Seitse küsimust, mis võivad õpetajakoolitusse kandideerijal tekkida
Tartu Ülikoolis on suur valik õpetajakoolituse erialasid, kuhu võetakse 2024/2025. õppeaastal vastu üle 800 uue üliõpilase. Siit leiad vastused õpetajakoolitusse kandideerijate sagedasematele küsimustele.
Millistel erialadel saab õppida õpetajaks ja mitu õppekohta on kokku?
Tartu Ülikool valmistab ette üldhariduskoolide aineõpetajaid, kutseõpetajaid ja tugispetsialiste (eripedagoogid, logopeedid, sotsiaalpedagoogid, koolipsühholoogid). Õpetajakoolituse õppekavasid on ülikoolis kokku 19, kuid õpetajaks õppimine ei piirdu ainult nendega. Üldhariduskooli aineõpetaja kvalifikatsiooni saamiseks peab omandama magistrikraadi, kuid sellele eelnev bakalaureusekraad võib olla saadud muul erialal. Näiteks eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppesse astumiseks võib enne läbida õppekava „Humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamine põhikoolis“ või saada bakalaureusekraadi hoopis eesti ja soome-ugri keeleteaduse erialal.
Kõikide õpetajakoolituse õppekavadega saab tutvuda veebilehel ut.ee/opetaja. Sel õppeaastal võtame õpetajakoolitusse õppima enam kui 800 üliõpilast. Haridus- ja Teadusministeeriumi toel oleme vastuvõtuks avanud 300 lisaõppekohta.
Milline õpetajakoolituse eriala sobiks inimesele, kel on juba muu kõrgharidus?
Iga juhtumit tuleb hinnata eraldi: see oleneb varasematest õpingutest, töökogemusest ja plaanidest. Kui näiteks inimene on lõpetanud matemaatika bakalaureuseõppe ja soovib hakata matemaatikaõpetajaks, võiks ta Tartu Ülikooli magistriõppes asuda õppima matemaatika- ja informaatikaõpetaja või põhikooli mitme aine õpetaja erialal. Kui sama inimene soovib aga saada eripedagoogiks, tuleb tal enne läbida bakalaureuseastmes 60 EAP mahus eripedagoogika ja logopeedia aineid ning seejärel on tal võimalik kandideerida magistriõppesse. Täpsema info saamiseks tasub võtta ühendust õppekava haldava instituudiga.
2024/2025. õppeaastast muutuvad tasuta õppimise tingimused. Kui üldiselt muutuvad uuesti tasuta õppimise tingimused rangemaks, siis õpetajakoolituse õppekavadel ja erialadel on ülikool otsustanud teha erisuse. See tähendab, et kui tasuta magistriõppe lõpetanu soovib edasi õppida õpetajakoolituse magistriõppekava alusel, saab ta vastuvõtu korral tasuta õppima asuda olenemata sellest, kui palju aega on varasemate magistriõpingute lõpetamisest või katkestamisest möödunud. Sama kehtib esimese astme õpingute kohta.
Kas õpetajakoolituses saab õppida töö kõrvalt?
Õpetajakoolituse magistriõpe on valdavalt sessioonõpe, mille puhul toimub auditoorne õppetöö üks või kaks korda kuus kolme-neljapäevaste õppesessioonidena. Seega saab õpinguid läbida paindlikult ka töö kõrvalt. Bakalaureuseastmes on võimalik sessioonõppes õppida koolieelse lasteasutuse õpetaja, kutseõpetaja ning eripedagoogika ja logopeedia erialal.
Osa õpetajakoolituse üliõpilastest töötab juba õpetajana ja nad tulevad omandama vajalikku kvalifikatsiooni, soovivad vahetada eriala või õppida lisaeriala. On ka neid, kes plaanivad karjääripööret ja õpivad õpetajaks teise töö kõrvalt.
Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel töötas eelmisel õppeaastal õpetajana kaks kolmandikku Tartu Ülikooli aineõpetaja magistriõppe üliõpilastest. Ülikoolis tehtud tagasisideküsitluse põhjal saame öelda, et hinnanguliselt 80%-l õpetajakoolituse magistriõppe viimase aasta üliõpilastest on õpetajana töötamise kogemus. Bakalaureuseõppe üliõpilaste seas on töötavaid õpetajaid umbes kolmandik – kõige enam koolieelse lasteasutuse õpetaja ja kutseõppe õpetaja erialal, kus on sessioonõpe ning bakalaureuseastme läbimine annab õpetajakutse.
Millised on tingimused eesti keelt teise keelena kõnelejale ja kuidas ta saab oma eesti keele oskust arendada?
Tartu Ülikooli kandideerimiseks tuleb tõendada eesti keele oskust vähemalt B2-tasemel olenemata sellest, kas eesmärk on õppida õpetajaks või mitte. Eesti keele ja kirjanduse õpetaja õppekava kandidaatidelt eeldatakse C1-taseme eesti keele oskust. Üliõpilased, kes vajavad eesti keele lisaõpet, saavad erialaõpingute kõrval läbida eesti keele kursuseid. Selle kohta leiab lisateavet Tartu Ülikooli keeleõppepesast.
Õppimiseks vajalikku keeleoskust saab tõendada riigieksami või Haridus- ja Noorteameti pakutava eesti keele tasemeeksamiga. Kui keeleoskus jääb alla B2-taseme, tuleb esmalt eesti keelt juurde õppida ja alles seejärel on võimalik ülikooli kandideerida. Tartu Ülikoolis saab täiendusõppijana läbida eri taseme kursuseid. Selle kohta leiab lisateavet maailma keelte ja kultuuride instituudi ning eesti ja üldkeeleteaduse instituudi veebilehelt.
Kui suur on huvi õpetajakoolituse erialade vastu?
Eelmisel õppeaastal said enamiku õpetajakoolituse kohad täidetud, kandidaatide arv kasvas võrreldes üle-eelmise õppeaastaga 40%. Kogu esimese ja teise astme vastuvõtust moodustas õpetajakoolituse vastuvõtt eelmisel aastal 20%. Statistika järgi on õpetajakoolituse kandidaatide arv juba mõnda aega ja eriti viimasel aastal kasvanud ning me loodame, et see suundumus püsib, arvestades vajadust uute õpetajate järele ja ka sel aastal avatavaid lisaõppekohti.
Millistele õpetajakoolituse erialadele on suur konkurss ja millistele mitte?
Konkurss on juba aastaid suur koolieelse lasteasutuse õpetaja ning eripedagoogika ja logopeedia erialale, samuti kutseõpetaja ning põhikooli mitme aine õpetaja erialale.
Viimaste aastate kandideerimisstatistika järgi on kõige suuremad käärid gümnaasiumi loodusainete, matemaatika- ja informaatikaõpetaja järelkasvu vajaduse ja kandidaatide arvu vahel. Loodame väga, et nii äsja kui ka juba ammu ülikooli lõpetanute seas leidub rohkem neid, kes sooviksid neil erialadel end koolis teostada. Samuti on eestikeelsele õppele üleminekul vaja rohkem eesti keele õpetajaid: nii neid, kes õpetavad eesti keelt emakeelena, kui ka neid, kel on ettevalmistus eesti keele õpetamiseks teise keelena ja mitmekeelses koolis.
Kuna oleme suurendanud õppekohtade arvu, siis loodame väga, et gümnaasiumilõpetajad kaaluvad tuleviku karjäärivalikuna õpetajaametit: ootame kandideerima klassiõpetaja erialale, samuti õppima õppekavade „Humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamine põhikoolis“, „Loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis“ ning „Keeled ja mitmekeelsus koolis“ alusel. Neid erialasid õpitakse päevaõppes ja seega sobivad need paremini noortele, kellel ei ole veel muid kohustusi. Suurem osa uutest üliõpilastest saab 400-eurost stipendiumi, mis aitab ehk toetada nii mõnegi kõhkleja valikut.
Milliseid stipendiume makstakse õpetajaks õppivale üliõpilasele?
Alates 2023/2024. õppeaastast makstakse enamikul õpetajakoolituse ja tugispetsialistide erialadel igakuist 400-eurost stipendiumi. Stipendiumi saab umbes 60%-le alustavatest üliõpilastest . Enam on stipendiumisaajaid nende tulevaste õpetajate hulgas, kellest on koolides suurim puudus, kuid kelleks õppima kandideerijaid on vähe. Näiteks saab stipendiumi 80% matemaatika- ja informaatikaõpetaja, põhikooli mitme aine õpetaja, gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja ning eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppe üliõpilastest ning 60% klassiõpetaja, eripedagoogika ja logopeedia ning koolipsühholoogia eriala magistriõppe üliõpilastest. Koolieelse lasteasutuse õpetaja ning eripedagoogika ja logopeedia bakalaureuseõppes makstakse stipendiumi 20%-le üliõpilastest.
Esimesel semestril määratakse stipendium sisseastumise pingerea alusel, kuid alates teisest semestrist õppetulemuste alusel. Loe lähemalt stipendiumile kandideerimisest, maksmise korrast ja tingimustest.
