Kultuur ja loomemajandus kui varjatud hiiglased kestliku tuleviku kujundamisel

Kultuuri- ja loomemajandusturg on Euroopas suuruselt teine ning selle tooteid ja teenuseid tarbime eneselegi märkamatult iga päev. Ometi on sektori võimalused nii majanduses kui ka kestliku tuleviku kujundamisel seni veel paljuski kasutamata. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kultuuri- ja loomamajanduse innovaatikakogukonna tegevjuht Bernd Fesel rääkis Startup Dayl sektori lähiaastate arengust.

Kultuuri- ja loomemajandussektoril on Feseli sõnul kestliku tuleviku kujundamises märkimisväärne osa. Ühelt poolt puudutab see käegakatsutavaid tooteid ja ümbritsevat ruumi, teisalt inimeste igapäevaseid käitumismustreid ning seda, kuidas maailma tajutakse ja millisena tulevikku kujutletakse.

Sektori uuendustest rääkides toob Fesel tehnoloogia ja ärimudelite uuendusvõimaluste kõrval eriti olulisena esile just loomingulise innovatsiooni, mis sünnib kujutlusvõime abil. Selle tulemus võib olla näiteks nii arvutimäng, kunstiteos kui ka film. Tähtis roll on ka sotsiaalsel innovatsioonil, näiteks investeeringud kultuuri, teatrisse, muuseumitesse ja etenduskunsti, mis kõik toovad linnadesse elu.

Fesel nimetas viis üleilmse mõjuga teemat, mille suunamisel on just kultuuri- ja loomemajandussektoril põhiline roll.

• Võitlus kiirmoega. Maailm vajab jätkusuutlikku rõivatööstust. Kiirmood toidab raiskavat tarbimismustrit, mille tagajärjel visatakse aastas ära miljoneid tonne riideesemeid. Muutuma peavad nii tootmisahel kui ka tarbimisharjumused.
• Ehitiste ja ruumiplaneerimisega seotud CO₂-heite vähendamine. 37% Euroopa CO₂ jalajäljest on seotud ehitiste ja arhitektuuriga. Kuidas leida kestlikke võimalusi hoonete ja avaliku ruumi renoveerimisel?
• Meedia- ja mängutööstuse keskkonnajalajälje vähendamine. Sel sektoril pole Feseli sõnul veel oma keskkonnajalajäljest täit ülevaadet. Ometi on selge, et aastaks 2050 tuleb seda märkimisväärselt vähendada.
• Kestlik tootedisain ja väärtusahel. Euroopa Komisjoni ökodisaini direktiiv puudutab 27 sektorit, mis vajavad märkimisväärset uuendamist just keskkonnahoidlikku disaini silmas pidades.
• Kultuuripärandi mõtestamine ressursina. Kultuuripärand võib olla nii aineline kui ka vaimne. Mõlemal puhul on kliimamuutustel sellele tugev mõju, mis avaldub ka majanduses (nt turismisektori käekäik).

Vaata ettekannet videost (4.40–10.34).