Foto:
Unplash

Humanitaarteadlaste uurimisprojektid ulatuvad Eestist Austraaliani

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas on sel aastal algamas mitmed suuremahulised teadusprojektid. Projektide haare ulatub Eestist Austraaliani ning uuritakse ühiskonnas olulisi küsimusi: migratsioon, eetika, haridus, julgeolek, pärimus. 

 

Eesti 12.-14. sajandil: kohalik ühiskond, traditsioonid ja kultuur muutuste ajastul

Arheoloogilistel, kirjalikel ja visuaalsetel allikatel põhinev interdistsiplinaarne projekt uurib Eesti ajalugu üleminekul muinasajast keskaega, keskendudes eestlaste ajaloole 12.–14. sajandil. Vaatluse all on kohaliku ühiskonna, traditsioonide ja kultuuri järjepidevus enne ja pärast vallutust, aga ka vallutusjärgsete muutuste iseloom, ulatus, kiirus ja lähtekohad. Uurimisküsimused hõlmavad 1) ühiskonda ja võimu (eesti soost vasallid), 2) asustust ja keskusi (linnused ja külad, mõisate ja linnade teke), 3) käsitööd (muinastraditsioonide püsimine), 4) rahvastiku ajalugu ja etnilisi kontakte (eestlased linnades ja sugulussidemed vana DNA põhjal), 5) kultuuri ja usundit (kalmistud ja pühapaigad). Toimuvad arheoloogilised välitööd võtmetähendusega muististel. Käsitlemist leiavad Eesti sisesed piirkondlikud iseärasused, eeskätt meresidusate maakondade ja sisemaa vahel. Projekt annab uusi teadmisi Eesti ajaloost, samuti eestlaste osast keskaegse Liivimaa kujunemisloos.

Vastutav täitja: Heiki Valk

Viimastel aastatel on ajaloonarratiivid Venemaa Föderatsiooni (VF) strateegilises kommunikatsioonis laialdast rakendamist leidnud. Projekti sihiks on töötada välja innovaatiline teoreetiline raamistik, mis võimaldab uurida VFi levitatud ajaloonarratiivide ülesehitust, transmeedialist edastamist ning nendega taotletavaid strateegilisi eesmärke. Keskendume VFi Balti riikide, Poola ja Ukraina auditooriumi mõjutamiseks levitatud ajaloonarratiivide uurimisele, mh võrdlevale analüüsile. Projekti tulemusena valmib 18 teadusartiklit, üks monograafia, üks ajakirja erinumber ja veebipõhine õpiplatvorm. Nii Euroopa Liidus kui Eestis hinnatakse (iseäranis VFi) infomõjutustegevusi, muuhulgas II maailmasõjaga seotud ajaloonarratiivide kasutamist, üheks suurimaks ohuks demokraatiale ja ühiskonna sidususele. Projekti praktiliseks väljundiks on edendada Eesti strateegilist säilenõtkust (ingli k resilience) taolise VF mõjutustegevuse suhtes.

Vastutav täitja: Andreas Ventsel

Nelja-aastase etnograafilise pikiuuringu fookuses on Narva riigigümnaasiumid, mille rajamisega lubab riik peamiselt venekeelses keskkonnas tõsta gümnaasiumihariduse uuele tasemele. Uuritakse, kuidas sisustavad kvaliteetset haridust ning millise tähenduse sellele omistavad kahest uuest riigigümnaasiumist mõjutatud osapooled (HTM, KOV, koolijuhid, õpetajad, õpilased). Kahe haridus- ja ruumipoliitilistelt lubadustelt sarnase (kodulähedus ja kvaliteetne haridus), kuid sisult erineva (60% vs. 100% eesti õppekeelega) gümnaasiumi rajamine loob unikaalse keskkonna loomulikuks eksperimendiks, mis võimaldab süüvida eri taustaga gümnasistide kooli- ja hariduskogemuse tagamaadesse. Projektil on mitu eesmärki: empiiriliselt ja holistlikult uurida 2026. aasta lendude haridus- ja koolikogemust, tõlgendada tulemusi, pakkuda välja teooria ning anda hariduspoliitika kujundajatele riigigümnaasiumide toimimise kohta operatiivset tagasisidet, mis läheks kaugemale riiklikust välishindamisest.

Vastutav täitja: Kadri Koreinik

Eetika ja ausus on kõrge tasemega teadusuuringutes võtmetegurid ning need on üliolulised, et avalikkus teadust usaldaks. Projekt BEYOND toetab jõupingutusi, et edendada teadusuuringute eetika ja usaldusväärsuse kõrgeimate standardite (ingl k research integrity ja research ethics) järgimist ning ennetada väärkäitumist teaduses (ingl k research misconduct). Selleks töötatakse välja ja levitatakse regulatiivseid ja hariduslikke sekkumisi, milles selgitatakse institutsionaalseid ja individuaalseid kohustusi, mis tagavad ja edendavad sellist teaduskeskkonda, mis soodustab eetiliselt tegutsemist.

Vastutav täitja: Kadri Simm

Multidistsiplinaarne uurimus vaatleb kesk- ja varauusaegsete (12.-18. saj) laste toitumist ja tervist. Esmakordselt Baltikumis seatakse lapsed bioarheoloogia keskmesse, kombineerides paleopatoloogiat ja stabiilsete isotoopide analüüse. Projektis rekonstrueeritakse täiskasvanute ja laste toitumisharjumused ning määratakse imetamisperioodi kestvus. Tuvastamaks toitumisega seotud stressiilminguid, võrreldakse ellujääjaid (täiskasvanud) mitte-ellujääjatega (lapsena surnud). Astmeline stabiilsete isotoopide analüüs hammastest ja luukoest võimaldab täpsemalt rekonstrueerida individuaalseid toitumisbiograafiaid ning stressi-episoode. Kombineerides isotoopandmeid paleopatoloogiliste ilmingutega luuakse pikaajaline ja detailne ülevaate laste tervisest ja toitumisest ning nende muutuste seosest erinevate ajaloosündmustega (näljad, epideemiad, sõjad). Projekt annab “sõnaõiguse” lastele kui marginaliseeritud inimgrupile minevikus, avardades oluliselt ajaloolisi käsitlusi lapsepõlvest.

Vastutav täitja: Alessandra Morrone

Keel annab tunnistust inimese identiteedist, kuid kajastab ühtlasi ka selle kõnelejate rühma ajaloo- ja kultuurikogemust ning traditsioonitunnetust. Projekti eesmärgiks on võimestada ohustatud keele kasutajaskonda ja sisendada kindlustunnet, mis aitaks hääbumistraumast toibuda. Selleks otsitakse eri keelekasutajate ühendamise uusi vorme, kus kohtuvad mitmesugused huvigrupid – keele õppijad ja uued kasutajad ning aktiivsed kõnelejad. Projekti fookuses on:

  • Euroopa ohustatud keelte olustiku, tekkepõhjuste ja vastavate riiklike suuniste ülevaade;
  • kohalikke kogukondi toetavate töövahendite tuvastamine ja tekitamine;
  • ühendusvõimaluste loomine huvirühmade vahel;
  • eelkõige noorte, aga ka huviliste laiema ringi kaasamine digitaalsete tööriistade rakendamise abil.

Vastutav täitja: Kristin Kuutma

Projekt keskendub Eesti e-riigi näitel virtuaalse hargmaisuse uurimisele ning eesmärgiks on arendada välja virtuaalselt aktiivse osalemise kontseptsioon migratsiooniuuringutes. Projekti eesmärk on teada saada, kuidas kõrgelt arenenud tehnoloogia võimaldab inimestel osaleda koduriigis suuremal määral kui varem. Projekti väärtus on arendada edasi infotehnoloogia mõju-uuringuid migratsiooniuuringutes.

Projekt toetub etnograafilistele välitöödele, mis viiakse läbi Austraalias elavate eestlaste seas. Projekti fookuses on Eesti riigi e-süsteemid (e-valimised, e-maksusüsteem, digiallkirjastamine, digiõppe jne) kui ka kaugelt osalemist võimaldavad platvormid (e-pangandus, e-kaubandus, reaalaja teenused jms), mille laialdane kasutamine eestlaste seas on maailmas eripärane ja võimaldab suuremal määral distantsilt osavõtmist. Projekt on eriti oluline Covid-19 pandeemia mõtestamisel, kus liikumine Austraaliast välja ei olnud võimalik ning virtuaalsed lahendused muutusid eriti oluliseks.

Vastutav täitja: Keiu Telve

#teadus
kuvatõmmis projekti Väike Nirvana videost

Värske teadus: Eesti rahva juurtest, sotsiaalmeedia mõjust, valuhirmu leevendamisest ja uudsest haavandite ravist

#teadus
Kujundus Acta Semiotica Estica ajakirjale, kus on Juri Lotmani joonistus iseendast

Ilmunud on Acta Semiotica Estica XIX

#instituudist #rahvusvaheline #teadus
Mädanenud õun

Valdkondadevaheline teadusprojekt toetab eetilist otsustamist