Tartu Ülikooli audoktor Heinrich Deteringi avalik loeng

Kolmapäeval, 30. novembril peab mais Tartu Ülikooli audoktoriks kirjandusteaduse alal nimetatud Heinrich Detering avaliku loengu teemal „Folksong as a Remedy: Samuel Taylor Coleridge in Göttingen“. 

1799. aasta veebruari alguses kolis Samuel Taylor Coleridge Harzi mägede lähedal asuva ülikoolilinna, Göttingeni, kitsasse kõrvaltänavasse. Mõni aasta enne seda oli ta kirjutanud müstilise luuletuse "Kubla Khan", mille tegevus toimub kujuteldavas kohas nimega Xanadu, ja mis on tänaseni üks populaarsemaid luuletusi inglise kirjandusloos. Ta oli depressioonis ja "halva tervisega". Tagantjärele meenutas Coleridge Göttingenis veedetud aega kui pea kõige õnnelikumat oma elus – ainukest, mida ta meenutas "puhta rahuloluga".

Otsides vastust küsimusele, milline imevahend oli teda depressioonist tervendanud, jäävad silma tema sel ajal kirjutatud luuletused. Toibudes oma esimestest katsetustest oopiumi ja sürrealistlike kujunditega, avastas ta ümberkaudsetes külades jalutades saksa rahvalaulude kauni lihtsuse ja tõlkis mõned neist oma emakeelde, inglise keelde. Nii, inspireerituna Herderi „rahvalaulu“ mõistest, oli Coleridge romantilise luule teerajaja – ja leidis, nagu ta ise ütles, poeetilist tervendust rahvalaulude värskendavas kaevuvees.

Oma ettekandes püüab Heinrich Detering rekonstrueerida seda sündmuste käiku, esitada mõned luulenäited ja ehk leida ühise teema saksa, inglise ja eesti "kõrg-" ja rahvakirjanduse uurimiseks.

Loeng algab kell 16.15 aadressil Jakobi 2–114.


Sel aastal Tartu Ülikooli audoktoriks valitud Heinrich Detering on Saksamaa tuntumaid kirjandusteadlasi ning tegev ka kirjanduskriitiku, tõlkija ja luuletajana. Audoktori kohta saab lähemalt lugeda Tartu Ülikooli kodulehelt.

Laps nutiseadmega

Kõne-eelne nutikohtumine võõrkeelega päästab lapse aktsendist

Jakobi 2 õppehoone

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond hoiab kõrget kohta rahvusvahelises edetabelis

Sofi Oksaneni foto: Toni Härkonen, plakat: Triinu Rosenberg

Vestlusõhtu tunnustatud kirjanik Sofi Oksaneniga