestis, Inglismaal, Rootsis, Soomes, USA-s, Hiinas, Venemaal, Sloveenias, Poolas, Saksamaal, Norras, Ungaris, Slovakkias, Lõuna-Koreas, Itaalias, Belgias, Prantsusmaal.  Loovust ja kultuuri ühendava kursuste süsteemi luues ta toetunud erinevates valdkondades omandatud kogemustele, viimati Hiinas Guangdongi Tehnikaülikooli tööstusdisaini osakonna külalisprofessorina töötades.

Kärt Summataveti lemmikteema võib lühidalt kokku võtta sõnapaariga „traditsioon-innovatsioon“. Ehk teisisõnu – kunstnikku inspireerivad eesti ja soome-ugri rahvaste mütoloogiline maailmapilt, sümbolid, märgid, ornamendid ja nende tähendused. Teda huvitab tähenduste tõlgendamine ja mõtestamine kaasajal ning kuidas mineviku nutikaid innovaatilisi lahendusi interpreteerida erinevates valdkondades tulevikuprobleemide lahendamiseks. Ta on veendunud, et põhjarahvaste ja põlisrahvaste eluviis ning üldinimlikud väärtushinnangud on tulevikus eeskujuks, kuidas väheste ressursside kasutamise oskused päästavad maailma globaalsete probleemide puntrast. Tema rahvusvahelised kogemused näitavad, et kui kaasaegne virtuaalreaalsusega kasvanud inimene õpib süvitsi tundma omaenda kultuuri juuri, siis ta mõistab paremini ka teisi.

Loengukursus "Inspiratsiooniallikad ja mälumaastikud: traditsioon, inspiratsioon, innovatsioon"

Vaata lisaks:
Video vabade kunstide professuuri teatepulga üleandmisest Ilmar Raagilt Kärt Summatavetile "Vanade lugude isiklik tähendus".

Loe lisaks:
"Uus vabade kunstide professor on Kärt Summatavet". Universitas Tartuensis. Juuli 2019, nr 7.
Intervjuu Kärt Summatavetiga "Mõtteloo vaimsete juurte otsinguil". Universitas Tartuensis. Veebruar 2020, nr 2.
Kirjanduslinn soovitab: Kärt Summatavet ja "Vanaaja pulm"https://www.tartu.ee, 1. veebruar 2020.
Kärt Summataveti näitus „Kahekõne: Mütoloogia ja Tehisintellekt“ Laulupeomuuseumis Hõimupäevade raames 9.-30. oktoobrini 2021.

 

Image

2018/2019 õppeaastal oli vabade kunstide professor režissöör, stsenarist ja filmikriitik Ilmar Raag

Ilmar Raagi režissööri ja stsenaristi anne on laialt tuntud ja tunnustatud; tema filmid on sotsiaalse sõnumiga universaalsed lood, kus keskendutakse tegelaste psühholoogilistele suhetele. I. Raag ise on välja toonud, et saab oma inspiratsiooni päriselust: inimestest, vestlustest ja sündmustest, mis ajendavad kirjutama.

Raagi tuntuimate filmide hulgas võib välja tuua 2007. aastal stsenaristi ja režissöörina valminud koolivägivalda käsitleva mängufilmi “Klass”, mis on olnud edukaim eesti film läbi aegade: müüdud 92 maale ja võitnud 25 auhinda 70 festivalilt. 2008. aastal esitas Eesti „Klassi” kandideerima Ameerika filmiakadeemia võõrkeelse Oscari nominendiks. “Klassile” järgnes edukas TV-seriaal “Klass: elu pärast”, mis võitis Genfis rahvusvahelisel festivalil Cinema Tous Ecransi peaauhinna.

Lisaks filmile on I. Raag töötanud televisioonis, toimetanud ja juhtinud ETV-s filmisaateid, töötanud hanketoimetuses ja programmidirektorina, 2002–2005 ETV juhatuse esimehena. I. Raag on lugenud meedia, kommunikatsiooni ja filmialaseid kursusi mitmes kõrgkoolis, sh Tartu Ülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias ja Tallinna Pedagoogikaülikoolis. Ta on töötanud Rahva Hääle ja Eesti Päevalehe Pariisi korrespondendina, olnud Postimehe filmikolumnist ja raadios Kuku saatejuht, kirjutanud arvamusartikleid Eesti meedias, töötanud valitsuse kommunikatsioonibüroo strateegilise kommunikatsiooni nõuniku ametikohal. I. Raag on olnud nõukogu liige Eesti Kultuurkapitalis, Eesti Filmi Sihtasutuses, Avatud Eesti Fondis, samuti olnud Vabariigi Presidendi mõttekoja liige. 2016. a viibis I. Raag Malis ÜRO missioonil staabiohvitserina.

Loengukursus "Mis meid ühendab killustunud maailmas? Fiktiivse maailma loomise võtted ja eetika"

22.11.18–8.02.19 Ilmar Raagi fotonäitus kunstide keskuse galeriis "Sündinud kõrbeliivaga silmades" Põhja-Mali pildid 2016–2017.

Vaata lisaks:
Video vabade kunstide professuuri üleandmisest Peeter Lauritsalt Ilmar Raagile "Düstoopiast, utoopiast ja kunstniku kreedost" 31.05.2018.

Image

2017/2018 õppeaastal oli vabade kunstide professor fotokunstnik Peeter Laurits

Peeter Laurits on vabakutseline fotokunstnik, kelle visuaalne mõtlemine on julgelt uuenduslik ja esteetiliselt tundlik. Oma teostes liigub Laurits nii ürglooduses kui inimese loodud reaalsuses, Euroopa ja Aasia kultuurides, mikro- ja makromaailmaruumis. Ta on läbi käinud pika ja otsinguterohke loomingulise teekonna, kus tema kunstilised väljendusvahendid ja tunnetuslikud huvid on aja jooksul avardunud ja teisenenud.

Peeter Laurits õppis fotograafiat Tallinna 2. tehnikakoolis (1982-83), töötades hiljem reklaamikunstniku ja fotograafina (sh Eesti draamateatris). 1980. aastatel täiendas ta end Tartu ülikoolis, Peterburi ülikoolis ning Eesti humanitaarinstituudis kultuuriloo ja semiootika alal. 1991–1992 jätkas ta fotograafia-õpinguid New Yorgi rahvusvahelises fotograafiakeskuses (International Center of Photography). 1992. aastal kutsus ta koos Herkki-Erich Merilaga ellu postmodernistliku kunstirühmituse DeStudio. 1997. aastal asutas Peeter Laurits Võrumaal Kütioru avatud ateljee ja hakkas arendama Kütioru maakunsti rada. Aastatel 1988-2016 on Peeter Laurits korraldanud 36 isikunäitust, millest paljud on lisaks Eestile jõudnud ka maailma galeriidesse. Teda on tunnustatud  Eesti kultuurkapitali aastapreemiaga (2009), stipendiumiga "Ela ja sära" (2005), Valgetähe V klassi teenetemärgiga (2005) ja Kristjan Raua nimelise kunstipreemiaga (2004).

Loengukursus "METSIK ESTEETIKA ehk kuidas kirjeldada metsa digitaalsetele jänestele"

10.05.–22.06.2018 Peeter Lauritsa ja loengukursusel osalenud tudengite fototööde näitus “Riburada > Semantilised vainoköied” Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalide fuajees.

Vaata lisaks: 
Video vabade kunstide professuuri üleandmisest Valdur Mikitalt Peeter Lauritsale 25.05.2017.

Image

2016/2017 õppeaastal oli vabade kunstide professor kirjanik ja semiootik Valdur Mikita

Valdur Mikita otsib Eesti kultuuri ajaloolist aluspõhja ja näeb ühiskonnas etnofuturistlikke tendentse, mis avalduvad kauge mineviku kultuurinähtuste (näiteks korilus) püsimises kõrvuti kõige uuemate infoühiskonna tehnoloogiliste arengutega. Ta oskab hinnata ajaloos kaduvaid kultuurinähtusi ja mõtteviise (näiteks maagiline mõte) ja otsib võimalusi nende alalhoidmiseks ja taaselustamiseks.

Valdur Mikita lõpetas Tartu ülikooli bioloogina ja kaitses 1994. aastal semiootika-alase magistritöö. 2000. aastal kaitses ta semiootika erialal doktoritöö. Valdur Mikita on viimase kolme aasta jooksul pidanud sadakond avalikku loengut eesti kultuurist ja identiteedist. Tal on ilmunud arvukalt populaarseid teoseid, nende hulgas „Lindvistika ehk metsa see lingvistika“ (2015), „Lingvistiline mets“ (2013), „Teoreem“ (2011), „Metsik lingvistika“ (2008).

Loengukursus "Mõtterännak eestlaste elutundest"

Vaata lisaks:
Video: Kristiina Ehin annab Valdur Mikitale üle vabade kunstide professori ameti: „Lugu linnuks muutunud linnast. Muusad, fööniksid ja teised tiivulised“ 25.05.2016

Image

2015/2016 õppeaastal oli vabade kunstide professor luuletaja ja proosakirjanik Kristiina Ehin

Kristiina Ehin on üks tänapäeva tuntumaid ja enim tõlgitud eesti kirjanikke. Tema luuletusi ja jutte on avaldatud 22 keeles, sh šoti, kõmri, makedoonia, udmurdi, prantsuse ja norra keeles. Inglise keeles on Ehinil ilmunud 11 raamatut Ilmar Lehtpere tõlkes.

Et tegemist on ka kodumaal ühe hinnatuima kirjanikuga, näitab see, et tema looming kõlab laulupidudel, Eesti Vabariigi aastapäevakontsertidel, olümpiamängudel ning paljudel teistel esindusüritustel.

Loengukursus "Teekond tundva inimese ehk homo sensibilis’e juurde. Loovuse kujundlikud väljakutsed"

Image

2014/2015 õppeaastal oli vabade kunstide professor lavastaja Merle Karusoo

Merle Karusoo on Eestis, aga ka laiemalt Euroopas ja Venemaal tuntuks saanud sotsioloogilise, dokumentaalse või elulooteatri alusepanija ja eestvõitlejana. Elulooteater on teatrisuund, mis algab uurimistööst ning lõpeb tulemuste esitamisega etenduse vormis. Karusood peetakse Voldemar Panso õpetuse ja tegevusliku analüüsi meetodi üheks parimaks asjatundjaks Eestis. Suurema osa oma elust on ta töötanud lavastajana, kuid on olnud ka õppejõud, kirjutanud näidendeid ja uurimustöid.

Paljuski Karusoo algatusel hakati 1980. aastate lõpus koguma eestlaste elulugusid. Olles 1987. aastal asutatud Pirgu arenduskeskuse mälusektori juht, ennetas ta teadusajalukku läinud mälestuste massikogumisi (sh Eesti muinsuskaitse seltsi ja ühenduse „Eesti elulood“ tegevust). Oma varase tegevuse käigus juurutas Karusoo nn empaatilise eluloointervjuu metodoloogia, mis oli eeskujuks hilisemale eluloouurimisele. Ta problematiseeris ühena esimestest ka elulugude kogumise ja kasutamise eetilist dimensiooni.

Karusoo lavalooming jaguneb põhijoones kaheks: dokumentaalse materjali kogumisel ja dramatiseeringutel põhinevad lavastused ja teiste autorite tekstidel põhinevad lavastused. Tema dokumentaalteatri põhivormiks on monoloogid, mille kaudu saavutatakse maksimaalne siiruse mulje. Neid monolooge on ta nimetanud ka (üles)tunnistusteks, mis vajavad loomulikult ka (ära)kuulajat ehk vaatajat, nii et teatrisituatsioon muutub olemuslikult tähtsaks.

Karusoo on pälvinud Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1998), Valgetähe IV klassi teenetemärgi (2001) ning suure hulga erinevaid teatri- ja näitekirjanduse preemiaid.

Loengukursus "Kaevudes. Elude lood kaasakirjutamiseks"

Sügissemestri loengutes osalenute isiklike lugude põhjal valminud esitlus 11.03.2015 "KAEVUDES - kaasakirjutatud ja meeldetuletatud elude lood"

Vaata lisaks:
Tagasivaade lavastaja Merle Karusoo vabade kunstide professori aastale ETV kultuursaates "Plekktrumm" 16.03.2015.

Image

2013/2014 õppeaastal oli vabade kunstide professor helilooja Arvo Pärt

Arvo Pärt on Eesti helilooja, kelle looming on 20. sajandil tugevalt mõjutanud arusaama muusika olemusest. Pärdi teoseid esitatakse üle maailma – need kõlavad kontserdilavadel, filmides, tantsu- ja teatrietendustel. „Arvo Pärdi loomingu mõtestamine filosoofilises, teoloogilises, kultuuriloolises ning reaalteaduslikus kontekstis avardab üliõpilaste silmaringi ja on kogu ülikoolile väga rikastav ning huvitav väljakutse,“ põhjendab Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan professor Margit Sutrop teaduskonna valikut.

Pärt sündis 1935. aastal Paides. Ta õppis kompositsiooni Heino Elleri juures Tallinna konservatooriumis (1957-1963). Oma esimesed heliteosed komponeeris Pärt õpingute ajal, seejärel jätkas ta muusika kirjutamist helirežissööri töö kõrvalt Eesti Raadios (1958-1967). Alates 1967. aastast on Pärt vabakutseline helilooja.

Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalsema esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafooni, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaažitehnika vallas („Nekroloog“, 1960; „Perpetuum mobile“, 1963; 2. sümfoonia, 1966). Pärast koļlaažiteost „Credo“ (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Järgneva kaheksa aasta jooksul, mil valmis vaid 3. sümfoonia (1971), otsis ta „oma häält“. 1976. aastal sündis klaveripala „Für Alina“ ja uus kompositsioonitehnika, mille Pärt nimetas tintinnabul’iks (ld tintinnabulum - kelluke). See on tema loomingu märksõna tänaseni, väljendades püüdu tasakaalule ja olemuslike väärtuste poole.

Arvo Pärt on nimetatud kümne ülikooli audoktoriks, talle on määratud hulk autasusid, aunimetusi ja preemiaid, nende seas väga kõrgelt hinnatud Lėonie Sonningi muusikapreemia (2008), Istanbuli rahvusvahelise muusikafestivali elutööpreemia (2010), Baltimaade kuvandi rikastamise auhind (2010) ja Konrad Adenaueri fondi tunnustus (2011). 2011. aastal nimetati Pärt Paavst Benedictus XVI kultuurinõukogu liikmeks ning valiti Eesti teaduste akadeemia akadeemikuks.

“Sõna ja muusika: seminarid Arvo Pärdi loomingust”, peamine seminaride läbiviija oli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Toomas Siitan.

Kontsert Arvo Pärdi loomingust ülikooli aulas. Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste 21.05.2014

Helilooja Arvo Pärdi sõnavõtt ja tänamine filosoofiateaduskonna magistriõppe lõpuaktusel. 18.06.2014

Tagasivaade "Sõna ja muusika" kursusele. Tänualbum. 18.06.2014

Vaata lisaks:
Tagasivaade helilooja Arvo Pärdi vabade kunstide professori aastale ETV muusikasaates "MI" 29.05.2014

2012/2013 õppeaastal oli vabade kunstide professor kunstiteadlane Sirje Helme

Sirje Helme, Eesti kunstiajaloo värvikamaid ja silmapaistvamaid esindajaid, on tuntud nii oma etappi loovate kirjutistega Eesti uuema kunsti vallas, kunsti eksperdina kui ka ennekõike tänu oma professionaalsele tegevusele Eesti ühe suurema muusemi – Eesti Kunstimuuseumi direktorina. Paljuski tänu Sirje Helmele on Eesti kaasaegne kunst selles fookuses, mis on aastate pikku kindlustanud koha nii Eesti kultuurilise eneseteadvusele kui rahvusvahelise mainele.

1993–2005. a rajas ja juhtis S. Helme Sorose kaasaegse kunsti Eesti keskuse tööd. Seejärel oli ta KUMU direktor, mis 2008. a päädis Euroopa parima kunstimuuseumi tiitliga. Ta on korraldanud Eesti kunstielu ja toonud Eestisse rahvusvahelisse kõrgnivoole kuuluvat kunsti. Sirje Helme sidemed on olnud eelduseks laialdasele koostööle Euroopa kunstiorganisatsioonidega, mille tunnistuseks on mitmed tema poolt kureeritud näitused mitmetes riikides, sh Poolas, Venemaal, Belgias, Ungaris, Brasiilias, Soomes, Lätis. Sirje Helme on mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide - Manifesta, Euroopa Muuseumide Foorum, Läti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Euroopa Kultuurifond jt. liige ja ekspert.  

Selle kõigi juures on Sirje Helme teadlane ja intellektuaal, sügav nii oma probleemiasetuses kui ka võimes seda lihtsalt ja loogiliselt ära seletada. Tema järeldused Eesti kunstiajaloo osas on põhjapanevad, mida tsiteeritakse ja millega diskuteeritakse.

"Moodsa maailma sünda läbi kunstnike silmade"

Tunnustatud kunstiteadlase avalikud loengud tutvustasid 19.–20. sajandi vahetusel tekkinud moodsat maailma läbi tolleagse kunstniku arusaamade ja loomingu. Keskenduti mitmetele 20 sajandi modernismi ajaloo punktidele: ideedele, tehnoloogilistele uuendustele, teadmistele kontekstis nagu neid kasutasid ja mõistsid kunstnikud. Anti ülevaade muutuva maailma kujutamise ja kujundamise viisidest ja võimalustest läbi kunstnike loomingu.

Image

2011/2012 õppeaastal oli vabade kunstide professor literaat, tõlkija, kirjastaja ja kultuuriloolane Vello Salo

Vello Salo elutöö on pühendatud Eesti kultuuri ja vaimsuse edendamisele terve ajalooperioodi vältel, mis hõlmab Eesti Vabariigi okupeerimist, külma sõja aastaid ning Eesti iseseisvumist. Seoses õpingutega Šveitsis, Saksamaal, Hollandis, Roomas ning tööga Vatikanis, Iraagis ja hiljem Kanadas on Vello Salol erakordselt rikkalik rahvusvaheline kogemus ja sügavad teadmised kultuuri- ja ajaloo alal. 1962. aastal asutas ta Roomas kirjastuse Maarjamaa, mis on avaldanud Eesti kirjanduse tähtteoseid. Alates 1993. aastast elas Vello Salo taas Eestis ja teenis siin Pirita Kloostri preestrina.

Vello Salo andis loengukursusel "Armastus eesti keeles, folklooris ja kirjanduses" ülevaate mõiste "armastus" rollist Eestis enne ja nüüd, Euroopa kultuuri kontekstis.

Tekstid:

 

Image

2010/2011 õppeaastal oli vabade kunstide professor teatri- ja videokunstnik Ene-Liis Semper

Ene-Liis Semper on neljal korral pälvinud aasta parima lavastuskunstniku tiitli, lisaks preemiaid kujutava kunsti vallas. Koos Tiit Ojasooga on mitmel korral pälvitud aasta parima lavastaja/lavastuse preemia.

Ene-Liis Semper on üks rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti kunstnikke. Semper on oma videoloominguga osalenud tervel real näitustel mitmel pool maailmas, sh kaasaegse kunsti festivalil „Manifesta“ (2000, Ljubljana) ja Veneetsia biennaalil (2001).

Ene-Liis Semperi loomingut on pärjatud arvukate auhindadega, sh Eesti Teatriliidu parima kunstniku aastapreemiaga aastatel 2002, 2003, 2006 ja 2007. Koos Tiit Ojasooga nimetati ta 2004. aasta parimaks lavastajaks ning DRAAMA festivalil parima lavastuse autoriks ja parimaks lavastajaks („Julia“, Eesti Draamateater, 2004). Samal aastal pälvis Semper Eesti Vabariigi Valgetähe V klassi teenetemärgi. Rahvusooperis Estonia on ta loonud kujunduse ja kostüümid Tüüri ooperile „Wallenberg“, mille kunstiline meeskond pälvis silmapaistva töö eest Eesti Vabariigi kultuuripreemia (2007). Lisaks on Semper saanud Eesti Vabariigi kultuuripreemiad ka 2002. ja 2010. aasta loominguliste saavutuste eest. 

Semperi loengukursusest "Kas teater on kunst?" salvestatud materjalid puuduvad.

Image

2009. aastal oli vabade kunstide professor eesti proosa- ja näitekirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija ja publitsist
Arvo Valton

Rahvuslasena on Arvo Valton sõna võtnud eesti keele ja kultuuri küsimustes, ta on lülitunud taasiseseisvumisjärgsesse poliitika- ja vaimuellu tõsiisamaalises vaimus. Valton on osalenud soome-ugri rahvaste hõimuliikumises. Aastal 1993 valiti Valton Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsiooni aseesimeheks, aastal 1996 esimeheks. Alates aastast 1998 on Valton assotsiatsiooni president.

"Kursus soome-ugri rahvaste kultuurist" andis kahe semestri jooksul lühikese ülevaate soome-ugri rahvaste kultuurist ning nende eri- ja ühisjoontest.

* Salvestatud loengumaterjalid puuduvad.

Image

2008. aastal oli vabade kunstide professor helilooja
Helena Tulve

Helena Tulve on rahvusvahelise mastaabiga helilooja ja Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooni õppejõud.

2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja. Tulve varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal. Tema heliloomingus leiab tihti prantsuse spektraalmuusikat, Gregoriuse koraali, IRCAMi eksperimente ja idamaise muusika jooni. Enam kui traditsioonilised väljendusvahendid nagu meloodia, rütm, harmoonia, huvitab teda toorheli, selle tekkimine, muundumine ja kadumine (mikrointervallika). Kirjutanud ka suurvorme. 

Loengusarjas "10 pilku muusikale" vaatles Helena Tulve muusika erinevaid aspekte. Kõneldi helist, kuulamisest ja muusika funktsioonidest läbi aegade.


Image

2007. aastal oli vabade kunstide professor eesti kirjanik, tõlkija ja kultuuriteoreetik Andres Ehin

Kevadisel kursusel "Eesti kirjanduselu ja kultuuripoliitika 20. sajandi kuuekümnendatel aastatel ning modernistlike voolude läbilöök" käsitleti Eesti kirjanduselu ja kultuuripoliitikat 20. sajandi kuuekümnendatel aastatel, keskendades tähelepanu modernistlike voolude läbilöögile. Modernismi ilmingute hulgast pöörati kõige enam tähelepanu sürrealismile. Käsitleti ka modernismiga seostuvaid esteetilise ja loomingupsühholoogilise mõtte suundi (Giraudoux´ sfääride teooria, freudism ja jungiaanlus, eidetismi mõiste fenomenoloogide õpetuses, Huizinga "Homo Ludens", neotomistlik kunstikäsitlus, zen-budismi mõju Lääne ja Eesti modernismile jms).

Sügisel toimus kursus "Loov kirjutamine", mille jooksul tegeleti loova kirjutamise arendamisega.

* Salvestatud loengumaterjalid puuduvad.

Image

2006. aastal oli vabade kunstide professor arhitekt
Vilen Künnapu

Vilen Künnapu on alates 2000. aastast Tallinna Tehnikakõrgkooli professor. Ta on projekteerinud hulgaliselt hooneid nii Eesti külades kui ka Tallinna ja Tartu kesklinnas. Näiteks Viru keskuse Tallinnas, Tigutorni Tartus ja Kareda vallamaja Peetri alevikus Järvamaal.

Vilen Künnapu on saanud 2001. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Läbi kahe semestri väldanud kursus "Loengud arhitektuurist, kunstist, elust ja energiast" tutvustas kaasaegset arhitektuuri ja kunsti. Ülevaate kursusel käsitletust annab Vilen Künnapu sulest ilmunud raamat "Templid ja tornid".

* Salvestatud loengumaterjalid puuduvad.

Image

2005. aastal oli vabade kunstide professor eesti kirjanik ja teatrilavastaja Mati Unt

Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ja sadakond teatrilavastust.

Loengukursus "Siin ja praegu" käsitles teatriantropoloogiat, osalt ka kultuuriantropoloogiat koos järgmiste põhimõistetega: mäng ja mänguteooriad; maailm kui teater; rituaal (eriti Victor Turneri kaudu); näitlemine; elu kui mäng; elu kui rituaal; performatiivsus; elu kui peformanss; representatsioon e. taasesitus, kordus; siinolek e. presents; ajavaimu presentne väljendumine teatris, poliitikas, eraelus.

Image

2004. aastal oli vabade kunstide professor eesti maalikunstnik Tiit Pääsuke

Alates 1973. aastast on Tiit Pääsukesel olnud üle 20 isikunäituse. Teda on peetud üheks 1970. ja 1980. aastate Eesti maalikunsti juhtfiguuriks.

Läbi kahe semestri toimus kursus "Loovuse avastamine", mille käigus vaadeldi maalikunsti elu ja maalikunstniku pilgu läbi, seestpoolt väljapoole. Vaadeldi värve elus ja kunstis. Avatud ateljees harjutati silma ja käe koostööd. Tutvuti proportsiooniõpetuse algtõdede ja väljenduslikkusega. Jõuti inimese loova joonistamiseni.

* Salvestatud loengumaterjalid puuduvad.

Image

2003. aastal oli vabade kunstide professor eesti proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija Tõnu Õnnepalu

Õnnepalu on kirjutanud romaane, luulekogusid, esseesid ja tõlkinud mitmeid teoseid.

Õppetöö oli jagatud kahte osasse. Kevadine loengutsükkel “Praktiline lugemine” oli odüsseia läbi loengupidaja subjektiivse kirjandusloo. Vastust otsiti küsimusele, kuivõrd ja kuidas on ilukirjanduse kogemus kasutatav eneseülesehitamisel. Nn “kirjanike kirjanikud” ja lugemine kirjutamise valgusel.

Sügissemestri seminarides “Praktiline kirjutamine” lahendati konkreetseid tõlkeülesandeid, analüüsiti üliõpilaste soovi korral nende eneste ilukirjanduslikku loomet. Lugemist ja kirjutamist ühendas nii sümboolselt kui praktiliselt tõlkimine.

Soovitav kirjandus: Carl Gustav Jung "Symbole der Wandlung". Fernando Pessoa "Autopsühhograafia", luuletused võrguajakirjas “Ninniku”. François Mauriac Thérèse Desquyeroux "Öö lõpp". Charles Baudelaire "Les fleurs du Mal / Kurja õied". Marcel Proust "A la recherche du Temps perdu".

* Salvestatud loengumaterjalid puuduvad.

Image

2002. aastal oli vabade kunstide professor eesti luuletaja, näitekirjanik, kriitik ja tõlkija Ain Kaalep

Kursusel "Akadeemia seminar" oli arutelu all iga kord üks konkreetne artikkel värskest ajakirja Akadeemia numbrist, kohal oli kas artikli autor, tõlkija, toimetaja või muu antud teema asjatundja.

* Salvestatud loengumaterjalid puuduvad.

Image

2001. aastal oli vabade kunstide professor eesti kunstnik, arhitekt ja luuletaja Leonhard Lapin

Leonhard Lapin on üks sõjajärgse eesti kunsti olulisemaid autoreid. Ta alustas loomist 1960. aastatel, tõustes kiiresti juhtivaks avangardkunstnikuks, aga ka organisaatoriks ja teoreetikuks. Rahvusvahelist tähelepanu äratas tema graafika, eriti seeria, kus ta käsitles inimese ja masina kokkukasvamist. Lapin on olnud ka viljakas arhitekt ja arhitektuuriloolane, loonud installatsioone ning maale, samuti skulptuure ja linnaruumi sobituvaid taieseid ehk "arhitektoone". Oma esimese arhitektooni tegi Lapin 1976. aastal ja see kandis nime "monument tallinnale". Just Lapin tõi eesti ja ka soome keelde sõna "arhitektoon". Mõiste ise pärineb 20. sajandi esimesel poolel tegutsenud vene avangardistilt Kazimir Malevitšilt, kelle jaoks arhitektoon tähendas tuleviku inimese kodu. Lapin on läbi viinud Eesti esimesed häppeningid ning osalenud perfomance'ite loomisel, samuti lavastanud teatris.

Lapini tehtud on Eesti esimene buda kloostri projekt. Selle tellija oli 1984. aastal Eestimaa Budistlik Vennaskond, kellega Leonhard aktiivselt suhtles. Ta on olnud aktiivne budismihuviline juba ERKI aegadest. Lapini kontseptsioon ruumist ja tühjusest on olnud aastaid tema ideede väljenduseks; ta on kirjutanud tühjuse (sanskriti śūnyatā) teemal raamatu "TÜHJUS VOID".

Kogutud kujul on loengud saadaval raamatuna Lapin, L. Avangard. Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide professori Leonhard Lapini loengud 2001. aastal. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2003.

Loengusarja teemad:

  • Eesti 20. sajandi kunsti ja arhitektuuri avangardi päritolu ja pärand – milleks avangard?
  • Kes ma olen – Lapin?
  • Lapin &Tartu. Kes armastab presidenti?
  • Fjodorov, Matjusin, Malevits, Tatlin - vene avangardi võitlus surmaga, taeva, päikese ja kõiksuse vallutamine.
  • Malevits - suprematism - esematus ja igavene rahu. Malevits - lotto
  • Eesti avangardi isa - Ado Vabbe. Eesti Kunstnikkude Ryhm. Barbarus - avangardist ja avantürist.
  • Tühjus ja ruum. Sissejuhatus ruumilisse mõtlemisse ja workshoppid.
  • Nõukogude okupatsioon ja avangardi taassünd. Sooster ja Stalin.
  • Avangardi taassünd. Kuldsed kuuekümnendad.
  • Happening, muldimeedia, installatsioon, performance - avangardsed kunstisuundumused.
Image

2000. aastal oli vabade kunstide professor kirjanik ja tõlkija Jaan Kaplinski

Jaan Kaplinski on olnud Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke. Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tšehhi jt keeltesse.

* Salvestatud loengumaterjalid puuduvad.

Image

1999. aastal oli vabade kunstide professor näitleja, teatri- ja filmilavastaja Elmo Nüganen

Elmo Nüganen õppis 1982-83 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. 1988. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIII lennu näitlejana.

* Salvestatud loengumaterjalid puuduvad.

Image

1998. aastal oli vabade kunstide professor kirjanik
Jaan Kross

Jaan Kross oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks.

Ta oli üks olulisemaid eesti kirjanikke, kes tõstis 1970. aastatest alates eesti ajalookirjanduse kõrgele kunstilisele tasemele. Krossi romaane on nimetatud eesti kirjanduse tüvitekstideks (nagu ka Tammsaare ja Ristikivi omi), mille ümber keerdub rahvuslik identiteet ja ideoloogia. Ta on kujutanud ajaloolisi isikuid, tuues neid unustusehõlmast lugeja teadvusse, seejuures kõrvale kaldudes omaaegsest ametlikust ajalookirjutusest. Kross on võtnud osa ajalooromaani uuendamisest ka Euroopa kirjanduses ning pälvinud rahvusvahelist tähelepanu (näiteks tunnistati "Keisri hull" 1989 parimaks tõlketeoseks Prantsusmaal). Nii on tema looming ületanud eesti kirjanduse piirid ning muutunud maailmakirjanduse osaks.

Kursuse loengute põhjal valmis kogumik "Omaeluloolisus ja alltekst: 1998. a. Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide professorina peetud loengud". Eesti Keele Sihtasutus, 2003.

Image

1997. aastal oli vabade kunstide professor helilooja
Veljo Tormis

Suurima osatähtsusega Veljo Tormise loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits “Raua needmine” ning tsüklid “Eesti kalendrilaulud” ja “Unustatud rahvad” (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest).

Tormis oli eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta kirjutas palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi “Luigelend” (1964), kantaat-balleti “Eesti ballaadid” (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm.

* Salvestatud loengumaterjalid puuduvad.

Image

1996. aastal oli vabade kunstide professor kunstnik
Jüri Arrak

Jüri Arrak on Eesti kaasaegse kunsti suurkuju ja elav legend, üks hinnatumaid ning armastatumaid Eesti kunstnikke. Arrak on mitmekülgne looja, kes teinud nii metall-ehistööd, vaipu, kunstnikutööd joonisfilmile, happening’e, installatsioone, olles peamiselt keskendunud siiski maalile ning graafikale.

Arrak tuli kunstiareenile 1960. aastatel ning temast kujunes kiiresti üks Eesti jõulisemaid kunstnikunatuure. Tema loomingu algusperioodi kuuluvad Salvador Dali ja Pablo Picasso töödest,inspireeritud sürrealistlikud katsetused, milles ilmnesid samas ka kunstniku hilisema stiili põhialged: kontrastsed värvid, figuuri ja ruumi deformeerimine, huumor, sotsiaalne tundlikkus. 

* Salvestatud loengumaterjalid puuduvad.

Image

1995. aastal oli vabade kunstide professor kirjandusteadlane ja tõlkija Jaak Rähesoo

Rähesoo lõpetas 1966. aastal Tartu Riikliku Ülikooli inglise filoloogia erialal, oli 1966–1969 samas aspirant ja 1969–1970 õppejõud. Aastast 1970 on ta tegutsenud vabakutselise tõlkijana Pärnus, aastast 1998 Tartus. 1995. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.

Ta on avaldanud artikleid teatri ja kirjanduse kohta, kirjutanud saatesõnu tõlgetele ning tõlkinud peamiselt inglise ja ameerika kirjandust. 

* Salvestatud loengumaterjalid puuduvad.

Image

1994. aastal oli vabade kunstide professor näitekirjanik Madis Kõiv

Madis Kõiv oli eesti kirjanik, füüsik ja filosoof. Ta õppis 1948–1953 Tartu Ülikoolis matemaatika-füüsikateaduskonnas füüsikat. Töötas Tallinna Polütehnilises Instituudis õppejõuna, TA Füüsika ja Astronoomia Instituudis ja TA Füüsika Instituudis vanemteadurina. Avaldas artikleid tuumafüüsikast ja väljade kvantteooriast. 1991. aastast üks Analüütilise filosoofia seminari algatajatest ning eestvedajaist. Ta oli 1994. aastal Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. 1999 valiti ta Eesti Muusikaakadeemia audoktoriks teatri alal.

* Salvestatud loengumaterjalid puuduvad.

Image

1993. aastal oli vabade kunstide professor kirjanik
Hando Runnel

Loengusarjas „Kirjandus kui kogemus“ käsitles Hando Runnel järgmisi teemasid:

  • Miks kõikidest inimestest siiski kirjanikke ei tule.
  • Jaan Lattik ja surnutepüha.
  • Kahtlustatud kirjanduslikus varguses ehk kõik algas Alverist.
  • Motiivide ränded. Enesevaatlusi (Kiikajon ja kaalepuu).
  • Uus lähenemine kirjandusele (jäätmemajanduse aspektist).
  • Taevas ja maa ning mis nende vahel (jõulueelne).

21. veebruaril 1994 andis Hando Runnel vabade kunstide professori ameti üle Madis Kõivule. Seda tähistati ühise mõtisklusega „vabade kunstide kohustustest“.

* Salvestatud loengumaterjalid puuduvad.

#õppimine

Info esimese aasta doktorantidele

Siit lehelt leiad tähtsaima info alustavale doktorandile.
06.09.2022
#õppimine
2021/2022. akadeemilise aasta avamine. Foto: Andres Tennus

Tartu Ülikooli uus õppeaasta algab üliõpilaste meeleavaldusega

23.08.2022
#õppimine #õpetamine
Tudengid_HVHV

Esmakursuslaste infotunnid

23.08.2022