Autor:
Enel Põld

Läänemeresoome keelte professoriks valiti Petar Kehayov

1. veebruaril 2023 alustab Tartu Ülikoolis läänemeresoome keelte professorina Bulgaaria päritolu ja Tartu Ülikoolis doktorikraadi kaitsnud fennougrist Petar Kehayov. Professoril on kavas algatada mitmeid koostööprojekte nii instituudi sees kui ka väljaspool, kaasates ka teiste humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna erialade teadlasi.

Professor Kehayovi uurimisvaldkond on mitmekesine, ulatudes soome-ugri keeltest keeletüpoloogiani, grammatikast semantikani. Oma doktoritöö kaitses ta 2008. aastal teemal “Balkani ja Baltikumi keelte evidentsiaalsussüsteemid areaal-tüpoloogilisest perspektiivist”. Ta on töötanud Tartu Ülikoolis, Regensburgi Ülikoolis, Müncheni Ludwig Maximiliani Ülikoolis ja Antwerpeni Ülikoolis.

Pärast 20-aastast pausi on tänavusest maailmas taas kaks läänemeresoome keelte professorit, kellest üks on Petar Kehayov ja teine Riho Grünthal Helsingi Ülikoolis. Tartu Ülikoolis oli läänemeresoome keelte professori ametikoht viimati täidetud aastal 2003, mil professori ametit kandis möödunud aastal lahkunud teenekas keeleteadlane Tiit-Rein Viitso.

Petar Keyahov soovib oma professuuri ajal tugevdada interdistsiplinaarset koostööd. Kehayov näeb koostöövõimalusi nii Tartu Ülikooli soome-ugri keelte ja eesti murrete uurijatega kui ka teiste humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna teadusaladega. Näiteks on Kehayovil huvi uurida, kuidas viimaste sajandite majanduslikud ja demograafilised muutused Loode-Venemaal (nt transpordi-infrastruktuuri areng) on mõjutanud läänemeresoome murrete arengut. See avab koostööperspektiive (vara)uusaja ajaloolastega.  Kokkupuutepunkt kultuuriteadlastega oleks väiksemate läänemeresoome kirjanduste uurimine. Keeleteaduse seisukohast on ühe (nt karjala) autori teosed käsitatavad idiolekti korpusena, mille põhjal saab uurida ühe keelekasutaja valikuid ja nende sõltuvust erinevatest keelesisestest ja -välistest teguritest.

Lisaks valdkondade vahelisele koostööle on üks Kehayovi eesmärke viia läänemeresoome keelte uurimine kokku moodsate keeleteaduslike meetoditega, näiteks korpuslingvistika ja kvantitatiivse analüüsiga. Siiani on nende läänemeresoome keelte kohta tehtud uurimused olnud peamiselt kvalitatiivsed. “Läänemeresoome keelte uurimise viiks järgmisele tasemele koostöö korpuslingvistika ja kvantitatiivsete meetodite ekspertidega, kellest meie instituudis puudust ei ole,” sõnab Petar Kehayov.

Mis puudutab õppetööd, on läänemeresoome keelte professori üheks südameasjaks tegeleda lisaks väiksemate läänemeresoome keelte õpetamisele ka soome keelt puudutavate lõputööde juhendamisega. Soome keele õpetamine B-keelena kogub Eesti koolides populaarsust: 2022. aastal lisandus varasemale viiele soome keelt B-keelena õpetanud koolile veel neli kooli (loe lähemalt Õpetajate Lehest). “Kui koolide aktiivsus jätkub ja huvi soome keele õpetamise vastu kasvab, suureneb ka soome keele õpetajate vajadus. Meie võimuses on sel rindel midagi ette võtta. Eesti ja üldkeeleteaduse instituudis on väga pädevaid kooliõpetajate koolitajaid ja soome keele ja kultuuri õppejõude, kelle vahel tuleks tekitada sünergia,” ütleb Petar Kehayov.

Petar Kehayov valiti Tartu Ülikooli senatis läänemeresoome keelte professoriks 16. detsembril 2022 ning tema professuur algab 1. veebruaril 2023.

 

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
ÜAM F 292_83F_TÜ ajalooteaduskonna tsiviilkaitsealane õppus Sangastes. Vilma Trummal ülastekimbuga.

"Vilma Trummal 100" näituse avamine ja arheoloogia kõrgkooliõpiku esitlus

tudengid

Euroopa Komisjon rahastab uut digitekstide uurimiskeskust

Fotol rohelises kampsunis Kadri Simm, taustal sügise-kollased puud, park

Kadri Simm valiti praktilise eetika professoriks