Arheoloogide mikroskoobi- ja röntgenipildid vallutavad trepigalerii
Tartu Ülikooli Philosophicumi trepigaleriis (Jakobi 2) saab alates 5. septembrist kahe kuu jooksul vaadata Tartu Ülikooli arheoloogide mikroskoobi- ja röntgenipiltide näitust.
Mikroskoope kasutavad arheoloogid tavaliselt siis, kui on vaja saada detailsemat infot mõne arheoloogilise objekti kohta, uurida selle pinna struktuuri või valgustada hoopis mõnd objekti läbi.
„Ühise näituse mõte tekkis laboris,“ nendivad näituse autorid, kellest enamikule on see igapäevane töökeskkond. „Oma teadustöös mikroskoopi kasutavad kolleegid tegid ühtepuhku ilusaid ja järjest ilusamaid fotosid ja seda „võlukunsti“ ei saa ju vaid enda silmadele hoida. Objektid, mida uuritakse, võivad seejuures esmapilgul üsna ilmetud välja näha.“ Näitusel saabki näha, kuidas laborirahvas söövitatud rauakänkrast, tundmatust karvast ja tekstiilikiust, võrdluskogusse võetud taimest või lihtlabasest mustusest efektse kunstiteose välja võlub, aga ka seda, kui paeluv võib olla üks röntgenipilt.
Näitusel esitatud pildid on tehtud mitmesuguste valgusmikroskoopidega ja skaneeriva elektronmikroskoobiga. Röntgenifotod on tehtud tööstusliku röntgenseadmega.
Näituse autorid arheoloogia osakonna töötajad Kristiina Johanson, Kristel Kajak, Martin Malve, Riina Rammo ja Ragnar Saage ning laboris töötavad magistritudengid Karin Rannaäär, Kristo Oks ja Agnes Unt.
Näitus jääb avatuks kuni 31.oktoobrini.
Kristiina Johanson
Mind paeluvad taimed ja nende kasutamine minevikus. Selle jaoks, et arheoloogilistes proovides taimejäänuseid määrata, on vaja võrdluskogusid. Võrdluskogu loomine koondab mitut toredat tööetappi: looduses käimist, taimede kogumist, määramist ja mikroskoobi all vaatamist. Kes oleks võinud arvata, et grammike mustika viljaliha võib mikroskoobi all nii maagiline paista?
Kristel Kajak
Näituse fotode valmimisel on mind mõjutanud kaks õpitud eriala – tekstiilikunst ja kultuuriväärtuste säilitamine. Minu kui konservaatori töö on enamasti mitmetahuline, kuid mitte tingimata loominguline. Oma igapäevatööst inspireeritud teoste juures saan seevastu kasutada mängulisust, loomingulist vabadust ja katsetamislusti. Töödel olen eksponeerinud tekstiilikiude ja mustust.
Martin Malve
Osteoarheoloogina olen juhatanud arheoloogilisi välitöid üle poolesajal maa- ja linnakalmistul. Teadustöös keskendun eelkõige kesk- ja varauusajast pärinevate luustike uurimisele, et saada parem pilt sellest, kuidas inimesed tollal elasid, milline oli neid ümbritsev keskkond, nende toitumine ja tervis – põetud haigused ja vigastused.
Riina Rammo
Minu kaks kirge arheoloogias on tekstiilid ja mikroskoobid. Need kaks sobivad omavahel hästi kokku, sest tekstiilide juures on palju, mida palja silmaga ei näe. Erinevad mikroskoobid avavad ukse teistsugusesse maailma, kuhu võib ennast unustada. Tööd alustan küll kindla eesmärgiga, aga lõpuks pildistan ja uurin kõike, mis tundub huvitav, tähelepanuväärne, ootamatu või kummastav. Ehk läheb kunagi tarvis.
Ragnar Saage
Olen arheometallurg ja uurin mineviku metallitööd. Selleks sobivad väga hästi need samad meetodid, mille abil tänapäeva metallide omadusi uuritakse, kaasa arvatud mikroskoopia. Kõige huvitavam on minu jaoks läbi mikroskoobi ja metallide füüsikaliste omaduste kirjelduse jõuda lähemale muistsete meistrite mõttemustriteni.
Karin Rannaäär
Mina olen läbi mikroskoobi vaadanud peamiselt tekstiile, kuid ei kohku ära ka teistsugustest materjalidest. 2022. aastal kaevasime Holstre linnamäel ja sealt leidsin kogemata mõned loomakarvad – sellest sündis mõte vaadelda neid mikroskoobi all ja teha kindlaks, mis loomaga on tegu. Minu meelest on uskumatu, kui palju saab välja lugeda nii väiksest karvast!
Kristo Oks
Mina olen arheoloog, keda huvitavad metallid, peamiselt raud. Raua mikrostruktuuri uurimiseks tuleb raudeseme küljest saagida proovitükk, mida lihvitakse, söövitatakse ja uuritakse mikroskoobi all. Sel viisil on võimalik saada teavet raua keemiliste ja füüsikaliste omaduste, sepa töövõtete ja palju muu kohta.
Agnes Unt
Mina olen hambakiviuurija ja minu mikroskoobipiltidel on jäädvustatud see, mida hambakivist leida võin. Uurin ajaloolist toitumist ja keskkonda: taimi, loomi, seeni ja kõike muud, mis inimese hambakivisse jääda võib.
