Valdkonna parimad ettevõtmised ja töötajad pälvisid aastaauhinnad

13.–15. septembrini 2023 toimus Eesti Rahva Muuseumis 10. biomolekulaarse arheoloogia konverents „New Horizons of Biomolecular Archaeology“. Tegemist oli suurima osavõtjate arvuga kõrgetasemelise teadusüritusega valdkonnas 2023. aastal, mis ühtlasi on silmapaistev näide interdistsiplinaarsest koostööst nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Rahvusvahelise Biomolekulaarse Arheoloogia Seltsi eestvedamisel toimuv konverents leiab aset iga kahe aasta järel. Sel korral tõi see Tartusse kokku ligi 400-pealise rahvusvahelise teadlaskonna, kelle 80 suulist ja 230 posterettekannet andsid laiahaardelise ülevaate arheoloogilistest ja paleontoloogilistest kontekstidest leitud bioloogiliste jäänuste molekulide uurimise hetkeseisust.

Konverentsi korraldajaks olid arheoloogid koostöös geneetikute ja keemikutega – arheoloogidest kuulusid korraldustoimkonda Mari Tõrv, Aivar Kriiska, Alessandra Morrone ja Ester Oras.

Aasta sündmuse tiitliga tunnustatakse edukat ettevõtmist, millel on olnud suur mõju humanitaarteaduste (sh nende õpetamise) olevikule, tulevikule või nähtavusele.

Kadri Steinbach on Viljandi kultuuriakadeemia õppedirektorina andnud kolme aasta jooksul märkimisväärse panuse akadeemia arengusse, olles üks struktuurireformi kaasarhitekte, mis on võimaldanud akadeemial oluliselt kulusid kokku hoida ning läbipaistvalt ja efektiivselt tegutseda.

Tema panus on olnud võtmetähtsusega mitmete õppekavade kaasajastamisel ning üldise õppekvaliteedi tõstmisel. Eelmist õppeaastat jäävad ilmestama kaks märgilise tähtsusega saavutust. Esiteks valmis Kadri Steinbachi eestvedamisel tulevikku vaatava ingliskeelne magistriõppekava Creative Project Management projekt, mille kandva osa moodustavad kolm terviklikku mikrokraadi ning mille formaat võimaldab ka ühist vastuvõttu Erasmuse ülikooliga Hollandis.

Teine oluline saavutus, mille üks eestvedajaid oli samuti Kadri Steinbach, on EIT Culture & Creativity taotlusvoorus rahastuse pälvinud Dual Master projekt koostöös Erasmuse ülikooliga, mis toob kahele ülikoolile järgmisel kahel aastatel sisse 600 000 eurot ning avardab ühtlasi oluliselt Viljandi kultuuriakadeemia rahvusvahelistumise potentsiaali.

Aasta töötaja tiitliga tunnustatakse töötajat (TÜ akadeemiline töötaja, juht või tugitöötaja), kelle tööalane tegevus on eriti silmapaistev.

Kuigi TÜ eetikakeskus on dilemmameetodil põhinevaid mänge arendanud juba üle 10 aasta, on töö arutelumängu „Eesti rahva sada valikud“ digiteerimisel ja kommertsialiseerimisel esma- ja erakordne. Teoreetilise distsipliini käegakatsutav tulem on nüüd kättesaadav füüsilise tootena ja digimänguna aadressil https://100valikut.ut.ee/.

Väärtusmängu on praeguseks mängitud Ukraina raadast arvamusfestivali ja naiskodukaitse koosolekuni; siseaudiitoritest ja prokuratuurist väga paljude koolide ja lasteaedade peredeni; rektorikandidaatidest ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuseni. Mängu abil jõuavad dialoogilise kommunikatsiooni oskused – arutamine ja kuulamine – suurema hulga inimesteni.

Mängu kättesaadavuse suurendamiseks ongi nüüd loodud ka väärtusmängu digitaalne versioon, mille arendamist alustati TÜ arengufondi eksperimentaalarenduse grandi abil ja millele järgnes osalemine hargettevõtete programmis. Järgmise sammuna ootab ees osalemine StartUpDay demoalal.

Aasta uustulnuka tiitliga tunnustatakse kedagi või midagi, kes/mis on sel aastal humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas tõeliselt uus ja värske.

Jaanuaris käivitunud Euroopa komisjoni Twinningu meetme projekt MEDAL (Methodological Excellence in Data-Driven Approaches to Linguistics) on Tartu Ülikooli keeleteadlaste algatatud rahvusvaheline keeleteaduse metodoloogia arendamise ja õpetamise konsortsium. Projekti eesmärk on arendada kõigi nelja partnerülikooli teadlaste pädevust keeleteaduslikes meetodites, pöörates erilist tähelepanu noorteadlaste ja üliõpilaste oskuste arengule, ning ühendada erinevaid meetodeid, keeli ja uurimisrühmasid.

Juba juunis korraldati korpuslingvistika suvekool Tartus 100 osalejaga, kellest ligi pooled olid Tartust. Suvekoolis õpetati üldisi digihumanitaarias vajalikke oskusi ning plenaarid ilmestasid seda, kuidas kaasaegne keeleteadus haakub külgnevate erialadega. Selle aasta lõpuks on MEDAL korraldanud lisaks suvekoolile ka seitse erialast ja ülekantavate oskuste koolitust, millest suurel osal on olnud võimalik osaleda ka veebi teel.

MEDALi eestvedajaks on Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut ning konsortsiumisse kuuluvad lisaks partnerid Hollandist (Max Plancki psühholingvistika instituut ja Radboudi Ülikool Nijmegenis) ja Ühendkuningriigist (Birminghami Ülikool). Projekti rahastab Euroopa Komisjon Twinningu meetme kaudu.

MEDALi töörühma kuuluvad: Virve-Anneli Vihman (projekti juht), Joshua Wilbur, Liina Lindström, Taavi Vanaveski (projektijuht ja koordinaator), ning projekti teadusrühma kuuluvad lisaks Mari Aigro, Pärtel Lippus, Maarja-Liisa Pilvik ja Piia Taremaa.

Aasta projekti tiitliga tunnustatakse esiletõstmist väärivat ettevõtmist või projekti, millel on lai teaduslik, ühiskondlik või valdkondlik mõju.

Kultuuriteaduste instituudi eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor Elo-Hanna Seljamaa on kindlasti üks aktiivsemaid magistritööde juhendajaid - 2023. aastal kaitses oma magistritöö 5 magistranti. Sealjuures on ta ka väga hinnatud juhendaja, kes on saanud ka kultuuriteaduste instituudi parima õppejõu tiitli just oma üliõpilast toetava, aga samas teaduslikult nõudliku juhendamise eest, ja tema juhendatud magistrid on jätkanud õpinguid edukalt doktoriõppes.

Silmapaistev on Elo-Hanna viimaste aastate töö Erasmus Munduse raames nelja ülikooliga (Malta Ülikool, Glasgow Ülikool, Radboudi Ülikool) ühise magistriõppekava “Education in Museums & Heritage” väljatöötamisel, mille vastuvõtt toimub esimest korda sellel talvel. Ingliskeelse ühisõppekava eest vastutab Glasgow ülikool ning esimese semestri veedavad kõik üliõpilased Šotimaal muuseumipedagoogikat õppides. Teiseks semestriks tullakse Tartusse või läbitakse mitme Iiri ülikooli koostöös pakutav digihumanitaaria moodul Corkis. Kolmandaks semestriks siirdutakse kas Maltale või Radboudi ülikooli Hollandis. Viimaseks semestriks naasevad magistrandid lõputööd kirjutama ühte kolmest ülikoolist, kus nad on varem õppinud, sh Tartusse.

Aasta juhendaja tiitliga pärjatakse juhendajat, kel on ette näidata enim ja/või edukamaid juhendamisi. Arvesse lähevad nii bakalaureuse- magistri- kui doktoritööd, olulised on nii juhendatud tööde kvaliteet kui tagasiside juhendatavatelt.

Ajakiri „Hortus semioticus“  tutvustab üliõpilaste teadustööd ja pakub neile erinevaid kogemusi toimetamisel, artiklite kirjutamisel, intervjuude läbiviimisel, retsenseerimisel ja muudel teemadel. Ajakirjal „Hortus semioticus“ on oluline roll üliõpilastele esmaste avaldamisvõimaluste loomisel. Ajakirja fookus on semiootika, kuid läbi aastate on avaldatud erinumbreid ja artikleid eri kultuurivaldkondadest ja teemadel – popkultuur, tuleviku mõistmine, reklaamikunst, film, kommunikatsioon jm.

„Hortus Semioticus“ on viimastel aastatel ilmunud järjepidevalt ja jõudnud tänaseks üheteistkümnenda numbrini. Ajakirja toimetab semiootika osakonna doktorantidest ja magistrantidest meeskond teadurite Nelly Mäekivi ja Katre Pärna juhendamisel. Üliõpilastest toimetajad on täna Andrew Mark Creighton, Eleni Alexandri, Hongjin Song, Siiri Tarrikas, Andrea Barone Renolfi, Rahul Murdeshwar, Ingrid Udeküll, Tshinar-Kristi Shahmardan ja Sebastián Nabón.

Aasta üliõpilasteo tiitliga tunnustatakse humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna üliõpilast või üliõpilaskollektiivi, kelle algatus või ettevõtmine on arendanud oluliselt teadus- või õppetööd, toonud suurt ühiskondlikku kasu või silmapaistvalt toetanud valdkonna üliõpilaselu