Viimase rahvaloenduse andmetel räägitakse Eestis emakeelena 243 keelt, seega on meil palju inimesi, kelle joaks on eesti keel teine keel. Õppijat saab kõige paremini toetada temaga avatult suheldes. Peale keeleeksamiks õppimise on keeletundides hädasti vaja edasi anda ka teadmisi kõnekeele kohta, tõdeti 18. mail toimunud Tartu [eel]arvamusfestivali arutelul „Eesti keel kui teine keel“.
Panime kirja mõne vestluses kõlanud mõtte:
- See, et eesti keele õppimine on keerukas, on müüt, millest peaksime keeleõppija toetamiseks loobuma. Õppija jaoks on kõige olulisem ületada hirm keeleõppega alustamise ja eksimise ees. Keeleõpe on pidev protsess, mis ei lõpe kunagi.
- Kas või kuidas parandada keeleõppija vigu? Paljuski sõltub see suhtlusolukorrast. Hea võimalus on osaleda vestluses aktiivse kuulajana ja peegeldada rääkijale öeldut. Sel moel ei tundu parandamine ründavana. Samuti võib keeleõppija käest küsida, mida ta ise eelistab.
- Eestlased kipuvad minema kergekäeliselt üle inglise keelele, kui nendega suhtleb eesti keele õppija. Seda ei peaks tegema, sest keeleõppijalt nõuab oma oskuste suhtlusolukorras proovilepanek väga suurt julgust, mida oleks vaja igati toetada.
- Keeleõppijal on abi sellest, kui suhtluses ei kasutata liiga keerulist sõnavara. Lihtsamalt rääkimine ei tähenda, et seda tuleks tingimata aeglasemalt teha, vaid vaja on teistsugust sõnakasutust.
- Keeleeksami ülesehitus võib tunduda heidutav – see on tunde kestev pingutus, mis paneb vaimu kõrval proovile ka keha. Seejuures on vaja spetsiifilisi oskusi näiteks graafikute analüüsimiseks ja monoloogi pidamiseks, mis võib olla keeruline isegi vilunud keelekõneleja jaoks. Isegi suurepärase keeleoskusega õppijale võib eksami sooritamine olla suur katsumus. Samuti ei pruugi hea tulemus tähendada mitmekülgset keeleoskust, mida nõuab päris suhtlusolukord.
- Küsimuste voorus räägiti teise emakeelega noorte lõimumisest ülikoolis. Tartu Ülikooli hiljutisest uuringust ilmnes vene dominantkeelega noorte mure, et kuna eestikeelsete noortega ei osata suhelda nende moodi, jäädakse eestikeelsest suhtlusringkonnast välja. Seepärast oleks hea, kui keeleõpetaja käsitleks tundides lisaks eksamiteemadele ka argisõnavara, sh noortekeelt.
Arutelus osalesid eesti keelt teise keelena õppinud või õpetanud keeleteadlased ja õpetajad: TÜ keeleteaduse nooremteadur ja eesti keele teise keelena õpetaja Kristel Algvere, TÜ fennougristika nooremteadur Bogáta Timár, TÜ poola keele külalislektor Marcin Raiman ning TÜ eesti ja soome-ugri keeleteaduse bakalaureuseüliõpilane ja eesti keele teise keelena õpetaja Aleksandr Petrov. Arutelu juhtis TÜ keelepoliitika teadur, eesti keele teise keelena õpetaja Kerttu Rozenvalde.