Rahvusvaheline teadusseminar "Kooliõpik ideoloogilise tekstina"

Kooliõpik on teema, mis haarab ja köidab kõiki – nii õpilasi, õpetajaid kui ka pedagooge ja teadlasi, kes on ise kunagi koolitee läbinud. Õpikut on võimalik uurida väga mitmest aspektist ja erineva pragmaatikaga. 29.–30. septembrini 2017 toimub TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži slavistika osakonnas rahvusvaheline interdistsiplinaarne teadusseminar „Kooliõpik ideoloogilise tekstina”, kus kooliõpikut vaadeldakse kui ideoloogia vahendajat ja noore inimese maailmavaate kujundamise instrumenti. 

Seminar toimub institutsionaalse uurimisprojekti „Tõlkeideoloogia ja ideoloogia tõlkimine: kultuuridünaamika mehhanismid Eestis vene impeeriumi ja nõukogude võimu tingimustes 19.–20.saj.“ raames ning ühendab kirjandusteadlasi, semiootikuid, ajaloolasi, sotsiaalteadlasi Tartust, Helsingist, Moskvast, Peterburist, Šumenist (Bulgaaria). Ettekandega esinevad nii õppejõud kui ka doktorandid, magistrandid ja isegi bakalaureuseastme tudengid.

Arutluse all olevad õpikud on välja antud erinevatel aegadel ja erinevates riikides: Vene impeeriumis, iseseisvunud Eestis, Nõukogude Liidus, tänapäeva Venemaal, Eestis, Bulgaarias, Soomes. Helsingi ülikooli professori Sirkka Ahoneni ettekandes vaetakse ühte aktuaalsemat probleemi – küsimust rahvusmüütide konstrueerimisest ja dekonstrueerimisest õpikutes. Sama küsimusega on seotud Tartu esinejate – Anu Raudsepa, Timur Guzairovi, Aljona Kuts’i, Olga Skaistkalne – ettekanded. Lähedasel teemal – „teise“ kuvandi formeerumine kaasaegsetes eesti õpikutes – peatub Heiko Pääbo. Merit Rickberg aga räägib aja kontseptist 5. klassi õpilastele mõeldud ajalooõpikus. Anna Senkina Peterburist, Lea Pild ja Anna Vesselko Tartust räägivad kirjanduse õpikute kujunemisloost. Lea Pild analüüsib poleemikat stalinliku ajastu lugemiku jaoks mõeldud eestikeelsete tõlkefragmentide ümber romaanis „Peeter Esimene“. Anna Gerassimova räägib koolikaanoni tekstide vastuvõtust kaasaegsete vene lugejate poolt. Antoaneta Alipieva Šumenist tutvustab kuulajatele, kuidas esitletakse vene kirjandust kaasaegsetes bulgaaria kooliõpikutes. Moskva uurija Boriss Lanin räägib raskustest ideoloogilise diskursusega, mis kerkivad kaasaegsete vene kirjanduse õpikute autorite ette. Impeeriumi ideoloogia tõlkimisele revolutsioonieelsete gümnaasiumiõpikute keelde pühendab oma ettekande Ljubov Kisseljova, aga Katrin Kello peatub vene ajaloo esitlusel postsovetlikes eesti ajaloo õpikutes. Juho Eemeli Hakoköngäs (Helsinki) tutvustab kohalolijatele kahte olulist probleemi: visuaalsete vahendite kasutamine ja Euroliidu kuvandi kujundamine õpikutes.

Seminar lõpeb ümarlauaga, kus võetakse kokku arutletu ning mõeldakse läbi võimalikud probleemi käsitluse edasised suunad. Töökeelteks on inglise ja vene keel. Kõik huvilised on oodatud.

Vaata seminari ajakava.

Täiendav info:

Ljubov Kisseljova (ljubov.kisslejova@ut.ee, tel. 737 5353)
vene kirjanduse korr prof.,
slavistika osakonna juhataja
seminari korraldaja 

Milvi Kaber (milvi.kaber@ut.ee, 737 5228)
õppekorralduse spetsialist