Skip to main content

Ajaloo ja arheoloogia instituut

Jakobi 2
51005 Tartu linn,
Tartu linn, Tartumaa
EST
+372 737 5651
ajalugu@ut.ee
Valter Lang
Valter Lang
instituudi juhataja
PhD (arheoloogia)

Olen töötanud Eesti arheoloogias alates ülikoolistuudiumi lõpetamisest 1981, esialgu uurijana Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis Tallinnas, alates 1999. aastast aga korralise professorina Tartu Ülikoolis. Kuni 2000. aastate lõpuni töötasin kolme suurema asustusarheoloogilise projektiga Harjumaal, Virumaal ja Raplamaal, uurides selle kõrval ka muistseid põllusüsteeme ja ainelist kultuuri, eriti keraamikat. Arheoloogilistest perioodidest olen kõige rohkem tegelenud pronksiaja ja eelrooma rauaajaga, kuid kokku u 200 teadustöö temaatika on ulatunud neoliitikumist keskajani. Suuremaid väljakaevamisi olen teinud muistsetel asulakohtadel (Uderna, Olustvere, Ilumäe), linnamägedel (Iru, Keava, Võnnumägi), kalmetel (Väo, Viimsi, Tõugu, Uusküla, Palmse), põllujäänustel (Saha-Loo, Proosa, Uusküla, Ilmandu). Viimastel aastatel olen pühendunud meie etnilise ajaloo uurimisele. Olen 3 aastat olnud instituudi juhataja ja 7 aastat filosoofiateaduskonna dekaan. 2010 valiti mind Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks ning 2017 Soome Teaduste Akadeemia välisliikmeks, peale selle kuulun mitmesse teadusseltsi Eestis, Leedus ja Soomes.

Ene Leius
õppekorralduse spetsialist
+372 737 5656
Jakobi 2-215
Aivar Kriiska
Aivar Kriiska
osakonna juhataja
PhD (arheoloogia)

Minu peamised teadussuunad on esi- ja ajaloolise aja arheoloogia, geoarheoloogia ja arheogeneetika. Uurimishuvid hõlmavad Ida- ja Põhja-Euroopa esiajaloolist ja ajaloolist elanikkonda, kolonisatsioone ja rändeid, majandust, ühiskonda ja asustusmustrit. Minu teadustöö fookuses on samuti inimese ja looduse vastasmõjud, eriti seosed Läänemere veetaseme muutuste ja inimasustuse ning elukohavaliku ja looduskeskkonna vahel esiajal. Tulemustest võib esile tuua Euroopa metsavööndi mesoliitilist koloniseerimist, Ida- ja Põhja-Euroopa Narva ja nöörkeraamika kultuuride erinevaid aspekte ning Läänemere saarte ja rannikualade asustust käsitlevaid uurimusi. Olen läbi viinud multidistsiplinaarseid uurimisprojekte Eestis, Soomes, Venemaal, Lätis ja Valgevenes. Olen arvukate teadusartiklitele ja -raamatute, põhi- ja keskkooliõpikute ning populaarteaduslike artiklite ja raamatute autor või kaasautor.

Arheoloogia õppetool

Valter Lang
Valter Lang
akadeemik, arheoloogia professor
PhD (arheoloogia)
Jakobi 2-205

Olen töötanud Eesti arheoloogias alates ülikoolistuudiumi lõpetamisest 1981, esialgu uurijana Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis Tallinnas, alates 1999. aastast aga korralise professorina Tartu Ülikoolis. Kuni 2000. aastate lõpuni töötasin kolme suurema asustusarheoloogilise projektiga Harjumaal, Virumaal ja Raplamaal, uurides selle kõrval ka muistseid põllusüsteeme ja ainelist kultuuri, eriti keraamikat. Arheoloogilistest perioodidest olen kõige rohkem tegelenud pronksiaja ja eelrooma rauaajaga, kuid kokku u 200 teadustöö temaatika on ulatunud neoliitikumist keskajani. Suuremaid väljakaevamisi olen teinud muistsetel asulakohtadel (Uderna, Olustvere, Ilumäe), linnamägedel (Iru, Keava, Võnnumägi), kalmetel (Väo, Viimsi, Tõugu, Uusküla, Palmse), põllujäänustel (Saha-Loo, Proosa, Uusküla, Ilmandu). Viimastel aastatel olen pühendunud meie etnilise ajaloo uurimisele. Olen 3 aastat olnud instituudi juhataja ja 7 aastat filosoofiateaduskonna dekaan. 2010 valiti mind Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks ning 2017 Soome Teaduste Akadeemia välisliikmeks, peale selle kuulun mitmesse teadusseltsi Eestis, Leedus ja Soomes.

Eve Rannamäe
Eve Rannamäe
arheoloogia kaasprofessor
PhD (arheoloogia)
Jakobi 2-203

Olen zooarheoloog ehk uurin arheoloogilistest kontekstidest pärit loomaluid. Oma doktoritöös ja järeldoktorantuuris uurisin lambapopulatsioone Eestis ja mujal Põhja- ning Ida-Euroopas. Selleks kasutasin peamiselt morfomeetrilisi ja arheogeneetilisi meetodeid. Pean väga oluliseks asjaolu, et mineviku loomade ja karjakasvatuse uurimine on toonud mind ka tänapäeva – meie põlistõugudeni ja eriti Kihnu maalambani – kus saan rakendada zooarheoloogia andmeid maatõugude uurimisel ja ka säilitamisel. Hetkel käimasolevatest projektidest kahes (BoNe ja PRG29) olen uurimisfookusesse lisanud ka veised ja kitsed: nende kasvatuse, kasutuse ja populatsioonide kujunemise eelkõige kesk- ja uusajal. Näiteks on huvi keskmes meie härjakultuur ja selle seosed Soome aladega. Lisaks püüan saada mahukat ülevaadet üldise loomakasvatuse, kaubanduse ja loomsete saaduste tarvitamise kohta Eesti aladel kesk- ja uusajal. Kolmandas projektis (PSG492) tegelen aga muinasajaga ja uurin, millist rolli mängisid mets- ning koduloomad inimese toidulaual tollal.

Arvi Haak
Arvi Haak
arheoloogia teadur 0,2 k
MA (arheoloogia)
Jakobi 2-208

Lõpetasin Tartu Ülikooli arheoloogina (2001) ning kaitsesin siin ka teadusmagistri kraadi (2010), olen end täiendanud ka Readingi ülikooli juures Suurbritannias. Lisaks ülikoolile töötan Tartu Linnamuuseumis, kus vastutan arheoloogiakogude eest ning olen korraldanud arheoloogiaga seotud näitusi. Aastast 2013 olen väljaande „Arheoloogilised välitööd Eestis“ toimetaja. Minu peamised uurimisvaldkonnad on Lõuna-Eesti keskaegsete linnade ja linnuste arheoloogia (sh välitööd Viljandi ordulinnusel 2000–2006) ning hilisrauaaja ja keskaja keraamika, põgusalt olen käsitlenud ka mõnd muud keskaja leiuliiki. Sügavamat huvi tunnen linnatekke küsimuste vastu Eestis, samuti huvitab mind stratigraafia rakendamine arheoloogias. 2018. aastast osalen projektis „Võõras vs kohalik kesk- ja uusaja toitumisharjumustes Läänemere idaaladel: päritoluanalüüside kasutamine tarbimismuutuste jälgimisel“, mille raames tegelen Lõuna-Eesti linnade toidunõude päritolu küsimuste ning projektis kesksel kohal olevate looma-, linnu- ja kalaluude leiukonteksti ja dateeringu selgitamisega.

Marcus Adrian Roxburgh
Marcus Adrian Roxburgh
arheoloogia teadur
PhD (arheoloogia)

An ever-present fact in the study of Archaeology is that ‘The truth isn’t easily pinned to a page. In the bathtub of history, the truth is harder to hold than the soap and much more difficult to find.’ But of course, we still try. My research interest is to better understand the impact of the Roman world on the peoples of the Eastern Baltic, who lived over 1000km from its northern borders. This is explored through the prism of globalisation theory, especially in the adoption and adaptation of ‘Roman’ material culture, by local peoples. This is primarily fuelled by better understanding the geo-temporal nature of the copper-alloy artefacts that survive in great numbers here, especially amongst the tarand grave areas of north-eastern Estonia. I am very much interested in the application of XRF on corroded copper-alloy artefacts, which can provide useful insights into chronological change if used in a qualitative way. It cannot exactly pinpoint the soap as yet, but it can at least tell us which part of the bathtub it is in.

Mari Tõrv
Mari Tõrv
arheoloogia teadur 0,5 k
PhD (arheoloogia)
+372 737 5652
Jakobi 2-204

Ma olen arheoloog, kes töötab mitme valdkonna piirimail. Oma uurimistöös keskendun mineviku surmakultuuri ja toitumise uuringutele, rakendades osteoloogia, arheoloogia, arheotanatoloogia, aga ka stabiilsete isotoopide uuringuid. Kõige laiemalt huvitavad mind minevikus elanud inimeste identiteedid ja see, kuidas neid väljendatakse erinevates praktikates (nt matmiskombed, toidukultuur).

Freydis Ehrlich
Freydis Ehrlich
arheoloogia nooremteadur 0,95 k
PhD (arheoloogia)

Olen Tartu Ülikooli doktorant ja minu uurimisteemaks on arheoloogilised linnuluud. Minu doktoritöö peamise osa moodustab kodustatud lindude uurimine. Täpsemalt on minu eesmärk välja selgitada, millal jõudsid Eestisse erinevad kodustatud linnud, nagu kana, koduhani, kodupart ja kalkun. Teiseks eesmärgiks on uurida, milliseid linde Eesti zooarheoloogilises materjalis üldse leidub ning kuidas neid linde võidi minevikus tarvitada. Viimane küsimus oli minu uurimisteemaks ka bakalaureuse- ja magistritöös, kus uurisin Viljandist leitud linnuluid.

Irina Khrustaleva
arheoloogia nooremteadur 0,5 k

My main research interests include the Stone Age of Eastern and Northern Europe, hunter-gatherers sites and settlements, Prehistoric housing and dwellings, settlements organization and landscape. My work is also related to the study of sources and ways of using of the lithic raw materials (Carboniferous and Silurian flint, first of all) during the Stone Age in Eastern Europe. My PhD project concentrates on the Stone Age Architecture of Estonia, and the data from the territories of Finland, Russia, Latvia, Lithuania and Belarus serve as comparative material. I participate in international multidisciplinary research projects in Estonia, Russia, Belarus and Latvia. 

Alessandra Morrone
Alessandra Morrone
arheoloogia nooremteadur 0,45 k
MSc

The aim of my doctoral project is to investigate historical periods of Middle Age and Early Modern Baltic history from a bioarchaeological perspective, focusing on the health and dietary aspects of human communities through the combined use of paleopathology and biomolecular archaeology. Human skeletal remains collected during previous excavations from different rural and urban locations in South-Eastern Estonia, covering the 13th-18th centuries temporal span, are being analysed to develop a pathological and dietary profile. From the pathological perspective, the individuals undergo a macroscopic examination to track down signs of metabolic, infectious, degenerative and dental disease. Bone and tooth samples are then employed for carbon and nitrogen stable isotope analysis for dietary reconstruction. The results will be integrated with further data from other coeval Estonian sites to reconstruct the general health status and variations within the populations. As a broader contribution to archaeological sciences, this study will explore the effects of disease on isotopic values in human bone.

Marge Konsa
Marge Konsa
projektijuht
Jakobi 2-207

Avastasin arheoloogia enda jaoks 16-aastaselt, kui esimest korda osalesin arheoloogilistel kaevamistel ja see oli armastus esimesest kühvlitõmbest peale. Minu peamisteks kaevamis- ja leireobjektideks on olnud matmispaigad ja asulakohad, kuigi lisaks on nende sekka sattunud ka linnuseid, muistseid põlde ning aardeid. Huvi asustusajaloo ja maastikuarheoloogia vastu on mind viinud pea igasse Eestimaa nurka ning andnud oskuse ühendada oma uuringutes arheoloogilisi, ajaloolisi ja loodusteaduslikke allikaid. Eriti meeldib mulle mikroarheoloogia, kus ühe muistise üksikasjaliku uurimise kaudu saab luua detaili- ja nüansirohke pildi ühe kogukonna või muistise ajaloost. Niiviisi uurin praegu ühes Viljandimaa matmispaigas kajastuvat kogukonnalugu ning teiseks minu lähivaatluse objektiks on Salme laevmatused. Lisaks uurimistööle meeldib mulle olla teaduse vahendajaks üldsusele. Viimati valmis mul koostöös Saaremaa Muuseumiga rändnäitus Salme laevmatustest.

Laboratoorse arheoloogia õppetool

Aivar Kriiska
Aivar Kriiska
laboratoorse arheoloogia professor
PhD (arheoloogia)
Jakobi 2-206

Minu peamised teadussuunad on esi- ja ajaloolise aja arheoloogia, geoarheoloogia ja arheogeneetika. Uurimishuvid hõlmavad Ida- ja Põhja-Euroopa esiajaloolist ja ajaloolist elanikkonda, kolonisatsioone ja rändeid, majandust, ühiskonda ja asustusmustrit. Minu teadustöö fookuses on samuti inimese ja looduse vastasmõjud, eriti seosed Läänemere veetaseme muutuste ja inimasustuse ning elukohavaliku ja looduskeskkonna vahel esiajal. Tulemustest võib esile tuua Euroopa metsavööndi mesoliitilist koloniseerimist, Ida- ja Põhja-Euroopa Narva ja nöörkeraamika kultuuride erinevaid aspekte ning Läänemere saarte ja rannikualade asustust käsitlevaid uurimusi. Olen läbi viinud multidistsiplinaarseid uurimisprojekte Eestis, Soomes, Venemaal, Lätis ja Valgevenes. Olen arvukate teadusartiklitele ja -raamatute, põhi- ja keskkooliõpikute ning populaarteaduslike artiklite ja raamatute autor või kaasautor.

Kerkko Samuli Nordqvist
külalisprofessor
PhD (arheoloogia)
Ester Oras
Ester Oras
arheoloogia kaasprofessor 0,5 k
PhD
+372 737 5652
Jakobi 2-204

Olen arheokeemik ning tegelen minevikuühiskonna uurimisega, kombineerides erinevaid loodusteaduslikke meetodeid. Töötan samaaegselt nii arheoloogia osakonnas kui ka analüütilise keemia õppetoolis. Minu põhiliseks uurimisvaldkonnaks on biomolekulaararheoloogia, mida kasutan muinas- ja keskaegse toitumise ja tervise rekonstrueerimiseks. Peamise uurimismaterjalina kasutan inimluustikke ja savinõusid, mida analüüsin, kasutades erinevaid orgaaniliste jäägianalüüside meetodeid massispektromeetriast isotoopideni. Lisaks olen tegelenud isotoopanalüüsidel põhinevate migratsiooniuuringutega, esemete päritolu ning kasutusjälgede analüüsiga. Olen interdistsiplinaarse Archemy [www.archemy.ee] uurimisgrupi asutaja ja juht. Annan loenguid erinevatest laboratoorse arheoloogia meetoditest, osalen doktoriseminari korraldamises ning juhendan tudengeid kõigil õppeastmetel nii arheoloogias kui ka analüütilises keemias. Kui oled huvitatud, kuidas loodusteadused aitavad paremini mõista meie ajaloopärandit ning soovid minuga koos töötada, siis võta julgelt ühendust.

Kristiina Johanson
Kristiina Johanson
arheoloogia teadur 0,75 k
PhD (arheoloogia)

Olen omandanud nii bakalaureuse-, magistri- kui doktorikraadi Tartu Ülikoolis. Alustasin kiviaja arheoloogiaga, tegeledes peamiselt juhuleidudena leitud hilisneoliitilistele varreauguga kivikirvestele tõlgendusvõimaluste otsimisega. Hiljem liikus fookus kiviaegsete esemete taaskasutuseni hilisemates, peamiselt raua- ja keskaegsetes, kontekstides ning looduslike leidude (fossiilid, ümarad kivid, mineraalid) tõlgendusteni arheoloogilistes muististes. Doktoritöös, mille kaitsesin 2018. aastal, vormusid need teemad maagia ja maagiliste esemete tuvastamisvõimaluste otsinguteks arheoloogilise materjali põhjal. Viimasel ajal olen liikunud hoopis loodusteaduste suunas ning tegelen taimejäänuste võrdluskogu korrastamise ja täiendamisega, aga ka arheoloogiliste taimede mikro- ja makrojäänuste määramisega.

Arheoloogia kabinet

Heiki Valk
Heiki Valk
juhataja, arheoloogia professor
PhD (arheoloogia)
+372 737 5653
Jakobi 2-209

Olen töötanud Tartu Ülikoolis alates 1990. aastast – teaduri, vanem- ja juhtivteaduri ning ühtaegu arheoloogia kabineti juhatajana, praegu professori ametikohal. Esindan arheoloogia „pehmet“, humanitaarset poolt. Huvi pakuvad muinasaja lõppjärk, keskaeg ja varauusaeg, sh arheoloogia seosed usundiga (kalmistud, looduslikud pühapaigad), hilisema rahvakultuuri ja kirjalike allikatega, samuti 13.–18. sajandi üldisemad kultuuriprotsessid Eesti maaruumis, iseäranis Lõuna-Eestis. Eriti paelub Setomaa, kus kaua püsis keskajale omane maailmapilt – sealses traditsioonis võib leida arheoloogia poolt uuritava ajastu mõtte- ja tunnetusviisi kajastusi. Viimastel aastatel on arenenud koostöö geneetikutega keskaegse DNA uurimisel. Omaette uurimisvaldkond on Lõuna-Eesti muinaslinnuste vanus ja kasutuslugu. Oluliseks pean arheoloogia tugistruktuuride – kogude, arhiivi, erialaraamatukogu taastamist Tartu Ülikoolis, konserveerimislabori ja andmebaaside käivitamist ning arheoloogiaajakirja Tutulus asutamist ja toimetamist.

Andres Tvauri
Andres Tvauri
arheoloogia kaasprofessor
PhD (arheoloogia)
508 9803
Jakobi 2-202

Töötan Tartu Ülikoolis alates 1997. aastast. Magistritöö kaitsesin 1995. aastal Helsingi ülikoolis Eesti ja Soome lohukividest. Doktoridissertatsiooni kaitsesin Tartu Ülikoolis 2001. aastal Tartu noorema rauaaja linnuse ja asula asustusloost. Olen juhatanud arvukaid väliuuringuid Tartu arheoloogilises kaitsevööndis, mille tulemusel on valminud mitmed publikatsioonid, mis käsitlevad kesk- ja varauusaegse Tartu arheoloogilisi jäänuseid. Teaduslike monograafiatena on ilmunud minu uurimused Eesti hilisrauaaja (umbes 1050–1250) keraamilistest anumatest ning rahvasterännu-, eelviikingi- ja viikingiajast (umbes 450–1050) Eestis. Olen põhjalikumalt uurinud ajaloolise aja tootmisrajatisi (keraamika-, lubja-, klaasi- ja tõrvatootmiskohad). Praegu koostan uurimust varauusaja (umbes 1558–1783) arheoloogilistest allikatest Eesti alal.

Riina Rammo
Riina Rammo
arheoloogia kaasprofessor
PhD (arheoloogia)
+372 737 5659
Jakobi 2-208

Minu kitsam eriala on tekstiiliarheoloogia. Eelkõige huvitab mind sellega seoses tehnoloogia ja rõivastuse ajalugu Läänemere idakaldal. Kuna Eestis on tekstiile arvukamalt säilinud alates viikingiaja lõpust, siis tegelen peamiselt hilisrauaaja ja keskaja materjaliga (u 11.–16. sajand). Samas olen käsitlenud ka oletatavaid tekstiilijäljendeid pronksiaegsetel savinõudel ja 19. sajandi jõukate linnakodanike surirõivaid. Doktoritöö „Tekstiilileiud Tartu keskaegsetest jäätmekastidest: tehnoloogia, kaubandus ja tarbimine“ kaitsesin 2015. aastal Tartu Ülikoolis. Järeldoktorantuuri „Tekstiilitehnoloogia mikroskoobi all” läbisin Aalto Ülikooli Nanomikroskoopia keskuses Helsingis (2017–2018), kus täiendasin teadmisi erinevate mikroskoopide kasutamisest kiudude ja tehnikate määramisel ning uurisin minevikus kasutatud värvaineid. Alates 2020. aastast keskendun rõivastuse ja enesemääratluse seoste uurimisele Eesti alal arheoloogiliste leidude põhjal.

Ragnar Saage
Ragnar Saage
arheoloogia teadur
PhD (arheoloogia)
737 5659
Jakobi 2-208

Olen arheometallurg ehk minu põhiline uurimisvaldkond on mineviku metallitöö. Ma alustasin metallitöö uurimist 2011. aastal, võttes Jüri Peetsi ja Ain Mäesalu juhendamisel ette Käku sepikoja uurimise ja nüüdseks on sellest välja kasvanud laiem huvi kõiksugu metallitöö vastu. Metallitöö uurimiseks kasutan eelkõige materjaliteadusest üle võetud meetodeid, mille abil jõuame lähemale esemete valmistamistehnoloogia, kvaliteedi ja keemilise koostiseni. Metallivalu uurimiseks olen põhiliselt tegelenud metallisulatustiiglite ja valuvormide analüüsimisega, samas kui rauametallurgia osas on põhiliselt luubi all olnud sepikojad ja nende leiud. Vahemikus 2021 kuni 2024 tegelen oma projektiga “Eesti rauametallurgia kõrgaeg ja hääbumine 12.–14. sajandil”, mis on Postimehe Fondi Noor-Eesti teadusgrant. Metallurgia uurimise kõrvalt tegelen eksperimentaalarheoloogiaga, aga ka muististe ja esemete 3D modelleerimisega fotogramm-meetria abil. Tehtud mudelid leiab aadressilt: https://sketchfab.com/r.saage

Andres Vindi
Andres Vindi
tehnik
+372 737 5659
Jakobi 2-208

Olen sündinud 1971. aastal Tartus. Arheoloogiapisiku sain 1986.-87. aastal Makita külakalmistu kaevamistelt. Tartu Ülikooli tulin 1993. aasta kevadel. Töötan tehnik-konservaatorina – tegelen metalli konserveerimise ja leidude magasineerimisega. Peale selle tegelen maastikul uute arheoloogiliste objektide otsimisega. Suuremat huvi pakuvad linnamäed, mida olen leidnud 12, järve- ja jõesaared. Suviti osalen ülikooli juhitavatel arheoloogilistel kaevamistel.

Kristel Kajak
Kristel Kajak
konservaator
MSc (kultuuriväärtuste säilitamine)
+372 737 5659
Jakobi 2-208

Töötan TÜ arheoloogia kabinetis arheoloogiliste objektide konservaatorina 2004. aastast, mil ma lõpetasin eseme konserveerimise eriala Soomes, tollases Kunsti ja Disaini Instituudis (EVTEK). 2014. a. kaitsesin kultuuriväärtuste säilitamise erialal magistrikraadi (MSc)Tartu Ülikoolis. Arheoloogiasse sattusin ma tänu BA lõputöö otsingutele ning need viisid mind monoliitide (pinnaseplokid leidudega) temaatika juurde. Põnevad ja mahukad projektid on olnud 13.–14. sajandi Siksälä kalmistu rikkaliku leiumaterjaliga matuse monoliitide väljapuhastamine ning Kukruse kalmistu VI matuse, ERM ́i ühe püsieksponaadi, 12. sajandi Kukruse memme täispikkuses skeleti väljapuhastamise, konserveerimise ja eksponeerimisega seotud tööd. Tegelen peamiselt orgaanilise leiumaterjali konserveerimisega, kuid nüüdseks on töölauale tee leidnud ka muust materjalist leiud. Olen kaasõppejõud loengukursusel “Arheoloogiliste objektide säilitamine” ja püüan niimoodi anda oma panuse kultuuriväärtuste säilitamise väärtustamisele ja teadvustamisele. Kuulun Eesti Konservaatorite Ühingusse ja hindan koostööd.

Mairi Kaseorg
Mairi Kaseorg
tehnik 0,45 k

Magistriõppes tegelen ma vana DNA ja selle säilimisega seotud küsimustega. Õpingute jooksul olen töötanud arheoloogia osakonnas tehnikuna ja praegu on minu töö seotud arhiivi haldamise ning selle juurde kuuluva raamatukogu igapäevase administratsiooniga. Arhiivitöö kõrvalt osalen arheoloogia ajakirja Tutuluse väljaandmisel.

Martin Malve
Martin Malve
tehnik
MA (arheoloogia)
Jakobi 2-203

Olen osteoarheoloog, kelle töö hõlmab matmispaikade arheoloogiliste päästekaevamiste juhatamist ja nendelt leitud inimluude analüüsimist. Luu-uurimist õppisin Leedus, Vilniuse Ülikoolis (2008–2009) professor Rimantas Jankauskase käe all ja hiljem olen täiendanud end ka Inglismaal Readingi Ülikoolis (2013). Teadustöös keskendun eelkõige kesk- ja varauusajast pärinevate skelettide uurimisele, et saada parem pilt sellest, kuidas inimesed tollal elasid, milline oli neid ümbritsev keskkond, nende tervis ning toitumine. Minu suurimaks huvivaldkonnaks on paleopatoloogia, mis keskendub minevikus põetud haiguste ja vigastuste analüüsile. Olen uurinud põhjalikult tera- ja tulirelvavigastustega skelette ja trepanatsioone. Lisaks olen käsitlenud ka erinevad nakkushaigused nagu süüfilis, leepra ja tuberkuloos. Samuti teen tihedat koostööd geneetikutega surnute päritolu ja haiguste uurimisel. Olen juhatanud arheoloogilisi välitöid üle 50 maa- ja linnakalmistul. Suurimaid kaevamisi olen läbi viinud Tallinnas Tõnismäe kalmistul (2017), kust tuli välja üle 500 matuse ja Tartus Püha Maarja kalmistul (2011) kust avastati ligi 750 luustiku. Lisaks olen kaevanud sõjategevusega seotud ühishaudu (Tartus Oa tänaval, Vastseliinas), katkukalmistuid (Otepääl, Tallinnas) hukkatute matmispaika Rakveres ning võllamäge Haapsalus. Oma tööga seoses olen teinud koostööd ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituudiga. Olen kirjutanud üle 100 populaarse ja teadusliku artikli. Annan Tartu Ülikoolis valikainet „Sissejuhatus osteoarheoloogiasse".

Riina Juurik
Riina Juurik
tehnik
MA (arheoloogia)
+372 737 5653
Jakobi 2-211

Olen olnud seotud arheoloogiaga alates aastast 2006, mil alustasin tööd arheoloogia kabinetis arheoloogilise ja pärimusliku kohainfo andmebaasiga. Edasine tegevus ongi olnud seotud nii kohainfo kui ka Tartu ülikooli arheoloogiakogude andmebaasi loomise, arendamise ja sisulise haldamisega. Mõningal määral olen tegelenud ka maastikuarheoloogiaga Edela-Eesti piirkonnas. Lisaks magistrikraadile arheoloogias olen omandanud rakendusliku kõrghariduse õena ning hetkel olengi tegev kahes valdkonnas, arheoloogias ja õenduses.

Riina Vesi
Riina Vesi
tehnik-joonestaja
+372 737 5653
Jakobi 2-211

Peale Tartu kunstikooli lõpetamist asusin tööle arheoloogia kabinetis tehnik-joonestajana. Olen osalenud paljudel arheoloogilistel kaevamistel joonistajana. Praegu on minu tööks inim- ja loomaluude puhastamine ning pakendamine ja osteoloogiakogu korrastamine.

Aigi Rahi-Tamm
Aigi Rahi-Tamm
osakonna juhataja, arhiivinduse professor
PhD (ajalugu)
Jakobi 2-222

Professor Aigi Rahi-Tamme poolt käsitletav periood jääb ajavahemikku 1860-1990. Arhiivinduslikust eripärast tulenevalt on kesksel kohal Eesti aja­loo allikate tõlgendamine. Temaatiliselt on rõhuasetus riigi/võimu ja isiku vahelistel suhetel ning eriilmelistel tegutsemise strateegiatel, seda eriti kriitilistest situatsioonidest tingitud oludes. Hetkel on käimas eestlaste individuaalseid ning kollektiivseid sõjakogemusi 20. sajandi sõdades ja nende järel analüüsiv projekt. Kuivõrd sõdadest tõukub palju probleeme, on uurimisküsimuste spekter lai. Teiseks keskseks teemaks on sotsiaalse kontrolli mehhanismid (surmanuhtlusest premeerimise ja tunnustamiseni). Kontroll hõlmab objekti ja subjektina asutusi, organisatsioone, töökollektiive, gruppe, indiviide ning nende tegevusi ja omavahelisi suhteid, see on nii väline (riiklike organite teostatud) kui sisemine (kollektiivi, grupi ja enesekontroll). Öeldust tulenevalt analüüsitakse kontrolli meetmeid läbi kahe perspektiivi, nii võimu­poolsete taktikate kui isikute reaktsioonide kaudu.

Kurmo Konsa
Kurmo Konsa
arhiivinduse (säilitamine) kaasprofessor 0,5 k
PhD (infoteadus)
Jakobi 2-221

Kaasprofessor Kurmo Konsa uurimisvaldkond keskendub säilikute seisundi uuringutele raamatukogudes, arhiivides ja muuseumides. Olulisel kohal on kultuuripärandi objektide biokahjustuste ning hoidlate keskkonnaga seotud küsimused, samuti säilituskorralduse teoreetilised alused. Kui sind huvitavad erinevad pärandi tekke- ja haldamise protsessid isiklikul, kogukondlikul, riiklikul ning rahvusvahelisel tasandil või isiklike infokogudega seotud teemad, pöördu julgesti Kurmo Konsa poole.

Janet Laidla
Janet Laidla
Eesti ajaloo lektor 0,5 k
PhD (ajalugu)
Jakobi 2-233

Lektor Janet Laidla uurib Eesti varauusaegset ning uusaegset teadus-, haridus- ja kultuurielu.  Tema doktoriväitekiri keskendus varauusaegsele ajalookirjutusele, samas on ta kirjutanud ka Tartu ülikooli ajaloost keskendudes peamiselt üliõpilaskonna ja teadusajaloole. Viimastel aastatel on teda järjest enam huvitama hakanud küsimus, kuidas kujunes naisharitlaskond Eestis kuni Teise maailmasõjani.

Tõnu-Andrus Tannberg
Tõnu-Andrus Tannberg
osakonna juhataja, akadeemik, Eesti ajaloo professor
PhD (ajalugu)
+372 737 6510
Jakobi 2-220

Eesti ajaloo professor Tõnu Tannbergi teadustöö keskmes on Eesti ja laiemalt Baltikumi ajaloo erinevad tahud 18. sajandi algusest kuni 20. sajandi lõpukümnendini. Tema viimaste aastate üldisemateks uurimisteemadeks on olnud (1) Moskva kontrollimehhanismid ja sovetiseerimisprotsessi palgejooned (keskus-perifeeria võimuvahekorrad) Eesti NSVs ja teistes balti liiduvabariikides NSV Liidu ning Ida-Euroopa poliitiliste arengute kontekstis, (2) Baltikumi integreerimise eripärad ja tagajärjed Vene impeeriumi sõjaväesüsteemi (rõhuasetusega Napoleoni sõdade ajastule, sõjaväekohustuse ajaloole ja Esimese maailmasõja perioodile) ning (3) ühiskonna vaimuelu suukorvistamise mehhanismid ja selle protsessi institutsionaalne ning ideoloogiline raamistik hilisstalinistlikus Eesti NSV-s. Erinevate uurimisprojektide raames on valmimas mitmed käsitlused sovetiaja kirjanduselu kontrollimehhanismidest ning uurimus Vene armee komplekteerimise rahvuslikest eripäradest impeeriumi lõpuperioodil. Ühtlasi on koostamisel allikapublikatsioon eestlastest Vene-Jaapani sõjas ning Eesti vanema perioodi sõjaajaloo ülevaateteos.

Vaata Tõnu Tannbergi ettekannet "Moskva „konstitutsioonilised parandused“ 1944. aastal: liiduvabariikide „iseseisvumine“ ning selle sise- ja välispoliitiline kontekst" konverentsil "Ants Piibu päev. 100 aastat Eesti vastuvõtmisest Rahvasteliitu".

Vaata ka "Teadlane vastab: miks ei alanud perestroika peale Stalini surma?".

Enn Küng
Enn Küng
Eesti ajaloo (varauusaja ja uusaja) kaasprofessor
PhD (ajalugu)
+372 737 6509
Jakobi 2-231

Kaasprofessor Enn Küngi uurijahuvi keskendub Läänemere regiooni ja Eesti ajaloole 16.–17. sajandil. See on ajajärk, mida Euroopas defineeritakse varauusajana. See kätkes endas kiireid poliitilisi, majanduslikke ja kultuurilisi muutusi, uute ideede levikut, Euroopa integratsiooni, esile kerkinud rahvusriikide ekspansiivsust, aga ka sügavaid kriise. Tänapäeva Eesti ala kuulus toona Rootsi riigi koosseisu. Käimasolevate uurimisprojektide raames jälgitakse esmajoones majanduslikke ja poliitilisi protsesse, mis mõjutasid Eesti ajaloo kulgu varauusajal. Uurimistöös on kesksel kohal arhiiviallikad.

Ago Pajur
Ago Pajur
Eesti ajaloo (uusima aja) kaasprofessor
PhD (ajalugu)
+372 737 6509
Jakobi 2-231

Kaasprofessor Ago Pajuri uurimisperiood hõlmab kitsamalt Eesti esimest iseseisvusperioodi ja laiemalt 20. sajandi esimest poolt. Seejuures on kesksel kohal poliitiline ja sõjaajalugu, eriti Eesti Vabariigi sünd ja Vabadussõda (sh eesti rahvusväeosad), aga ka poliitilised arengud omariiklusaastail ja üleminek demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Hetkel on käsil uurimus kolonel Ants Matsalost (1895–1945), kellest on jäänud maha mahukas käsikirjaline pärand, sh päevaraamat, mille avastas Kirjandusmuuseumi kogudest doktorant Toivo Kikkas.

Anu Raudsepp
Anu Raudsepp
ajaloo didaktika kaasprofessor 0,75 k, programmijuht
PhD (ajalugu)
+372 737 6509
Jakobi 2-231

Kaasprofessor Anu Raudsepp uurib esiteks erinevaid Eesti 20. sajandi kultuuriloo (haridus, kirjandus, tsensuur, õigeusu kirik) teemasid. Teda paelub aktuaalselt kirjasõna mõju, perekondlike ning kultuuriliste mõttekaaslaste tähendus vaimse enesesäilitamise ja vaimse vastupanu vahendina 20. sajandi ajaloo pöördelistel ja keerulistel perioodidel. Teiseks tema teadustöö põhivaldkonnaks on ajaloodidaktika, milles ta keskendub humanitaarvaldkonna õpikute analüüsile. Ta on uurinud eriti rahvuste ja vaenlase kuvandit. Kolmandaks uurimisvaldkonnaks on tal viimastel aastatel kujunenud sisejulgeoleku ajalugu (siseministeerium, piirivalve, politsei).

Andres Andresen
Andres Andresen
Eesti uusaja kaasprofessor 0,75 k
PhD (ajalugu)
+372 737 6509
Jakobi 2-231

Kaasprofessor Andres Andresen uurib mitmesuguseid riikluse, õiguse, religiooni ja kultuurilooga seotud probleeme ajavahemikus 17. sajandi lõpust kuni 20. sajandi alguseni, aga samuti ka ajalookirjutuse ajalugu ja eesti mõttelugu. Viimasel ajal on ta muuhulgas tegelenud Rudolf Kallase elutöö lahti mõtestamisega eesti ajaloo seisukohalt. Jätkuvalt on käimas töö baltisaksa seisusliku omavalitsuskorralduse mitmete eriküsimuste selgitamiseks erinevate historiograafiliste suundade kontekstis, keskendudes sealjuures eriti 1710. aasta kapitulatsioonidele, asehaldusaegsetele ümberkorraldustele ja 19. sajandi lõpupoole reformidele.

Tiit Rosenberg
Tiit Rosenberg
emeriitprofessor 0,1 k
knd (ajalugu)

Emeriitprofessor Tiit Rosenbergi esmaseks uurimisteemaks on Eesti agraarajalugu 19.–20. sajandil (põllumajanduslikud majapidamised mõisatest ja taludest sovhooside-kolhoosideni ning perefarmide ja osaühinguteni, -uuendused, -institutsioonid ja inimesed), samuti ajaloo uurimise ja õpetamise ajalugu Tartu Ülikoolis (alates 1919. aastast tänapäevani).

Janet Laidla
Janet Laidla
Eesti ajaloo lektor 0,5 k, programmijuht
PhD (ajalugu)
Jakobi 2-233

Lektor Janet Laidla uurib Eesti varauusaegset ning uusaegset teadus-, haridus- ja kultuurielu.  Tema doktoriväitekiri keskendus varauusaegsele ajalookirjutusele, samas on ta kirjutanud ka Tartu ülikooli ajaloost keskendudes peamiselt üliõpilaskonna ja teadusajaloole. Viimastel aastatel on teda järjest enam huvitama hakanud küsimus, kuidas kujunes naisharitlaskond Eestis kuni Teise maailmasõjani.

Ilmar Tammisto
Ilmar Tammisto
ajaloo nooremteadur 0,5 k
MA (ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja)
Juhan Maiste
osakonna juhataja, kunstiajaloo professor
PhD (kunstiteadused)
+372 737 6507
Ülikooli 18-024
Tõnis Tatar
Tõnis Tatar
kunstiajaloo lektor
PhD (kunstiajalugu)
+372 737 5655
Ülikooli 18-024
Krista Andreson
külalislektor 0,2 k
MA (kunstiajalugu)
+372 737 5655
Ülikooli 18-024
Anu Ormisson-Lahe
Anu Ormisson-Lahe
kunstiajaloo nooremlektor
MA (kunstiajalugu)
+372 737 5655
Ülikooli 18-024
Kadri Asmer
Kadri Asmer
referent 0,2 k
MA (kunstiajalugu)
+372 529 9994 (6166)
Ülikooli 18-024
Karin Veski
Karin Veski
osakonna juhataja, uusima aja lektor
PhD (ajalugu)
+372 737 6504
Jakobi 2-223
Olaf Mertelsmann
Olaf Mertelsmann
Ida-Euroopa ajaloo professor
PhD (uusaja ajalugu)
+372 737 6504
Jakobi 2-223
Jaak Valge
uusima aja kaasprofessor 0,2 k
PhD (ajalugu)
+372 737 6504
Jakobi 2-223
Mati Laur
Mati Laur
osakonna juhataja, uusaja professor
PhD (ajalugu)
+372 737 5657
Jakobi 2-218
Anti Selart
Anti Selart
keskaja professor
PhD (ajalugu)
+372 737 6506
+372 5340 6116 (6506
Jakobi 2-225
Mait Kõiv
üldajaloo (vanaaeg) kaasprofessor
PhD (ajalugu)
+372 737 5657
Jakobi 2-219
Marten Seppel
Marten Seppel
varauusaja kaasprofessor
PhD (ajalugu)
+372 737 5657
Jakobi 2-219