Intervjuu Liina Lukasega "Nõmmeroosike. Goethe luule eesti keeles" valmimisest 

Kust tuli idee koostada Goethe luule tõlkekogu?

Olen Eesti Goethe-Seltsi esimees ja sellise kogu koostamise mõte ongi pärit Eesti Goethe-Seltsilt. Oleme sellest mõelnud juba pikki aastaid, sest Goethe luulest on olemas kõigest üks kogumik, see koosneb vaid August Sanga tõlgetest ja on pärit 1968. aastast. Aga Goethet on tõlkinud paljud tõlkijad, nt Ants Oras, kelle tõlked ilmusid kunagi pagulaseesti ajakirjas Tulimuld ja paljud tõlked ei ilmunudki. Need jõudsid Orase arhiiviga Eesti Kirjandusmuuseumisse ja ootasid seal oma aega. Goethet on tõlkinud 83 nimeliselt teada olevat tõlkijat, nende seas veel nt Ain Kaalep, Marie Under, Jaan Bergmann, Jakob Tamm, Juhan Liiv.
Eesmärgiks oli koondada kokku olemasolevad tõlked, aga ärgitada looma ka uusi. Seda kogu koostades kutsusime luuletõlkijaid üles veelgi Goethet tõlkima ja mitmed tõlkijad seda ka tegid: Mati Sirkel, Jaan Undusk, Meelis Friedenthal, Ivo Volt, Andreas Kalkun, Maarja Kangro, Jüri Talvet, Vahur Aabrams, Arne Merilai, Marta Talvet, Aapo Ilves, Susanna Rennik, Liina Sumberg.   

Kuidas ja kelle initsiatiivil moodustus selline koostajate ja toimetajate trio (Vahur Aabrams, Liina Lukas ja Susanna Rennik)?

Kõik me kolm oleme Eesti Goethe-Seltsi liikmed. Vahuriga olen koostööd teinud juba üle 20 aasta. Olin tema bakalaureuse- ja magistritöö juhendaja, hiljem on ta olnud põhijõud meie ühise Eesti vanema kirjanduse digitaalse tekstikogu EEVA juures. Oleme 1999. aastast peale korraldanud koos Balti kirjakultuuri sümpoosione (esimene, muide,  kandis pealkirja „Goethe Tartus“) ja andnud välja raamatuid (nt Jakob Michael Reinhold Lenzi valikkogu).
Otsisin meile tükk aega appi tudengit ja leidsin germanistika magistrandi Susanna Renniku, tema aitas ka luuletusi välja kirjutada, transkribeerida, töötas välja tehnilisi lahendusi käsikirja koostamiseks ja koostööplatvorme. Tema sai ühendada selle töö oma  magistritöö teemaga: see raamat oli tema magistriprojekt, mille ta kaitses 2020. aastal.
 
Kui kaua võttis aega “Nõmmeroosikese” koostamine ja toimetamine?

Vahur hakkas koostama tõlgete andmebaasi ja Goethe luuletusi kokku koguma 2017. aasta kevadel. Sealt alates on käinud pidev töö, teatud perioodidel igapäevaselt. Meil oli mingites asjades kindel tööjaotus, aga mingeid asju tegime ühiselt.

Kuivõrd keeruline on Goethe tekste eesti keelde tõlkida?

Järjest vähemaks jääb saksa keelest tõlkijaid ja järjest vähem on neid, kes tahaks tõlkida riimitud värssteksti. Paljud tõlkijad ütlesid ka ära, põhjendades oma ebakindlust saksa keeles. 

Millin on Sinu lemmik Goethe luuletus?

Päris raske on valida, mulle meeldib palju luuletusi. Aga valin praegu ühe Goethe noorepõlveluuletuse, „tormi ja tungi“ aegse „elamusluuletuse“ (just elamusluule on see mõiste, mille Goethe luule Euroopa luulesse tõi). See August Sanga tõlge – täpne nii sisuliste, vormiliste kui ka kõlaliste vahendite poolest.

Kohtumine ja hüvastijätt

Mu süda tuikas. Teele ruttu,
just nagu ootaks vägitöö!
Maa juba mähkus õhtu-uttu
ja orgudesse laskus öö.
Mäel nagu hiid, kes valvab ilma,
tamm kõrgus tumm ja kuninglik,
ja põõsaist sada musta silma
mu poole pööras pimedik.

Kuu tukkus kõrgel pilvesängis,
loid, unine tal oli pilk.
Tuul vargsi lehestikus mängis –
see kõlas nagu kaeb või ilk.
Öö tuhat tonti välja otsis,
kuid kindlaks jäin ma nende ees.
Vaim leekis tuhatkordses trotsis,
põu tuhatkordses lõõmas kees.

Ma kuulsin sinu kergeid samme,
täis leebet rõõmu valgus meel.
Mu verelöök, mu hingetõmme –
kõik ainult sulle kuulus veel.
Mu ees sa seisid tähevalgel,
ja kiindumust, mil pole äärt,
võis aimata su puhtal palgel.
Kas tõesti olen seda väärt?

Oh lahkumine kurb ja valus!
Su pilkudes on sinu hing.
Su suudlustes seal vaikses salus –
mis arm, mis õnn, mis piinaping!
Sa juba lahkud, varju mattud.
Ah, kuigi öö on ümber must –
mis õnn on olla armastatud
ja ise tunda armastust!

Tõlkinud August Sang (1968)

Kellele ja miks soovitad lugeda “Nõmmeroosikest”?

See pakub tänu põhjalikule kommentaariumile ja saatetekstidele küllap huvi akadeemiliselt haritud lugejale, nt tõlkeajaloo, kirjandus- ja kultuuriajaloo uurijale, aga raamatuga pidasime silmas ka lihtsalt luulehuvilist lugejat, ka kooliõpilast, kes koolis Goethet loeb.
Goethe luule on nii rikas, et siit leiab mõtteteri, lugulaule, puhast armastus- ja looduslüürikat. Soovitan Goethet lugeda ka ökokriitilise pilguga, vaadata, kuidas ta kujutab loodust luules, looduse ja inimese vahekorda.

Kindlasti sobib see kinkeraamatuks – jõulud on tulemas! See raamat võiks olla igaühe raamaturiiulil, kindlasti läheb seda elu jooksul vaja. Kõige parem on muretseda endale raamat koju ja teha seda otse kirjastusest, siis saab pea poole odavamalt. Muidugi võib ka laenutada, aga see on selline raamat, et seda otsast lõpuni ei loe.

* "Nõmmeroosike. Goethe luule eesti keeles" on koostanud ja toimetanud Vahur Aabrams, Liina Lukas ja Susanna Rennik. Kujundanud Maarja Roosi, kasutades esikaanel Liia Lüdig-Algvere akvarelle; Tartu Ülikooli Kirjastus). Raamat sisaldab 628 tõlget 381 Goethe luuletusest.

Lisaks võib kuulata Vikerraadio saadet „Loetud ja kirjutatud“, kus Liina Lukas räägib tõlkekogumiku valmimisest ja Goethest luulest üldisemalt.