Foto:
Pixabay

Uued väljaanded ja raamatud ajaloolastelt ja arheoloogidelt

2022. aasta lõpus ja 2023. aasta alguses on ajaloo ja arheoloogia instituudi ajaloolastel ja arheoloogidel ilmunud mitmeid uusi väljaandeid ja raamatuid.

Image

Ilmunud on Eesti arheoloogiaajakirja Tutulus 2022. aasta number, üldjärjestuses üheteistkümnes. Jutuks tulevad Eesti Arheoloogide Liidu loomine ja selle tagamaad, Tallinna Lootsi tänava keskaegne laevavrakk, muinasaegsed tuleriidad, kiviaegse asulakoha uurimine Karjala kannase piiril, Eesti vanimad ehtenõelad, haruldane aare Mõdrikult Virumaal, matused Niguliste kirikus, haiged lapsed varauusaegse Tallinna eeslinnas, Eesti vanimad kalkunid ja vigane koer Otepäält, lohukivid eesti kohapärimuses, lennukivrakk Väinameres ning õpilaste arheoloogiapäev Vihil Viljandimaal. Muinasrõivastuse plokis on juttu 12.–13. sajandi naiserõivastest – peploskleitidest ja saare naiste toonasest moest, samuti Siksälä keskaegse naisekuue rekonstruktsioonist. Tutulust saab osta ka Jakobi 2 valvelauast (4 eurot/tk). Loe pikemat tutvustust siit

Image

2022. aastal tähistas 100. aastapäeva Ajalooline Ajakiri. Ajakiri hakkas ilmuma 1922. aastal ning oli oluline nurgakivi ajalooalase õppe- ja teadustöö ülesehitamisel emakeelses Tartu ülikoolis. Sajandal aastal ilmub ajakiri endiselt paberversioonina neli numbrit aastas ning on kättesaadav ka veebis. Juubeliaasta avanumbris said sõna eeskätt doktorandid. Mihkel Truman kirjutas Akadeemilise Ajalooseltsi tegevustest 1920–28, Eero Kangor Tartu ülikooli kunstikabineti rajamisest ning Silver Loit välisministeeriumi protokolliteenistusest kahe maailmasõja vahel. Oluline on ka Pärtel Piirimäe ülevaade ajakirja tegevusest tema peatoimetajaks olemise ajal (2007–18). Loe pikemat tutvustust siit.

Image

2022. aasta lõpul kirjastuses Brill/Schöningh ilmunud ajakirja "Forschungen zur baltischen Geschichte" 17. numbrist saab lugeda 16. sajandi esimese poole Livonicast Preisimaa Riigiarhiivis, näljahädadest Baltikumis 17. sajandi alguses ja lõpus, ideoloogiliste mõistete kasutamisest baltisaksa ajakirjanduses enne Esimest maailmasõda, ENSV välisasjade rahvakomissariaadi lühikeseks jäänud eluloost, ENSV-st deporteeritud sakslaste identiteedist ning paljust muust. Ülevaate ajakirjast leiab siit

Image

2022. aasta detsembris toimunud arheoloogiliste välitööde ettekandepäeva raames esitleti ka väljaannet Archaeological Fieldwork in Estonia / Arheoloogilised välitööd Eestis 2021, mis annab põhjaliku ülevaate eelmise aasta arheoloogiliste uuringute tulemustest. Väljaandest leiab 18 artiklit eelmise aasta välitöödest, lisaks ülevaated arheoloogia-aastast ning hobiotsijate leidudest, artiklid inglise ja saksa keeles eestikeelsete kokkuvõtetega ning arvukalt jooniseid ja fotosid. "Arheoloogilised välitööd Eestis 2021" saab soetada TLÜ arheoloogia teaduskogust, TÜ arheoloogia osakonna raamatukogust ja Rahva Raamatu e-poest. Väljaanne ilmub Muinsuskaitseameti, Tartu Ülikooli arheoloogia osakonna ja Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi koostöös. Loe pikemat tutvustust siit.

Image

Ilmus uus raamat "Ilusad asjad, põnevad lood", mis on sarja "Muinasaja teadus" 29. number. Raamatust leiab lugeja kolmteist artiklit, mis käsitlevad Eesti ülikoolide ja muuseumide kogudes leiduvaid arheoloogilisi esemeid ning inim- ja loomaluid. Nii asjade „ilu“ kui ka lugude „põnevus“ on muidugi subjektiivsed – ehk siis „ilu on vaataja silmades“ ja lugu muutub uurija jaoks põnevaks uuritavate leidudega aja jooksul toimunud sündmustesse ja protsessidesse süvenedes. Seda ilu ja põnevust püüavad autorid edasi anda ka lugejale. Raamatusse kogutud artiklid on jagatud mitme teema vahel. Siin käsitletakse maapõues leiduvaid peitvarasid, erinevatest materjalidest tarbeesemeid ning inimeste rõivastust kaunistanud ehteid ja aksessuaare. Arheoloogilistel väljakaevamistel leitud muistsete inim- ja loomaluude põhjal uuritakse ka toitumust, haigusi ja vigastusi ning lõpuks peatutakse leidude konserveerimisel lahendamist vajavatel probleemidel. Loe pikemat tutvustust siit

Image

Mati Lauri uue raamatu "Impeeriumi sünd: Venemaa ajalugu Peeter Esimesest Katariina Teiseni" tutvustus on järgmine: "Paljude jaoks on Venemaa tundunud võõra ja arusaamatuna, vahel koguni müstilisena. Siin, Tartus, kus see raamat on kirjutatud, linnas, mille nimi kanti esimest korda ajalookroonikasse venelaste vallutatud tugipunktina, mille Vene riik Põhjasõja ajal maani maha põletas ning Teise maailmasõja ajal varemetesse jättis, linnas, mis jääb praegugi piirist vaid napi tunni auto-, aga ka tankisõidu kaugusele, on Venemaa kõike muud kui kauge ja eksootiline müstika. Raamat põhineb neli aastakümmet Tartu Ülikoolis peetud Vene ajaloo loengutel. Raamatu autor Mati Laur on üldajaloo osakonna juhataja ning uusaja ajaloo professor. Raamatu keeletoimetaja on Anne Velliste ja kujundaja Mart Kivisild." Loe lähemalt siit.

Image

Juhan Maistel ilmus raamat  "Eesti mõisad ja lossid I. Aadlikultuuri seitse aastasada", mille andis välja kirjastus Varrak. Raamat räägib Eestimaast ja seda tiheda võrguna katvatest mõisaansamblitest. Autor on raamatu jaganud osadeks ja need omakorda peatükkideks; alustades mõisa ideest ja mõisaelust, võetakse mõisaarhitektuur vaatluse alla ajalooliste perioodide kaupa selle kõige varasematest kihistutest kuni oma hääbumise ja traagilise lõpuni ning taassünnini 20. sajandil. Ülevaadetele erinevatest ajastutest järgnevad üksikmõisate kirjeldused, mis liidavad erinevad mosaiigikillud tervikuks, avades suurte teemade kõrval väikesed, makrokosmose kõrval mikrokosmose, milles iga mõis astub esile oma ainukordses värvis ja vormis, pannes südame kiiremini põksuma ja küsides üha uute lugude järele. Loe pikemat tutvustust siit.

Image

Rahvusarhiivi väljaantavas sarjas „Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost“ (peatoimetaja professor Tõnu Tannberg) ilmusid läinud aasta lõpus kaks kaalukat väljaannet Eesti sõjaajaloost. Sarja kümnenda raamatuna ilmus allikapublikatsioon „Ohvitseri päevaraamat. Ants Matsalo“ (Tartu: Rahvusarhiiv, 2022), mille koostasid kaasprofessor Ago Pajur ja doktorant Toivo Kikkas. Raamatu põhiosaks on kolonel Ants Matsalo (Matsoni) päevaraamat aastatest 1931–1940. Lisaks päevaraamatule leiab selle raamatu kaante vahelt A. Matsalo põhjaliku eluloo, mälestused Vabadussõja päevilt ning ka tema Kõrgema Sõjakooli lõputöö. Ajaloodoktor Andres Seene monograafia „Sepikoda. Eesti sõjakoolid 1919–1940. Inimesed, ideed, institutsioonid“ (Tartu: Rahvusarhiiv, 2022) on ümbertöötatud ja täiendatud variant autori 2011. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst. Loe pikemat tutvustust väljaannete kohta siit.

Image

Mihkel Mäesalu & Stefan Pajung kirjutasid raamatu "Danish-Estonian Relations in the Middle Ages". Taani-Eesti suhted keskajal on ajalooteaduses teenimatult vähe tähelepanu pälvinud. Carslbergi sihtasutuse finantseeritud järeldoktorantuuri projekti raames uurisid seda unarusse jäetud teemat aastatel 2019-2021 Mihkel Mäesalu Tartu Ülikoolist ja Stefan Pajung Taani Rahvuslikust Ajaloomuuseumist. Projekti raames kirjutatud artiklid koguti kokku ja avaldati ingliskeelses raamatus, kusjuures üle poole artiklitest ilmuvad siin esmakordselt. Raamat muudab olulisel moel senist nägemust Eesti keskajast: Taani võimualune Põhja-Eesti oli tunduvalt tihedamini Taaniga integreeritud kui seni arvatud; Taani kuningas ja Saksa ordu tegid omavahel koostööd ristisõdades kuralaste, žemgalite ja leedulaste vastu; Jüriöö ülestõus puhkes vastuseisuna Taani kuninga maksupoliitikale; Taani kuningas protežeeris keskaegse Liivimaa vaimulikke ja püüdis allutada Liivimaad oma mõjule ka pärast Põhja-Eesti müümist ja annetamist Saksa ordule 1346. aastal. Lühidalt öeldes Taani kuningal oli läbi keskaja oluline mängija siinsel poliitilisel areenil. Vaata lähemalt siit.

Image

"Eesti mõtteloo" raamatusarjas ilmus kaks raamatut Rudolf Kallase kohta: "Tunnistus Õnnistegijast" ja "Armulaud". Mõlema raamatu koostaja on Andres Andresen. Rudolf Kallas (1851–1913) on üks esimesi, kes on eesti keeles ja meeles põhjalikumalt mõtestanud kristlikku maailmapilti. Vaimuannete ja mõttesügavuse poolest asetub ta Juhan Luiga ja Jaan Tõnissoni kõrvale meie toonase haritlaskonna absoluutsesse tippu. Kallas oli eesti usuteaduse väljapaistvamaid teerajajaid, kirikuõpetajana hiilgav jutlustaja ja kõnemees. Loe raamatute kohta lähemalt siit

 

 

#ühiskonnale
Võistkondlik 24 h Vikipeedia artiklivõistlus 2019. aasta sügisel Tartus. Võitjavõistkond.

Üliõpilased on oodatud osalema Vikipeedia artikli kirjutamise välkvõistlusel

#ühiskonnale
SERAKE 2023 Egon Erkmann

Semiootika rakenduskeskuse avaüritus toimub 8. veebruaril

#kestlikkus #täiendusõpe #ühiskonnale
mets

Kevadsemestril alustab jätkusuutlikkust arendav kursus