IN MEMORIAM. Aleksandr Dulitšenko

Emeriitprofessor Aleksandr Dulitšenko

30.10.1941 – 04.03.2026

Väljapaistev slavist, interlingvist ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor

Suure kurbusega teatame, et on lahkunud silmapaistev slavist ja keeleteadlane ning meie hea kolleeg, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Aleksandr Dulitšenko. Tema lahkumine on suur kaotus nii Tartu Ülikoolile kui ka rahvusvahelisele slavistika kogukonnale.

Aleksandr Dulitšenko sündis Krasnodari krais. Pärast keskhariduse omandamist, kui oli algul haaratud unistustest ning hiljem juba kindlatest plaanidest tegeleda idakeelte ja -kultuuride uurimisega, suundus ta Aşgabatti, kus õppis Türkmenistani Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonnas. Pärast ülikooli lõpetamist 1966. aastal jäi ta sinna veel kaheksaks aastaks ja töötas mõne aasta ka õpetajana kauges Karakumi kõrbes Gara Vekili külas. Seejärel sai temast õppejõud Samarkandi Ülikoolis Usbekistanis. Kahe aasta pärast naasis ta aga oma õpilaste juurde Gara Vekili külla.

Õppetöö kõrval tegeles A. Dulitšenko aktiivselt teadustööga ja koostas ainulaadset väikeste slaavi keelte tekstide kogu. See täienes peamiselt tänu kirjavahetusele slaavi riikide üliõpilaste ja õppejõududega. Samuti kirja teel tutvus ta tuntud slavisti, akadeemik N. I. Tolstoiga, kes lisaks Dulitšenko väikekeelehuvi toetamisele ja tema teaduslikule juhendamisele aitas suurel määral kaasa ka sellele, et mikrokeelte temaatikast kujunes A. Dulitšenko teadustöö keskne suund. 1974. aastal kaitses A. Dulitšenko Moskvas kandidaadiväitekirja „Литературный русинский язык Югославии (очерк фонетики и морфологии)“ („Jugoslaavia russiini kirjakeel: foneetika ja morfoloogia ülevaade“). 1980. aastal kaitses ta Minskis doktoriväitekirja, mis oli pühendatud slaavi kirjanduslike mikrokeelte kujunemisele ja arengule.

1976. aastast oli A. Dulitšenko seotud Tartu Ülikooliga. 1992. aastal sai temast slaavi filoloogia korraline professor, kes mängis võtmerolli slaavi filoloogia õppetooli loomisel. Professor Dulitšenko teadustöö kujundas märkimisväärselt Tartu slavistika arengut 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses.

A. Dulitšenko peamised teadushuvid määrasid alates 20. sajandi viimasest veerandist suuresti nii tema tööde – ja laiemalt Tartu slavistika – paljuski ainulaadse temaatika kui ka tema erilise uurimislaadi. Seda näitavad ilmekalt rohked uurimused, mis olid pühendatud omal ajal teaduses uuele jugoslaavia-russiini keelele ning hiljem ka teistele slaavi mikrokeeltele. Slaavi kirjanduslike mikrokeelte uurimisele pühendatud põhjapanevad tööd – eeskätt „Славянские литературные микроязыки (Вопросы формирования и развития)“ („Slaavi kirjanduslikud mikrokeeled: kujunemise ja arengu küsimused“, 1981), „Славянские литературные микроязыки. Образцы текстов“ („Slaavi kirjanduslikud mikrokeeled. Tekstinäited“, 2003–2004) ning üks tema viimaseid kontseptuaalseid töid, „Славянская микрофилология“ („Slaavi mikrofiloloogia“, 2018) – said aluseks kirjanduslike mikrokeelte teooriale ja nende süsteemsele uurimisele.

Professor Dulitšenko teadushuvide seas olid ka lõunaslaavi keeled, eeskätt sloveeni ja serbohorvaadi keel. Erilist tähelepanu pööras ta keeleolukorra uurimisele endise Jugoslaavia aladel. Samuti käsitles ta slaavi keelte ajaloo ja tüpoloogia ning üldkeeleteaduse küsimusi. Tema püsiv uurimishuvi oli slavistika ajalugu, eriti slaavi keeleteaduse kujunemine Tartu Ülikoolis. Ka interlingvistika oli valdkond, millele ta kogu oma teadlaskarjääri vältel järjekindlalt tähelepanu pööras. Professor Dulitšenko teaduslik pärand on erakordselt suur. Tema publikatsioonide nimekiri hõlmab enam kui 500 tööd rohkem kui kahekümnes keeles.

A. Dulitšenko teadusliku ja korraldusliku tegevuse tulemusel kujunes Tartu Ülikoolist üks rahvusvaheliselt tunnustatud keskusi slaavi mikrokeelte ja interlingvistika uurimisel. Ta toimetas teadussarju Slavica Tartuensia (1985–2011) ja Interlinguistica Tartuensis (1982–2009), millel oli tähtis roll rahvusvahelise teadusdialoogi arengus.

1993. aastal asutas professor Dulitšenko Eesti Slavistide Rahvuskomitee ja oli selle esimees. Ta kuulus pikka aega mitmesse Rahvusvahelise Slavistide Komitee komisjoni koosseisu, juhtis slaavi mikrokeelte komisjoni ja pidas ettekandeid slavistide rahvusvahelistel kongressidel. Samuti esines ta paljudel teistel konverentsidel ja pidas loenguid mitmes ülikoolis üle maailma. Professor Dulitšenko algatusel toimusid Tartus rahvusvahelised teaduskonverentsid ja seminarid, nende seas slaavi filoloogia 200. aastapäevale pühendatud konverents (2003) ning Rahvusvahelise Slavistide Komitee konverents „Slaavi kirjanduslikud mikrokeeled ja keelekontaktid“ (2005). Ta oli paljude teadusprojektide – sageli ka uuenduslike – algataja ja elluviija. Nii oli ta näiteks projekti „Ühinenud Euroopa väikeste etniliste rühmade keeled: arengu probleemid ja püsimajäämise perspektiivid“ (2001–2004) eestvedaja.

Professor Dulitšenko ei olnud üksnes väljapaistev teadlane, vaid ka inspireeriv õppejõud. Aastate jooksul luges ta Tartu Ülikoolis üldkeeleteaduse, slaavi filoloogia, slaavi keelte võrdleva grammatika, slaavi mikrokeelte, slavistika ajaloo ja paljude teiste teadusharude kursusi. Ta töötas välja uusi õppeaineid ja -kavasid tšehhi ja poola filoloogia alal ning juhendas magistri- ja doktoritöid.

Professor Dulitšenko teadussaavutused pälvisid suurt rahvusvahelist tunnustust. Ta oli mitme rahvusvahelise teadusorganisatsiooni liige, sealhulgas Trieri Ülikooli audoktor, Göttingeni Teaduste Akadeemia kirjavahetajaliige ning Rahvusvahelise Interlingvistika Assotsiatsiooni president. Tema panust teadusesse tunnustati paljude autasudega, nende hulgas Mikola M. Kočiši preemiaga Jugoslaavia russiinide keele, kirjanduse ja kultuuri uurimise eest (1997), Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi ordeni (2003), Poola Vabariigi teeneteordeni Rüütliristi (2005) ning Aleksander von Humboldti rahvusvahelise teaduspreemiaga (2005), mis anti talle sõnastusega „väljapaistvate teadussaavutuste eest slavistika valdkonnas“.

Professor Aleksandr Dulitšenko oli maailmamõõtmega teadlane, kelle tööd avardasid märkimisväärselt tänapäevase slavistika ja keeleteaduse horisonte. Tema teaduslikud ideed, raamatud ja uurimissuunad elavad edasi ning arenevad tema õpilaste ja järgijate töödes.

Helge mälestus professor Dulitšenkost jääb alatiseks Tartu Ülikooli ajalukku ja rahvusvahelise slavistika kogukonnaga.

Avaldame siirast kaastunnet professor Dulitšenko perekonnale ja lähedastele.