Mari Aigro kaitseb doktoritööd „In any case? Estonian spatial cases as argument markers“

9. detsembril kell 11.00 kaitseb Mari Aigro doktoritööd „In any case? Estonian spatial cases as argument markers“ („Eesti keele kohakäänded argumendimarkerite rollis“).

Juhendajad:
kaasprofessor Virve-Anneli Vihman, Tartu Ülikool
Merilin Miljan, Tallinna Ülikool

Oponent:
professor Dagmar Divjak, Birminghami Ülikool (Ühendkuningriik)

Kokkuvõte
Mida teevad kohakäänded tegusõnade seltsis?

Keele rääkijatena ei teadvusta me endale sageli, et kui me kasutame tegusõnu, siis nendega käivad kaasas teatud käänded, mis sõltuvad sellest tegusõnast, mida kasutati. Vaatad telekat? Sõna „telekas“ ilmub osastavas käändes. Sööd pitsat või sõid pitsa ära? Osastav või omastav kääne. Unistad millestki? Seestütlev kääne. Me teame, millist käänet kasutada, aga me ei tea, miks me seda teeme. Miks on verbide ja käänete süsteem selline nagu ta on ja miks kasutame mõnede verbidega kohakäändeid, kui nad ei tähista seal asukohti – näiteks „unistan pitsast“ või „pidu järgneb õhtusöögile“?

Tegusõna kirjeldab sündmust või seisundit, millel üldiselt on osalised. Fraase, mis väljendavad neid osalisi, nimetame verbi argumentideks. Näiteks „sööma“ argumendid on see, kes sööb, ja see, mida süüakse. Ilma nendeta poleks sel verbil tähendust. Nende kahe fraasi käänded sõltuvad verbist. Igal verbil on seega argumendistruktuur, ehk struktuur kindlate käänetega teatud konfiguratsioonis, mille abil saame teada, kes või mis osales verbi kirjeldatud sündmuses. „Vaatama“ kasutab argumendistruktuuri nimetavas käändes vaatajaga ja osastavas käändes vaadatavaga. „Unistama“ kasutab aga struktuuri, kus unistaja on nimetavas ja unistamise objekt seestütlevas.

Käesolev monograafia uurib kvantitatiivsete korpus- ja katsemeetodite abil, milline roll on eesti keeles kohakäänetega argumendistruktuuridel. See keskendub kolmele põhilisele viisile, kuidas sellised struktuurid üksteisest erinevad: verbid, käänded ja argumendiside.

Esiteks, on palju põhjust arvata, et erinevad struktuurid ilmuvad erinevat tüüpi verbidega, kuid pole selge, kuidas täpselt erinevad eesti keeles eri struktuuride verbid üksteisest. Käesolev töö leidis, et kohakäändestruktuuridega ilmuvad verbid on palju staatilisemad kui tavapärase osastava või omastava struktuuriga verbid, kirjeldades pigem seisundeid kui sündmusi. Samuti leidis see, et enamjaolt ei ole kohakäänetel sellises positsioonis enam kohatähendust, isegi mitte kaudselt.

Teiseks, töö uuris, millised kohakäändeid kasutame kõige harvem selleks, et rääkida asukohtadest, ja kõige sagedamini selleks, et tähistada nendega sündmuste osalisi. Mida sagedamini märgib kääne tegusõnade argumente, seda grammatiseerunumaks me selle käände loeme. Töö leidis, et seestütlev ja alaleütlev kääne on nii grammatiseerunud, et eesti keele rääkijad enamjaolt ei kasutagi neid asukohtadest rääkimiseks, vaid pigem muudes funktsioonides, sealhulgas tähistamaks sündmuste ja seisundite osalisi.

Kolmandaks, monograafia keskendub argumendisideme tugevusele verbi ja argumendi vahel. Keeleteaduses arvatakse vahel, et osastavas käändes argumendid („sööb leiba“) on tugevamad argumendid kui kohakäändes argumendid („unistab leivast“). Esimest tüüpi argumente loetakse sihitiseks, aga teist tüüpi ei loeta. Töö jaoks läbi viidud katse näitab, et argumendiside on neis kahes kontekstis sama tugev ega sõltu käändest argumendistruktuuris. See näitab ka, et argumendiside on gradientselt varieeruva tugevusega side ning et mõned asukohad on tegusõnadega nii tugevalt seotud, et neid võib lugeda poolargumentideks.

Kokkuvõttes annab väitekiri meile hulga uusi teadmisi sellest, kuidas täpselt on erinevad käänded tegusõnade teenistuses. Töö tulemused on vägagi relevantsed keelteüleses perspektiivis, arvestades morfoloogiliselt rikaste keelte (nt eesti keel) olulisust käänete ja nende süntaktilise funktsiooni uurimisel.

Kaitsmist saab jälgida ka Zoomis aadressil https://ut-ee.zoom.us/j/99200008062?pwd=ci9mMXR6R1hLSG1TSUVGQXVLRDdRdz09 (kohtumise ID: 992 0000 8062; pääsukood: 329308).