Tänapäeva eesti keele professuur
Tänapäeva eesti keele professuuril on keskne roll Eestis eesti keele kui Eesti riigikeele ja ühe Euroopa Liidu ametliku keele kõrgharitud spetsialistide ettevalmistamisel ja eesti keele uurimisel.
Tänapäeva eesti keele professuur on üks professuure, mis on välja kasvanud 1919. a koos emakeelse ülikooliga loodud eesti keele professuurist. Professuuri õpetus- ja uurimisvaldkondadeks on tänapäeva eesti keele ehitus ja varieerumine; eesti kirjakeele kujunemine ja toimimine; keele muutumine ja muud keeles toimuvad protsessid; suuline keel ja sotsiaalmeedia keel. 2020. aastani täitis seda professuuri Helle Metslang.
Tänapäeva eesti keele professuuri tegevusest
Professor Liina Lindströmi inauguratsiooniloeng „Mitu grammatikat on keeles?Tänapäeva eesti keele alane teadustöö, mis toimub keeleteaduslike teooriate raamistikus ja osaleb rahvusvahelises teadussuhtluses, tõstab eesti keele läbiuuritust ja väärtustamist, luues eesti keele kohta süvateadmisi, mida saab omakorda rakendada keelekorralduses, leksikograafias, keelehooldes, tekstide toimetamises, eesti keele omandamises ja õpetamises, üldise ja erialase väljendusoskuse õpetamises, keeletehnoloogias ja mujal.
Põhilisteks uurimis- ja arendustöö suundadeks on olnud eesti keele struktuuri ja varieerumise alased alus- ja rakendusuuringud, varasema eesti kirjakeele uurimine, arvutilingvistika ja digihumanitaaria alased uurimis- ja arendustööd. Uurimistööd on toetanud mitmed nii Eesti-sisesed kui rahvusvahelised uurimistoetused. Kaitstud on 12 doktoriväitekirja.
Professuur on koordineerinud eesti keele tervikkäsitluste sarja „Eesti keele varamu“ koostamist ja avaldamist (sarja peatoimetaja Helle Metslang). Professuuriga on otseselt seotud kuuest ilmunud ülevaateteosest kolm – eesti keele sõnamoodustuse, süntaksi ja sõnamuutmise tervikkäsitlused –, samuti ilmumas olevad suulise keele ja kirjakeele ajaloo tervikkäsitlused. Ilmumas on ka uue eesti keele teadusliku grammatika käsikiri.
Koostatud on temaatilisi ajakirjanumbreid ja kogumikke, näiteks ajakirjade Keel ja Kirjandus, Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, Language Typology and Universals ja Open Linguistics teemanumbrid, loovutatud on kogumik kirjastusele Peter Lang. On korraldatud nii kodumaiseid kui rahvusvahelisi seminare, töötube ja konverentse, näiteks tekstipäevi, muutuva keele päevi, Parrot’ programmi koostööprojekti ja RP7 projekti ELDIA seminarid, rahvusvahelised konverentsid varieerumisest keeles ja kultuuris, Balti areaali keelevariantide grammatikast, soome ja eesti keele grammatikast. Professuuri liikmed on olnud kaasatud mitme rahvusvahelise koguteose koostamisse ja muudesse rahvusvahelistesse ettevõtmistesse.
On arendatud ja täiendatud eesti keele kogusid: vana kirjakeele korpust, suulise keele korpust; loodud vana kirjakeele digisõnastik, vallakohtuprotokollide korpus, pragmaatikakorpus, teismeliste keele korpus, seto keele korpus; arendatud eesti keele süntaksianalüsaatorit. Professuuriga on seotud digihumanitaaria arendamine Tartu Ülikoolis, seda ennekõike digihumanitaaria ja infoühiskonna keskuse kaudu.
Läbi on viidud rakenduslikke uuringuid, mis seostuvad ühiskonnas esile tõusvate keeleküsimustega: analüüsitud üliõpilaste kirjakeeleoskust, Häirekeskuse suhtlust, COVIDi epideemiaga seotud teavitussiltide keelekasutust, arendatud meetodeid emakeele riigieksamiks valmistumise toetamiseks.
Õppetöös on uuendatud ja arendatud mitmeid aineid ja mooduleid, näiteks keeletoimetamise ja akadeemilise väljendusoskuse ainete õpetamist ning praktikaaineid. Bakalaureuseõppekava juurde on loodud digihumanitaaria kõrvaleriala ning magistriõppekava juurde digihumanitaaria valikmoodul, korraldatud digihumanitaaria suvekoole doktorantidele.
Professuuri töötajad on kandnud hoolt eesti keele positsiooni tugevdamise ja eriala populariseerimise eest. On osaletud eesti keele arengukavade koostamises, eesti kõrgharidus- ja teaduskeele olukorra seires ja aruteludes. Aastatel 2017–2020 viis eesti keele väljendusõpetuse keskus ellu Vikipeedia arendamise projekti Miljon+. Seejärel on korraldatud Vikipeedia toimetamistalguid ja üldhariduskoolide töötube Vikipeedia artikli kirjutamisest. On esinetud keeleteemadel meedias, korraldatud emakeeleolümpiaade jm üritusi. Professuur vedas eest ajakirja Horisont keeleteaduse erinumbrit (2020). Eesti Vabariigi ja emakeelse ülikooli 100. aastapäeva puhul korraldati 2019. aastal eesti keele professuuride koostöös rahvusvaheline konverents "Rahvuskeelsed ülikoolid üleilmastuvas maailmas".
Konverents "Rahvuskeelsed ülikoolid üleilmastuvas maailmas" (foto: A. Tennus)