Teema: instituudist

Tartu Ülikooli usuteaduskonnas on alanud ajalooline töö, nimelt alustati Piibli tõlkimist eesti keelde. Pärast 1968. aastal paguluses ilmunud tõlget on see esimene tervikpiibli tõlge algkeeltest eesti keelde. Tõlge valmib kümne aastaga ning koostöös Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Piibliseltsi ja teiste teoloogiliste kõrgkoolidega.

Õpirändeprogrammi „Tartu aken“ raames alustab sel kevadel eesti ja üldkeeleteaduse instituudis õpinguid 29 TÜ Narva kolledži üliõpilast. Tartus veedetava üheksa nädala jooksul osalevad tulevased eesti keele õpetajad instituudi õppetöös, keelesõbra- ja kultuuriprogrammis ning saavad osa ülikoolilinna elust.

2025. aasta veebruarist tegutseb Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis mitmekeelsuse keskus, mis liitub peatselt rahvusvahelise võrgustikuga Bilingualism Matters. Keskuse avaüritus toimub 4. aprillil 2025 Tartus.

31. jaanuaril pidas Tartu Ülikooli religioonipsühholoogia professor ja nõustaja-kaplan Tõnu Lehtsaar oma viimase tööpäeva, siirdudes emerituuri. Selle tähistamiseks toimus Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis pidulik üritus, kus professor esitles ka oma uut esseekogumikku „Ma olin nõustaja-kaplan“.

Kuigi lõunaeesti keelt oskab veel üle 130 000 inimese, on põlvkondlik keeleülekanne katkemas ning lõunaeesti keel võib ilma seadusandliku toeta hääbuda, kirjutavad Tartu Ülikooli eesti keele lektor Helen Plado ja Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele professor Liina Lindström.

Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond on juhtiv humanitaarteaduste uurimiskeskus Eestis, millel lasub eriline vastutus nii rahvusteaduste hoidmisel ja arendamisel kui ka maailma keelt

Filosoofia ja semiootika instituudi nõukogu valis 20. jaanuaril instituudi juhatajaks ühehäälselt professor Bruno Mölderi, kelle kolmas ametiaeg algab 1. veebruaril 2025 ja kestab 31. jaanuarini 2028. Samuti valis nõukogu ametisse filosoofia osakonna uue juhataja, kelleks sai praktilise eetika professor Kadri Simm. Tema ametiaeg algab 1. veebruaril 2025 ja lõpeb 31. jaanuaril 2028.

Šotimaalt pärit ajalooline ja poliitikateadlane Catherine Helen Gibson sattus Eestisse natuke üle kümne aasta tagasi mõnevõrra juhuslikult. Esialgu osales ta suvekoolis Lätis ning jätkas hiljem õpinguid Tartu Ülikoolis. Praegu uurib ta, kuidas suhtusid kohalikud sellesse, kui ühel hetkel muudeti Dorpat Jurjeviks.

Pilvi Rajamäe ja Ilmar Anvelt tutvustavad 10. detsembril kell 18 oma uut teost „Kakssada kakskümmend aastat anglistikat Tartu Ülikoolis“. Üritus toimub Lossi 3 fuajees.

Sirje Okas Ainso annetas ajaloo ja arheoloogia instituudile 100 raamatut Batuni ajaloo uurimiseks