Autor:
Saskia Kolberg

Linda Tender: võõrkeelne õpe andis mulle juurde keele, milles mõelda

End entusiastliku tuisupeana kirjeldav Linda Tender lõpetas magistriõpingud Tartu Ülikoolis 2023. aastal. Bakalaureuseastmes prantsuse keelt ja kirjandust õppinud neiu otsustas magistriõppes Euroopa keelte ja kultuuride õppekava kasuks võimaluse pärast saada korraga kahe ülikooli magistridiplom. Nii on Lindal lisaks Tartu Ülikooli magistrikraadile ka Prantsusmaal asuva Jean Moulini nimelise Lyoni III Ülikooli diplom. 

„Õppejõud hakkasid meile bakalaureuseõppe ajal tutvustama kahe ülikooli vahelist programmi, mis meid väga paelus. Õppisin juba toona ühe semestri Pariisis ja olin veendunud, et tahaksin uuesti Prantsusmaale õppima minna. Plaan ei sündinud tegelikult ainult minu peas, vaid kuna saime kursusekaaslastega hästi läbi, otsustasime neljakesi kandideerida ja unistasime, et võiksime ühel päeval koos Lyonis õppida,“ selgitab neiu. 

Kord keset kaost 

„Kuna enne meid polnud keegi topeltdiplomi programmist osa võtnud, oli meil Prantsusmaal kohapeal päris palju asjaajamist. Näiteks võttis üliõpilaspiletite saamine aega umbes poolteist kuud, ühte meist polnud Prantsusmaale jõudes veel tudengite nimekirjas ja enamik ülikooli personalist ei olnud topeltdiplomi programmist iial kuulnudki. See lõputuna näiv administraatorite tagaajamine oli kindlasti lisatöö, aga meil vedas, et saime olukorda hallata neljakesi. Loodan väga, et selle arvelt on järgmistel minejatel lihtsam,“ kirjeldab Linda esimesi seiklusi Prantsusmaal ja lisab, et üllataval kombel eksisteerib keset seda kaost mingisugune seletamatu kord. „Meeletu bürokraatia ja kunst käivad käsikäes. Inimlik headus ei tunne riigipiire.“ 

Kuigi Tartu ja Lyoni ülikoolil on sarnasusi – näiteks asuvad mõlemad jõe ääres keset rohelust –, jäi Lindale silma ka mitu erinevust. „Lyonis lõppeb loeng täpselt siis, kui järgmine juba algab. Eriti keeruliseks teeb olukorra see, et loengud võivad toimuda eri kohtades üle linna, nii et vahepeal tuleb trammi või metrooga sõita. Kui Emajõelinnas konspekteeritakse tavaliselt vaid olulisimaid tähelepanekuid, siis Lyonis peetakse lugu igast professori öeldud sõnast. Prantsusmaal tuleb korralduslikku teavet otsida ise, Tartus serveeritakse seda hõbekandikul. Lyoni tudengid võtavad loenguaruteludest palju innukamalt osa kui Tartu üliõpilased: nad esitavad ise küsimusi ja vastavad aktiivselt õppejõu omadele,“ kirjeldab Linda oma tähelepanekuid. 

Paindlik õppekava 

Õppekava atraktiivsust suurendas Linda jaoks selle paindlikkus. „Ma ei suutnud bakalaureuseõpingute lõpusirgel otsustada, kas tahaksin süvitsi õppida tõlkimist, õpetamist või mõnda muud kirjandust puudutavat eriala. Otsuse langetamine tundus tol hetkel suure kaaluga. Olen väga õnnelik, et valisin Euroopa keelte ja kultuuride õppekava, sest nii sain tegeleda juba tuttavate huvidega, kuid avastada ka uusi,“ selgitab Linda ning lisab, et õppekavas oli mitu võimalust ka lõputöö tegemiseks. „Olin sunnitud magistriõpingute alguses endale raske südamega tunnistama, et akadeemikut minust ei saa, vähemalt mitte praegu. Õppekava mõttes polnud sellest midagi hullu, sest tudeng saab valida, kas soovib teha klassikalise kirjaliku magistritöö või hoopis magistriprojekti. Minu valik langes projektile ja lavastasin prantsuse nüüdisaegse kirjaniku teosest inspireeritud tantsulavastuse. Inimestega koos töötamine ja ühisloome sobis mulle kindlasti paremini kui iseseisev töö teaduslike allikatega.“ 

Linda arvates on ainuõige viis keeleõppest maksimumi võtmiseks minna keelekeskkonda. „Tekitab kõhedust, kui ei tea esimest korda loengusse astudes, kas konkreetne õppejõud soovib õpetada interaktiivselt või mitte. Sõnavõtt prantslastest kursusekaaslaste ees tundus maailma hirmsaima asjana (ja kõlas kui vastlavurr), aga õnneks tuli selliseid olukordi ette harva. Üldiselt saab hirmudest üle nendega silmitsi seistes,“ kirjeldab neiu ja rõõmustab, et võõrkeelne õpe andis talle juurde keele, milles mõelda. 

Elulised õppetunnid 

Linda haridusteed on saatnud tuhin ja uudishimu. Lisaks õppetööle on ta end alati ümbritsenud igasugu põnevate kohustustega alates koorilaulust lõpetades üliõpilasesindusega. Tema jaoks on väga oluline see, et Lyonis õppis ta koos nelja eestlasest sõbraga, kellega koos veedeti aega ka ümbruskonda avastades ja Prantsusmaa imeliste paikadega tutvudes. 

Image
TÜ vilistlane Linda Tender kursusekaaslastega.
Linda (keskel) kursusekaaslastega Chambérys alpinistide rajal. (autor: Gäroly Rohelsaar)

Näiteks sai nelja sõbranna traditsiooniks igaühe sünnipäeval mõnda Prantsusmaa linna reisida. „Ühel sellisel korral viis tee meid Chambérysse, mis on mägedega ümbritsetud väiksemat sorti linn Lõuna-Prantsusmaal. Ühe mäe tipus oli hiiglaslik rist, mida ka alt linnast vaadates näha oli. Otsustasime varahommikul seada sammud sinnapoole. Kuskilt olime kuulnud, et mäkke ronimine on lihtne kahetunnine matk, seega olid meil kaasas tillukesed veepudelid ja seljas riided, mis sobinuks ka linnas ringi uudistamiseks. Oli maikuu ja temperatuur ulatus üle 30 plusskraadi. Peagi taipasime, et olime kogemata sattunud hoopis alpinistide rajale, mis oli palju pikem ja keerukam ettevõtmine. Tagasiteed aga polnud,“ meenutab Linda. Teekond ihaldatud sihtpunkti võttis sõbrannadel planeeritust kolm korda kauem aega ja siis tuli veel leida tagasitee. „See oli ilmselt üks meeldejäävamaid seiklusi. Mitte vaid totra eksimuse pärast, vaid ka seetõttu, et matka ajal oli võimatu teha midagi muud, kui et üksteisele toeks olla. Tunnen, et kasvasime seeläbi mingil sügavamal tasandil veelgi enam kokku. Selle konkreetse raskuse aitasid ületada sõprus ja võõraste inimeste hea süda,“ toob Linda näite sellest, kuidas välismaal õppides saab lisaks erialateadmistele muudki olulist kõrva taha panna.  

Praegu töötab Linda Arvo Pärdi Keskuse Sihtkapitalis Michael Pärdi sekretär-assistendina. „Õpingute ajal omandatud sügavam arusaamine kultuurist ja selle lahtimõtestamisest tulevad mulle igapäevatöös kasuks. Kuna suhtlen inimestega üle maailma, on välismaal õppimine ja eri kultuuriruumidega tutvumine ehitanud tugeva silla minu haridustee ja professionaalse elu vahele,“ rõõmustab ta ja soovitab kõigile: „Ärge peljake julgeid ideid!“ 

Linda kolm soovitust tulevasele Euroopa keelte ja kultuuride õppekava magistrandile: täienda end välismaal, ära pelga julgeid ideid ja käitu südame järgi! 


Samal teemal

Jakobi 2 õppehoone

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond hoiab kõrget kohta rahvusvahelises edetabelis

LUP22

Mille põhjal teha teadlik erialavalik?

Üliõpilased

Võõrkeelsesse magistriõppesse astumise avaldusi saab esitada 15. märtsi südaööni