Teema: kestlikkus

11. veebruaril kell 15 algab ülikooli maailma keelte ja kultuuride instituudi õppehoone fuajees (Lossi 3) vestlusring „Kas Tartu Ülikool vajab võrdse kohtlemise volinikku?“, mille otseülekannet saab jälgida ka UTTV-s.

10.–16. veebruarini toimus Tartu Ülikoolis päeva „Naised teaduses“ tähistamiseks teemanädal, mille eesmärk oli tõsta esile naiste ja tüdrukute rolli teaduses, murda soostereotüüpe ning julgustada naisi teadusega tegelema. Nädala jooksul arutleti võrdsete võimaluste tagamise üle ja tutvustati ülikooli soopõhist statistikat, samuti saib osaleda muuseumi näituse kuraatorituuril ja vaadata rändnäitust astronoomidest.

Selle aasta viimases infokirjas on juttu tulevikust – kuidas kujundada seda vastutustundlikult ja mida saaksime õppida minevikust, et kobarprobleemidele lahendusi otsides neid juurde ei tekiks?

6.–31. jaanuarini koristati Tartu Ülikoolis digiprügi esimest korda terve kuu jooksul. Kokku vabastati seadmetes 4313 GB ruumi, samuti koguti kuu jooksul 93,5 kg vanu väliseid andmekandjaid.

Kunstil on väljavaade avaldada kliimakriisi käsitlemisel ühiskonnas tuntavat mõju, kuna suudab mitmekesisel moel publikut kõnetada ja kaasa mõtlema kutsuda.

LÜKKUB haigestumise tõttu edasi! Jälgige palun edasisi teateid. Kolmapäeval, 18. detsembril kell 14.15­–16.00 toimub Philosphicumis (Jakobi 2-114) aruteluseminar „Mida teadlane teab ja mida ta peab?”. Arutlevad teadusfilosoofia doktorant Katrin Velbaum, kommunikatsiooniuurija Kaspar Kruup ja ökoloog Asko Lõhmus. Kõik huvilised on oodatud kuulama, küsima ja kaasa arutlema.

5. detsembril kl 16.00–17.30 toimus Tartu Ülikooli raamatukogu muusikaosakonnas ülikooli kestliku arengu keskuse aruteluõhtu „Milleks kriisiajal kunstid?“.

Lossi 3 trepigaleriis on kuni 28. septembrini vaatamiseks Indrek Ilometsa loodusfotod.

9.–10. augustil Paides toimuval arvamusfestivalil on tänavu kavas rohkem kui kakssada ühiskonda puudutavat arutelu. Ülikoolist lööb üritusel kaasa üle 30 teadlase, töötaja ja üliõpilase.

Viimase rahvaloenduse andmetel räägitakse Eestis emakeelena 243 keelt, seega on meil palju inimesi, kelle joaks on eesti keel teine keel. Õppijat saab kõige paremini toetada temaga avatult suheldes.