Autor:
Erakogu

Kõigil huvilistel on nüüdsest võimalik kasutada ususõnastikku Sõnaveebis

Selle mahuka ja kauaoodatud projekti käivitamise vajadus on sama vana kui ristiusk Eestis. Konkreetsemaks muutus algatus aastal 2018, kui Eesti Kirikute Nõukogu kuulutas välja konkursi ususõnastiku koostamiseks. Tellimuse selleks esitas Eesti Vabariigi Siseministeerium. Samuti oli Eesti Keele Instituut juba ammu teadvustanud vajadust ususõnavara korrastamiseks, kuid varasemad katsed olid erinevatel põhjustel ebaõnnestunud. Nüüd, kuue aasta pikkuse tiheda koostöö tulemusena, on ususõnastiku esimese osa ehk kristluse sõnastiku avalikustamine keeleportaalis selle projekti esimene nähtav tulemus.

„Ususõnastiku koostamise peamiseks eesmärgiks on usualase sõnavara seletamine ning erinevate konfessioonide vahelise mõistmise ja suhtlemise hõlbustamine. Ususõnastik järgib eesti keele õigekeelsusnõudeid ning loodab pakkuda kvaliteetset ja täpset terminoloogiat, mida saab kasutada nii religioonihariduses, -kirjanduses kui ka ajalooteaduses,“ selgitas ususõnastiku töögrupi juht Mariina Viia.

Sõnastik on mõeldud laiale kasutajaskonnale: riigiametnikele, omavalitsuste töötajatele, üldhariduskoolide ja kõrgkoolide õpetajatele, õppejõududele, õppijatele, meediatöötajatele, õpikute koostajatele, tõlkidele, toimetajatele, kirjanikele, kirikutöötajatele, eri konfessioonide vaimulikele ja teoloogidele. Viia sõnul on see on abiks kõigile, kes vajavad ususõnavara kas tööalaselt või lihtsalt huvist.

Kristluse sõnastiku glossaarium sisaldab seisuga 1. juuni 2024 võõrvastetega kokku 14000 terminit, millest eesti keeles on umbes 3000 sõna. Iga märksõna on (või saab olema) varustatud definitsiooni ja lühikese lisaselgitusega. Kasutajad leiavad terminite juures teavet registri, konfessiooni, valdkonna ja etümoloogia kohta. Süvitsi uurijatele pakutakse põhjalikke lisaselgitusi ja erialakirjandusest valitud näitelauseid. Võõrvasted on antud peamiselt inglise, prantsuse, saksa, soome ja vene keeles, kuid samuti ladina, kreeka ja heebrea keeles, eriti kui sõna on vastavast keelest laenatud. 

„Töö sõnastikuga jätkub ning tulevikus loodame ka raamatu avaldamiseni jõuda. Veel on vaja defineerida umbes tuhatkond mõistet ja täiendada olemasolevaid kirjeid,“ sõnas Viia.

Sõnastiku koostas Eesti Kirikute Nõukogu juures tegutsev töögrupp, kuhu kuuluvad erinevate konfessioonide esindajad ja religioonivaldkonna eksperdid: Mariina Viia (töörühma juht), Ingmar Kurg, Riina Ruut, Toomas Schvak, Mattias Palli, Tarmo Toom ja Vallo Ehasalu. Keeleline konsultant on vanemleksikograaf Külli Kuusk.

Image
Ususõnastiku töörühm
Koosolek Eesti Kirikute Nõukogu saalis vasakult paremale: Mariina Viia, Tarmo Toom, Ülar Ploom (külalisena), Ingmar Kurg, Toomas Schvak, Mattias Palli, Riina Ruut (autor: Erakogu)


 

Canva

2023. aasta parimaks ajalooraamatuks valiti Mati Lauri monograafia talurahva intiimelust

Canva

Uut Baltikumi majandusajaloos

Andres Tennus

Peeter Kenkmann kaitseb doktoritööd „Autoritaarrežiimi areng Eestis aastatel 1934–1940: põhiseaduse ja kaitseseisukorra roll“