Foto:
Lauri Kulpsoo

ReproducibiliTea lugemisklubi

25. novembril alustab humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas Eesti esimene ReproducibiliTea – avatud teadusele pühendatud lugemisklubi. ReproTea on UK-s Oxfordi ülikoolis 2018. aastal loodud algatus, mille eesmärk on propageerida avatud teaduse põhimõtteid ning aidata kohalikul teaduskogukonnal neid põhimõtteid ka rakendada. Praegu on maailmas kokku juba 102 ReproTea lugemisklubi. Regulaarsetel kokkusaamistel loetakse asjakohaseid artikleid ja arutatakse avatud teaduse võlude ja valude üle vabas keskkonnas, nimele kohaselt on tavaks ka väike teejoomine ja küpsisesöömine.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna ReproTea tõstab fookusesse avatud teaduse humanitaarias – mis on avatud teadus?; mis on reprodutseeritav teadus?; miks peaks humanitaar muretsema oma uurimistöö reprodutseeritavuse pärast?; kuidas teha reprodutseeritavaks kvalitatiivset metodoloogiat?; kas humanitaarias on reprodutseerimise kriis?; kuidas avaldada tundlikke andmeid?

Lugemisklubiga on oodatud liituma kõik – doktorantidest professoriteni, ühine nimetaja peab olema ainult huvi avatud teaduse vastu. Lisaks artiklite lugemisele julgustame osalisi seminari tulema oma praktiliste, avatud teadusega seotud probleemidega, mida saame koos arutada ja ehk ka lahendada.

Seminar hakkab toimuma kord kuus reedel ruumis Jakobi 2-427, kell 14—16. Lugemismaterjal on ingliskeelne, kokkusaamise töökeel on see, millest kõik kohalolijad aru saavad.

Kui oled huvitatud kaasa löömast, kirjuta aadressil mariann.proos@ut.ee ning lisame sind meililisti, kuhu saadame meeldetuletusi ja infot lugemisklubi toimumise kohta. Loomulikult võid ka lihtsalt lugemisklubi toimumise ajal kohale tulla!

Sügistalvine kava 2022/2023

Goodman, Steven N., Daniele Fanelli & John P. A. Ioannidis. 2016. What does research reproducibility mean? Science Translational Medicine 8(341). https://doi.org/10.1126/scitranslmed.aaf5027. (7 lk)

Munafò, Marcus R., Brian A. Nosek, Dorothy V. M. Bishop, Katherine S. Button, Christopher D. Chambers, Nathalie Percie du Sert, Uri Simonsohn, Eric-Jan Wagenmakers, Jennifer J. Ware & John P. A. Ioannidis. 2017. A manifesto for reproducible science. Nature Human Behaviour 1(1). 0021. https://doi.org/10.1038/s41562-016-0021. (9 lk)

Stürmer, Stefan, Aileen Oeberst, Roman Trötschel & Oliver Decker. 2017. Early-Career Researchers’ Perceptions of the Prevalence of Questionable Research Practices, Potential Causes, and Open Science. Social Psychology 48(6). 365–371. https://doi.org/10.1027/1864-9335/a000324. (7 lk)

Frankenhuis, Willem E. & Daniel Nettle. 2018. Open Science Is Liberating and Can Foster Creativity. Perspectives on Psychological Science 13(4). 439–447. https://doi.org/10.1177/1745691618767878. (9 lk)

McKiernan, Erin C, Philip E Bourne, C Titus Brown, Stuart Buck, Amye Kenall, Jennifer Lin, Damon McDougall, et al. 2016. How open science helps researchers succeed. eLife 5. e16800. https://doi.org/10.7554/eLife.16800. (19 lk)

Knöchelmann, Marcel. 2019. Open Science in the Humanities, or: Open Humanities? Publications 7(4). 65. https://doi.org/10.3390/publications7040065. (17 lk)

Longley Arthur, Paul & Lydia Hearn. 2021. Toward Open Research: A Narrative Review of the Challenges and Opportunities for Open Humanities. Journal of Communication jqab028. https://doi.org/10.1093/joc/jqab028. (28 lk)

Narayan, Bhuva, Edward J. Luca, Belinda Tiffen, Ashley England, Mal Booth & Henry Boateng. 2018. Scholarly Communication Practices in Humanities and Social Sciences: A Study of Researchers’ Attitudes and Awareness of Open Access. Open Information Science 2(1). 168–180. https://doi.org/10.1515/opis-2018-0013. (13 lk)

Peels, Rik & Lex Bouter. 2018. The possibility and desirability of replication in the humanities. Palgrave Communications 4(1). 95. https://doi.org/10.1057/s41599-018-0149-x. (4 lk)

#kestlikkus #teadus #ülikoolist
peahoone

Tartu Ülikooli kestliku arengu keskus hõlbustab teadusaladevahelist koostööd

#teadus #ühiskonnale
22 indiviidiga tohutu massihaud, kus oli 21 imikut ja üks naine

Doktoritöö: Eesti keskaegne linnalaps sõi nagu väike täiskasvanu

#teadus

Ekaterina Iaschuk kaitseb doktoritööd „Творчество М.Н. Загоскина в процессе формирования русской национальной идеологии“

19. detsembril kell 14.15 kaitseb Ekaterina Iaschuk doktoritööd „Творчество М.Н. Загоскина в процессе формирования русской национальной идеологии".