Autor:
Mehmet Emir Uslu

Ilmunud on Acta Semiotica Estica XIX

Sarja XIX numbris kirjutab Katre Pärn semiootika sõna esmailmumisest eestikeelses trükisõnas, Andreas Ventsel ja Peeter Selg vaatlevad poliitikasemiootika kultuuripõhisust, Tiit Remmi juhendamisel analüüsivad üliõpilased väikelinnade keskväljakuid ruumilise kultuuritekstina ja Krista Simson teeb ülevaate Praha Lingvistilise Ringi kunstisemiootikast. 

Märkamiste rubriigi avab Kalevi Kulli põhjalik ülevaade juba täisikka jõudnud semiootika osakonna ajaloost, Rasmus Rebane esitab kardinaalselt uue vaate Jakobsoni keelefunktsioonide skeemile, Martin Oja mõlgutab mõtteid dualismist kui müüdiloome põhiprintsiibist ja Tõnn Adermann analüüsib kultusfilmi “Hukkunud alpinisti hotell”.  

2022. aasta oli semiootika osakonnas rikas erinevate juubelite poolest, mis leiavad ka ajakirja üheksateistkümnendas numbris väärilist kajastamist.

Ajakirja koostasid ja toimetasid: Silvi Salupere ja Ott Puumeister. Ajakirja annab välja Eesti Semiootika Selts ning selle ilmumist toetab Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituut.

Ajakiri on kõigile avatud juurdepääsuga lugemiseks ka veebis.

Kaanepildiks on Juri Lotmani joonistus Lotamni semiootikavaramust Tallinna Ülikoolis ning kaanekujunduse autor on Mehmet Emir Uslu.

Image
Kujundus Acta Semiotica Estica ajakirjale, kus on Juri Lotmani joonistus iseendast
Raamatud riiulitel

Keeleteadlased: eestivenelased võivad end rahuga kakskeelseks pidada

Mari Tõrv ja rektor

Mari Tõrv: aeg on uurida hauapanuste kõrval maetud inimest ennast